Ärkamisaeg, 1. üldlaulupidu ja esimesed heliloojad (0)

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

õppetöö kestis kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetajasoovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 õppematerjalide eest 1015 rubla.Õpetust anti saksa keeles olulised olid muusika ja pedagoogika Aastal 1871 muudeti töökorraldust ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt neljale.Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. 8.Eesti esimesed mittekutselised heliloojad: -Aleksander Kunileid Saebelmann ( 22. XI 1845 27. VII 1875) Helilooja. Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I

Eesti muusika

Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla" "Vanemuise" juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva "vabastamise" juubeli pühitsemiseks 1869 juunis. Luba saabus veebruaris, 4 kuud enne määratud tähtaega - 4 kuuga organiseeriti laulupidu. I üldlaulupidu Tartus 1869 osalevad meeskoorid ja pasunakoorid 2 Juhid : Jansen, Kunileid. Isamaalised kõned. Laulupidu tõstis eestlaste rahvuslikku teadvust. I päev vaimulikud laulud II päev ilmalikud laulud III päev võistulaulmine Vastuolu Jannseni ja Jakobsoni vahel: Jannsen leppis eesti keeles saksa lauludega, Jakobson soovis eesti laulu kõlamist Vaimulike ja saksa laulude kõrval vaid 2 eesti autori laulu.

Eesti rahvamuusika

12. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud 13. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud ................................................................................................................................. ............................................................................................................... 14. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) 1934. 15. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) 1869. Tartus 16. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Kaera-Jaani Oskan nimetada eesti rahvalaule kunglarahvas, kadrilaul, mardilaul, Vastlasõit, Lina loitsimine, Lähme liugu laskma, Vastlamardi laul, Vastlasantide laul, Kada-ajamise laul 17. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem. Laulupidudel 18. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)?

docx

Eesti muusika

RAHVUSLIK ÄRKAMINE JA LAULUPÄEVAD · Rahvuslikust ärkamisest annab tunnistust Johann Voldemar Jannseni toimetanud eesti keele ajaleht Perno Postimees (1857) · Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu · 1864. a hakkas ilmuma Eesti Postimees (leheveergudel propageeriti ka mitmehäälset laulu, avaldati sõnumeid muusikasündmustest jne.) · Jannseni eesmärgiks sai korraldada beltisakslaste eeskujul Eesti oma laulupidu · 1865. A asutas meestelauluseltsi Vanemuine, Tartus · Seltsi eesmärgiks oli laulupeo korraldamine ,,50" aastase priiuse puhul Liivimaa talurahva pärisorjuse vabastamise 50. Aastapäev · 1867. A tutvustab Jannsen ülemaalise laulupeo korraldamise kavast Eesti Postimehes · 1867 a. kevadel läkitati võimude palvel lubada korraldada 1869 a. juunis pärisorjuse kaotamise 50. Aastapäeva puhul Eesti laulupidu · Luba saadi 1769 a. veebruaris REPERTUAAR

Eesti muusika

Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet

docx

Eesti muusikaline ajalugu 18-19saj lühikonspekt

Saaremaa ühiskonna- ja kultuurielu. Hakati pöörduma esivanemate looduskultuuri poole. · Juhatajaks oli Körber,kelle eestvedamisel 1863 toimus Kes olid hernhuutlased? Ansekülas Sõrve laulupidu, ilmselt esimene Eestis. Käsitöölised-jutlustajad. Nad olid rahva seas populaarsed, sest nende usukäsitlus oli lootust sisendav, lihtrahvalik ja võrdsuse printsiibile rajanev. · Körberi tuntumad lood ,,Ma olen väike karjane" ja ,,Mu isamaa Nad olid ka tähtsad rahvahariduse edendamises, sest nad õpetasid rahvast armas" lugema ja kirjutama. Nende muusika oli meelepärased, mitmehäälsed ja Hiiumaa meloodilised.Kahjuks suhtusid

odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904

Eesti rahvamuusika

Hiiu ehk rootsi kannel Kooriliikumine Eestis 19. sajandil. Ärkamisaeg, laulupidude traditsiooni tekkimine Ärkamisaeg oli üle-euroopaline nähtus, eestlastel oli valida sakslasliku ja veneliku vahel. Ärkamine sai võimalikuks tänu sellele, et Hurt, Jakobson, Jannsen ja Koidula jäid eestlasteks. 1865 asustati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ning ,,Estonia". 1867. aastal saatis Jannsen võimudele palve laulupeo pidamiseks, loa sai aga suhteliselt hilja. Esimene laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi pärisorjuse kaotamise aastapäev. Repertuaar koosnes liedertaffellikest lauludest, lauldi eesti keelseid saksa laule, lisaks neile vaid kaks originaallugu A. Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega ,,Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56