Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Jõhvi kultuurilugu (0)

1 HALB
Punktid
Jõhvi kultuurilugu #1 Jõhvi kultuurilugu #2 Jõhvi kultuurilugu #3 Jõhvi kultuurilugu #4 Jõhvi kultuurilugu #5 Jõhvi kultuurilugu #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rokki Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
ppt

Jõhvi muusika ja kultuuri lugu

Kust Jõhvi oma nime sai. · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi).

Muusika
thumbnail
29
doc

Eesti Kultuurilugu

Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivimaal kuni aastani 1378. Mõõgavend

Kultuurilood
thumbnail
13
doc

Eesti rahvamuusika

Tallinna Kammerorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor 6. Kontserdiorganisatsioonid (klassikalise muusika kontsertide korraldajad) Andres Mustonen Andres Uibo Eesti Kontsert Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Piia Tamm Kaja Põldroos Peeter Vähi Lembit Saarsalu Kadri Tali Eesti Kultuurikapital 7. kontserdipaigad, ooperimajad ,,Estonia" ,,Vanemuine" Kuressaare lossihoov Jõhvi kontserdimaja Pärnu Kontserdimaja 8. Eestis toimuvad muusikafestivalid (klassika, jazz, folk) Suure-Jaani festival Pärnu Ooperipäevad Klaaspärlimäng Saaremaa Ooperipäevad Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival Tartu Jazz KontsertJazz KLAVER NYYD Eesti muusika kullafond NB! Kõik nimed peavad olema seotud klassikalise e. süvamuusikaga! Abistavad lingid: www.opera.ee www.emic.ee www.muusika.ee www

Muusikaajalugu
thumbnail
15
doc

Esimene Üldlaulupidu

rahva lauluoksus kannatab välja asjatundliku kriitika nõuded. Auhinnakomisjoni kuulusid Tartu kreiskooli direktor dr. Oettel, linnanõunik Walter ja eesti muusikamees A.Saebelmann. Komisjonile olevat auhindade määramine valmistanud tõelisi raskusi, aga viimaks teatas Saebalmann komisjoni otsused: Esimese auhinna sai Tallinna ,,Estonia" meeskoor, teise Kursi koor ja kolmas auhind anti 7 koorile (Tartu-Maarja, Palamuse, Tarvastu, Maarja-Magdaleena, Peetri, Jõhvi ja Koeru) Pasunakooride seas sai esimese koha Väägvere. Rahapuuduse tõttu oli esimeseks auhinnaks diplom kuld-, teiseks hõbe- ja kolmandaks pronkskirjaga. Laulupeo lõpp oligi käes. Jannsen avaldas oma emotsionaalses lõppsõnas tänu peost osavõtjatele nende tulemise, vahva laulmise ja auväärt eluviisi eest. Jannsen pühendas oma kõne lõppakordi keiser Aleksander II'le, sest ainult tema valituses ajal olevat säärast pidu võimalik pidada. Peo

Muusikaajalugu
thumbnail
8
doc

Tänapäeva Eesti heliloojad

Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas s

Muusika
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg ­ 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917

Eesti uusima aja ajalugu
thumbnail
16
docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

Ettekandele tuli ka F.Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning K.Collani “Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa”. Eesti muusikat esindasid veel kaks eesti laulu - A.Kunileid “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani”. Samuti esitati laulupeol vene riigihümn. Ühendrkoorid olid juhatatud J.V. Jannseni ning A.Saebelmanni poolt, puhkpillid D.O.Wirkhaus poolt. Koore tuli üle eesti (Tallinna Estonia seltsi meeskoor, Kursi, Tartu, Jõhvi, Peetri, Tarvastu jne). Laulupeo kõnedest on meelde jäänud J. Hurt, kes rõhutas õppimist ning suunas inimesi asju tõsisemalt võtma. Laulupeoks saadi luba aga kahe aastaga ning laulukogumin läks trükki alles mõni kuu enne pidu. Tänu headele suhetele Soomega sattusid siia läbi Koidula, Jannseni ja Jakobsoni soomlaste laulukogusi. Koos saksa heliloojate kirjutatud lauludega toimusid mõjutused esimese laulupeo repertuaaris. 8)Venestamisajajärgu laulupeod IV – VI

Muusika
thumbnail
278
doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSICAL TRENDS. HEINO ELLER: A PROGRAMME PAINTER.

Inglise keel



Lisainfo

12.klassi ülesanne

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun