Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kultuurisündmused (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti kultuurisündmused
Liis Sommer
Laulupidu
Laulupidu on suure esinejate arvuga
muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja
orkestrid.
Eestis tänaseni kestev laulupidude traditsioon sai
alguse 19. sajandi teise poole alguses.
Laulupidu on tähtis, kuna see väljendab ühte
kuuluvust.
Esimene laulupidu oli Tartus 1869.aastal
Laulupeod jagunevad
Üldlaulupidu
Kohalikud laulupeod
Erilaulupeod
Väliseesti laulupeod
Rahva-ja üldtantsu pidu
Rahvatantsupidu on etendus, millel põhiesinejad
on rahvatantsurühmad, keda saadavad
rahvamuusika ja puhkpilliorkestrid.
Rahvatantsupeo kavas on suurte koosseisude
esitatavad rahvatantsud ja nende töötlused.
Eesti kõige suurem rahvatantsupidu on
iga viie aasta tagant korraldatav
üldtantsupidu.
Üldtantsupidusid korraldatakse 1934.
aastast.
Peale üldtantsupidude peetakse 1962.
aastast koos noorte laulupidudega noorte
tantsupidusid.
Leigo
Leigo on suurepärane koht erinevate
pidude ja koosviibimiste läbiviimiseks.
Leigo on koht kust ammutada
inspiratsiooni.
Leigo järvemuusika
Leigo on unikaalne festival terves Euroopas, kus looduse
ja muusika liit loovad ainulaadseid ja kestvaid elamusi.
Mida aeg edasi, seda enam vajavad inimesed võimalusi
mõtisklemiseks ja unistamiseks, et vabaneda
igapäevasest töörutiinist . Igaüks meist võib ajatut
muusikat kuulates unustada hetkeks reaalsuse ning
harmoneeruda ümbritseva loodusega.
Selles unistuses täiendavad esineja ja ümbritsev loodus
koos elava tulega üksteist ehk loovad nii täiesti uue
emotsionaalse keskkonna.
Viljandi pärimusmuusika festival
Viljandi pärimusmuusika festival on suur
rahvamuusikaüritus, mis toimub Viljandi
linnas 1993.aastast.
Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika
Keskus.
1999. aasta festival oli pühendatud Eesti
rahvamuusika koguja ja populariseerija
August Pulsti 110. sünniaastapäevale.
Aitähh !
Vasakule Paremale
Eesti kultuurisündmused #1 Eesti kultuurisündmused #2 Eesti kultuurisündmused #3 Eesti kultuurisündmused #4 Eesti kultuurisündmused #5 Eesti kultuurisündmused #6 Eesti kultuurisündmused #7 Eesti kultuurisündmused #8 Eesti kultuurisündmused #9 Eesti kultuurisündmused #10 Eesti kultuurisündmused #11 Eesti kultuurisündmused #12 Eesti kultuurisündmused #13 Eesti kultuurisündmused #14 Eesti kultuurisündmused #15 Eesti kultuurisündmused #16 Eesti kultuurisündmused #17
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor POMM Õppematerjali autor
Laulupidu,laulu-ja tantsupidu, viljandi pärimusmuusika festival , leigo .

Sarnased õppematerjalid

Minu eredaim muusikaelamus
2
docx

Minu eredaim muusikaelamus

Minu eredaim muusikaelamus ? Leigo Järvemuusikal Keeruline on kirjeldada ja põhjendada Leigo järvemuusika kohta Eesti meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist. Leigo on midagi enamat see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest

Muusika
Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis
6
docx

Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis

Jaanipäev. Mis sõnumit Jaanipäev endas kannab ja milleks seda nii järjepidevalt korraldatakse? Sellele küsimusele peaks pikemalt mõtlema, aga kindlasti defineerivad Jaanipäeva traditsioonilised tegevused eestlaste sügavat olemust ja võõral maal elavad eestlased tunnevad sellest rohkem puudust kui Laulu- ja tantsupeost, mis on Eestimaa au ja uhkus. Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kuhu on esinemiseks kokku tulnud laulukoorid ja orkestrid üles kogu Eesti. Traditsioon sai alguse 19. sajandi keskel ja nüüd on sellest välja kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (Laulupidu 2011) Tantsupidu on üleriigiline rahvatantsupidu. Tänapäeval ühtivad tantsupidude toimumisajad laulupidude omaga, need on toimunud Tallinnas ning neid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Esimeseks tantsupeoks peetakse 1934

kultuurid ja kombed
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.

Kultuurilugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

Muusika ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. 24 Rahvusvaheline Valuutafond peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste

Geograafia
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest- parkidest, Hiina ja Jaapani aiastiilidest, inglise maastikupargist, tulevad ka käsitlused eklektikast ja uusklassitsismist, linnaparkidest eelmisel-üleeelmisel sajandil ning pisut funktsionalismist ja modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist? - Kuidas nad üksteisest erinevad ja kuidas erinevad tänapäeva maastikuarhitektuurilistest teostest? - Milliseid teadmisi ja õppetunde nad meie jaoks hõlmavad?

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun