Ärkamisaeg, 1. üldlaulupidu ja esimesed heliloojad (0)

Sarnased õppematerjalid

22

doc

ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI

Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu.............................................................

Muusika

9

odt

Laulupidu

TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid

Muusika

4

pdf

Rahvuslik ärkamine ja laulupeod

1845. aastal ilmus tema kogumik 'Sioni-Laulo-Kannel'. See sisaldas lihtsaid rahvalikke laule, mille kohta Jannsen ise märkis, et neid võib laulda igal ajal ja igas kohas. Läbinisti ilmalikest lauludest koosnes tema teine kogumik 'Eesti Laulik' (saksa laulud, eesti sõnad). Siiski ei soovinud ta eestlasi saksastada, vaid püüdis saavutada, et ka eestlastel tekiksid sama võimekad koorid ja et rahvuslik ühtekuuluvustunne tõuseks. Jannseni igatsetud eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Jannsen asutas Tartus meeslauluseltsi Vanemuine 1865. aasta jaanipäeval. Carl Robert Jakobson (xtra info) Sündis Tartus. Pidas Kolm isamaa kõnet. Kõige saksaliku vastu astus otsustavalt välja Carl Robert Jakobson, kes soovis äratada puhast rahvuslikku vaimu ning õpetada rahvast hindama oma vaimuvara st rahvaloomingut. I laulupeo saksaliku kava pärast oli Jakobson kuri, ehkki teadis korraldajate raskusi kava koostamisel. Tema arvates sobisid eesti

Rahvuslik ärkamine

2

doc

Nimetu

2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kontserdid väljaspool kihelkonda ärgitasid looma analoogseid pillikoore ka mujal Eestimaal, eriti pärast esimest üldlaulupidu. D.O Wirkhaus kui puhkpillimuusika isa juhatamisel mängisid pillikoorid mitmetel üldlaulupidudel. 3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused. Hakati tähtsustama rahvust, toimus talude päriseksostmine, oli kindlaks kujunenud territoorium, linnade kasv, raudteede areng, ärksad inimesed inimeste enda keskel, kultuurilised ja vaimsed keskused, ajakirjanduse sünd. Tegelased: L.Koidula- isamaaluule, Jannsen- I

Muusikaajalugu

2

doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 ­ 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. 19. sajandil asustati väga palju mitmehäälseid koore. Georg Julius Schuls-Betram oli baltisaksa ajaloolane, kes töötas Peterburis tsensorina, oli eesti kultuurist väga vaimustatud ja huvitatud. 1857 toimus Tallinnas I Baltisaksa Laulupidu. Asutama hakati pillikoore, tormas oli selle eestvedajaks Adam Jakobson. Otto David Wirkhaus õpetas sisuliselt pool Eestit pilli puhuma. Levis liedertaffellik koorilaul (lihtne, sentimentaalne, isamaaline). Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti

Muusika

16

odt

Esimesed Eesti üldlaulupeod (I, II, III)

Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat  I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine

Muusika ajalugu

22

docx

Eesti esimesed üldlaulupeod (I, II, III)

Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine

Muusikaajalugu

5

docx

Eesti muusika

saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab

Muusika

Kommentaarid (0)