Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jõhvi kultuurilugu (0)

1 HALB
Punktid
JÕHVI
Mare-Elle Fjodorova
Jõhvi nime pärimus
· Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on
levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas",
millel aga puudub keeleteaduslik alus.
· 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba
tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist
nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest
sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome
keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv",
mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on
veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka
jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see
sobib hästi antud paiga oletatava religioosse
tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks
ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil
oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara
murdes aga Jõvi.
· Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani
hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse
1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik
"j" kirjutati alamsaksa keeles tähega "g"). Küla
suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks
Taani kuningat.
Jõhvi seltsielu algus
· 1852. aastal avas pastor F. F. Meyer Jõhvi kirikukooli,
mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, ja
tegutses 1883. aastani.
· Sajandi lõpul oli alevikus kaks kirikut, 3 veskit, õlle-ja
viinavabrik, kõrts, ~30 poodi. Tegutsesid pritsimeeste-
ja karskusseltsid.
· XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes
paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid
kirikute juures või koolide baasil kus pastori
tegemistest olenes koori tegevus.
· Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse
kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep
Siegfried Saar. Ta seadis tähtsale kohale
noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise
· Laulupühad Jõhvis 1865- Friedrich Ferdinand Meyer
oli peamine õhutaja.
· 1978. aastal avati Jõhvi Kultuurikeskus. Elanikke oli
1969. a 14 000.
· Aastast 2005 on Jõhvi südameks Jõhvi Kontserdimaja
Muusikaelust lähemalt
· 1907 aastal asutati Jõhvi Hariduse selts mis aga suleti 1913
aastal võimude poolt.Taastati uuesti 1918 aasta algul ning
kandis uut nimetust Jõhvi Haridusseltsi Koor. Vanimaks
seltsiks Jõhvis oli Jõhvi Laulu Selts. See oli Joosep
Siegfried Saare poolt asutatud.
· Jõhvis toimusid neljal korral Jõhvi laulu- ja muusikapäevad
(aastatel 1926,1927 ja 1930,1932). See oli väga tulus
ettevõttmine sest igakorraga kogunes aina enam rahvast.
· Jõhvi laulukoor võttis osa kõigist seitsmest üldlaulupeost.
· Pärast esimest üldalulupidu loodi Jõhvis ka pillikoor.
· Jõhvi muusikaelus oli kindel koht 1923 aastal loodud
sümfooniaorkestril, mille põhituumikud moodustasid Jõhvi
kooli õpetajad.
· Detsembris 1953 avati Jõhvi Muusikakool, kus alusats
õpinguid 27 noort õpilast
Jõhvi kultuuritegelased
· Peeter Veevo- 1919. aastal alustas Jõhvis tööd koolmeistrina.
1928-44 aastail Jõhvi algkooli juhataja.1923-1943. aastail
juhatas Jõhvi Haridusseltsi laulukoori. Juhatas Jõhvi
Haridusseltsi tegevust ja osales näitetrupi töös, mängis
sümfooniaorkestris.Oli mitu korda ka kohalikel laulupidudel
kooride üldjuhiks.
· Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud
1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud
taidlustegevusega, rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja
paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid.
· Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast
oma eluratast veeretama viiekümmnendate
algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-
Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku
klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis
mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis.
· Voldemar Berelkovksi- mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht,
pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade
jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval
on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates.
Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist
Jõhvi Gümnaasiumis 1991. a. Sellest ajast peale on ta osalenud
pea kõigis tantsu ja kultuuriga seotud sündmustega.
· Endla Jaanus ja segakoor "Heli"
Viited
· http
://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Veevo
· http://www.johvi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/61/i/9
· http://74.125.77.132/search?q=cache:uBeUwRrG2v0J:
· http://www.johvi.ee/index.php/mo
d/events/act/allEvents/mode/cale
nder/groups/0000/pagenr/0
· http://www.kooriyhing.ee/est/news/Pre
ssiteated/index.php?articleID=956
Jõhvi kultuurilugu #1 Jõhvi kultuurilugu #2 Jõhvi kultuurilugu #3 Jõhvi kultuurilugu #4 Jõhvi kultuurilugu #5 Jõhvi kultuurilugu #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rokki Õppematerjali autor
12.klassi ülesanne

Sarnased õppematerjalid

Jõhvi muusika ja kultuuri lugu
6
ppt

Jõhvi muusika ja kultuuri lugu

Kust Jõhvi oma nime sai. · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi).

Muusika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun