Eesti laulupidude ajalugu (2)

1. Laulupidude algus ja peod.
Laulupidude algus
Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18. -20. Juunil 1869.a Tartus kus Idee algataja ning peo läbiviija oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Osa võtma kutsuti ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kavas oli kaks eesti algupäraga laulu – Aleksander Kunileiu “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile . Esimest korda  kanti ette “Mu isamaa mu õnn ja rõõm”. Osavõtjaid oli Tartus 46 meeskoori, 5 puhkpilliorkestrit, 822 lauljat, 56 puhkpillimängijat ja pealtvaatajaid oli ligikaudu 15 000.
Peod
Üldlaulupidusi on kokku olnud 25 tükki, neist 4 olid Tartus ja ülejäänud 21 Tallinnas.
2. Aastad, Omapära ja kus toimusid
Aastad,Kus toimusid
I Üldlaulupidu (1869a) ­· Tartu XIV Üldlaulupidu (1955a) · Tallinn
II Üldlaulupidu (1879a) · Tartu XV Üldlaulupidu (1960a) · Tallinn
III Üldlaulupidu (1880a) · Tallinn XVI Üldlaulupidu (1965a) · Tallinn
IV Üldlaulupidu (1891a) · Tartu XVII Üldlaulupidu (1969a) · Tallinn
V Üldlaulupidu (1894a) · Tartu XVIII Üldlaulupidu (1975a) · Tallinn
VI Üldlaulupidu (1896a) · Tallinn XIX Üldlaulupidu (1980a) · Tallinn
VII Üldlaulupidu (1910a) · Tallinn XX Üldlaulupidu (1985a) · Tallinn
VIII Üldlaulupidu (1923a) · Tallinn XXI Üldlaulupidu (1990a) · Tallinn
IX Üldlaulupidu (1928a) · Tallinn XXII Üldlaulupidu (1994a) · Tallinn
X Üldlaulupidu (1933a) · Tallinn XXIII Üldlaulupidu (1999a) · Tallinn
XI Üldlaulupidu (1938a) · Tallinn XXIV Üldlaulupidu (2004a) · Tallinn
XII Üldlaulupidu (1947a) · Tallinn XXV Üldlaulupidu (2009a) · Tallinn
XIII Üldlaulupidu (1950a) · Tallinn
Omapära
Eesti laulupidude traditsioon on kestnud peaaegu poolteist sajandit. Iga viie aasta järel kogunetakse kõige suuremale Eestis peetavale rahvapeole Tallinna lauluväljakul. Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvarõivaid kandvad laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa, et lasta ühiselt kõlada laulu- ja pillihäälel. Üldlaulupeo publik on sõitnud kokku üle Eesti, et saada osa meeldejäävast sündmusest. Peole tullakse tihti isegi terve perega , et veeta lauluväljakul ühine päev muusikaga, kohata sõpru ja sugulasi ning osa võtta ühislaulust laulupeo lõpetamisel.
3. Repertuaar
Repertuaar
Laulupeol esitatavas repertuaaris on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks laulupeo traditsioonist - paljud neist on kavas püsinud peo algusaegadest alates. Neid ajaloolisi laule, millel on sügav tähendus lauljatele ja publikule, kannavad koorid laulupeol ette ka tänasel päeval. Need laulud on kujunenud selle kultuurinähtuse eri ajastuid köitvaks sidemeks ning omaette traditsiooniks. Ent kavas on ka palju 20. saj. jooksul heliloojate poolt laulupeoks loodud kooriteoseid, nii uusloomingut kui rahvalaulu seadeid eri kooriliikidele. Põhilise osa esitatavast muusikast on kirjutanud eesti autorid, kuid repertuaaris on ka teiste rahvaste rahvalaule või populaarset autoriloomingut. Laulupeol ei ole läbi aegade püsivat repertuaari, repertuaar muutub koos ajaga .
4. Oluliseimad dirigendid, Laulupidude hitid
Oluliseimad dirigendid
Gustav Ernesaks ; Eri Klas ; Riho Päts ; Neeme Järvi ; Hirvo Surva
Laulupidude hitid
"Mu isamaa on minu arm" ; "Sind surmani" ; "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" ; "Koit" ; "Kungla rahvas" ; " Tuhat tänu" ; "Ilus oled isamaa" ; "Laul põhjamaast" .
5. Laulupidude tähtsus Eesti kultuuriloos.
Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvusliku ärkamise perioodil ja rahvuseks kujunemisel. Siin on ajalooline side 19. sajandi lõpu rahvuslikkuse ja 20. sajandi lõpu nn. laulva revolutsiooni vahel. Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo- fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon laulupidu.