Laulupidu (0)

Laulupidu
Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvuseks kujunemisel. Esimene eestlaste laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli see kõige suuremaks rahvakogunemiseks.
Eesti esimese laulupeo idee algataja oli lauluselts „ Vanemuine “ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesel laulupeol esinesid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid . Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud . Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid „Sind surmani“ ja „Mu isamaa on minu arm“, ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem.
Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik koorid : naiskoorid, meeskoorid, segakoorid , lastekoorid ja mudilaskoorid. Iga viie aasta järel kogunetakse kõige suuremale Eestis peetavale rahvapeole Tallinna lauluväljakul. Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvariietes laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa.  Nende mitmekümne tuhande esineja hulgas on naisi ja mehi, poisse ja tüdrukuid igas vanuses - lauljaid kõigist koorirühmadest.Laulupeol on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks laulupeo traditsioonist - paljud neist on püsinud peo algusaegadest alates.
Laulupidudel on olnud läbi aegade väga tähtis roll, kuna see näitab rahva ühtekuuluvustunnet ja ühiseid huve. Sellest koorilaulu üritusest võtab tänapäeval osa pea iga kümnes eestlane.