Ärkamisaeg, 1. üldlaulupidu ja esimesed heliloojad (0)

Eesti ärkamisaeg oli 19 saj. teisel poolel. Hoogustus rahvusliku kultuuri areng, hakati arendama eesti keelt, kirjutama eestikeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet. Aastatel 1857-1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose „Kalevipoeg“. Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen . Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev.
Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi „ Vanemuine “ Tartus ja „Estonia“ Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts „ Koit “ Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) „Endla“ Pärnus. Karl August Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika , ajaloo, keeleteaduse, poliitika,hariduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades ja leidis ka simse seminarilt andeka poisi: Aleksander Saebelman-Kunileiu. I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja , peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen . Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeoga tähistati päris orjusest vabastamise 50 aastapäeva. Eesti esimesed laulud olid „Sind surmani“ ja „Mu isamaa on minu arm“, võetud L.Koidula luuletuste järgi. Laulupeol osalesid: meeskoorid ja pasunakoorid. Laulupidu kestis kolm päeva, 1. Päev: vaimulikud laulud(14),
2. Päev: ilmalikud laulud(13), 3. Päev: lauluvõistlused ja rongkäik, lauluvõistluse võitjaks tulid Estonia selts ja Väägvere pasunakoor. Laulud olid saksa- ja ladinakeelsed ja venekeelsed, 7laulu oli eesti keeles, nendest 5 tõlgitud ja 2 päris oma Eesti laulu.
Läti päritoluga mees J.Cimže lõi Valka seminari , mida hakatigi kutsuma simseseminariks.Sealt said hariduse: Aleksander Kunileid, temast 6 a. Noorem vend Friedrich Saebelman („Kaunimad laulud“) , Aleksander Thomsonm (hakkas kasutama regilaulu) ja Karl August Hermann (1851-1909). K. A. Hermann andis välja ka ajakirja „Laulu ja mängu leht“, mille veergudel jagas algteadmisi muusikast. Ta on andnud välja ka mitmeid laulukogumikke js on loonud üle 300 koorilaulu. Ta püüdis ka kirjutada ooperit, kuid välja tuli lauleldus „Uku ja Vanemuine“.