Enamlevinud maksimaalsed kauba mõõtühikud treilerites on: KANDEVÕIME 24 000 27 000 kg (sõltuvalt autorongi omamassist) MAHTUVUS - 82 112 m3 (sõltuvalt haagise tüübist, kas täis- või poolhaagis) PIKKUS 13,6 m LAIUS 2,45m (13,6 laadimismeetrit) KÕRGUS 2,5 m LAADIMISMEETRITE (ldm) ARVUTAMINE Laadimismeeter (ldm) loetakse lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi laiuse ja kõrguse ulatuses. NÄIDE: Kõrvuti mahub haagisesse laiust pidi 2 EUR alust (1,2+1,2=2,4), mis võtavad kokku ruumi lastiruumis 0,8 m (EUR aluse lühema külje pikkus). Seega ühele EUR-alusele kulub laadimismeetreid - 0,8:2=0.4 ldm Ühte treilerisse mahub seega 13,6:0,4=34 alust
mis varem. · Kui kauba varu on üle hinnatud, ei pruugi klient seda osta ja varu jääb jällegi lattu seisma, vananeb, toote tähtsus kaob, uus ja parem toode tuleb selle asemele. Toob kaasa suuri kulutusi, vanad varud võtavad laos ära palju ruumi. 6. Mis on tellimisintervall? V: Kui tihedalt klient kaupa tellib. Paindlik varustamine? V: Erinevate aegade ja viisidega kauba transport. Koormaruum ja selle mahutavus? V: Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini, kui selle kaal veovahendi, on oluline kasutada laadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Pakendid laotakse põrandast laeni, seinast seinani. 7. Milliseid tooteid inventeeritakse laos sagedamini A B C? V: Kõige sagedamini tuleks inventeerida A-rühma tooteid, ehk siis tooteid mille ringlemissagedus on kõige suurem. Kõige suurem tõenäosus, et kaupade saldod võivad erineda suure ringlemissagedusega kaupade puhul, sest neid läheb
Kõige tõhusam vahend kuivamise kiirendamiseks on õhu kuivatamise süsteemi kasutamine. Lastiruumide põrandalt tuleb eemaldada õliplekid, sest paljud lastid, eelkõige kiudlastid, imavad õli. Osa laste jätab lastiruumidesse lõhnu, mis võivad rikkuda teisi kaupu. Lõhnade eemaldamiseks võib kasutada 5-% vaskvitrioli-, 10-% ammoniaagi- või 0,5...1-% kaaliumpermanganaadilahust, samuti võib põletada lastiruumis kohviube. Üheks lõhnade allikaks võivad olla pilsikaevud. Lastiruumi koristamise käigus tuleb pilsikaevud avada, puhastada sinna kogunenud mustusest, pesta ja (või siis kuivendada. Seejärel paigutatakse pilsikaevude luugid oma kohale tagasi. Luukide ja lastiruumi põranda vahelised praod täidetakse takuga või linaga, vältimaks prügi sattumist pilsikaevudesse reisi jooksul. Et vältida taimehaiguste ja -kahjurite sattumist koos veetava kaubaga teise riiki, suitsutatakse lastiruume mürkgaasidega.
vigasta kaupu ja puudub vastav tähistus selle kohta Sertifitseerimata kaubaalus on teadmata kandevõimega Milliseid lisatingimusi tuleb arvesse võtta autokaubavedude planeerimisel ja korraldamisel kevadeti? Täiendavaid teljekoormuspiirangud kõrvalteedel Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust? Laadimiste kiirendamine Millist tegurit ei ole vaja arvestada kauba laadimisel veoauto lastiruumi? Kauba kindlustuse olemasolu Millist informatsiooni peab kandma transpordipakendi markeering? Kauba käsitlemisjuhised Kes vastutab kauba õige pakendi eest veoprotsessis? Saatja Transpordipakendi ülesanne ei ole kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni Mida pole vaja transpordipakendi väljatöötamisel arvestada? Pakendi atraktiivsust lõpptarbijale
lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga 1,2 (40 cu ft/tonn) ja rohkem, kuid mahulastiks võivad olla ka rasked, kuid keeruka veoühikud, mis võtavad enda alla palju ruumi. Raske last (deadweight cargo). Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t (40 cu FT / tonn) 7.8.9Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)? Lastiruumi kao leidmine, ülesanne.Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 10.Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)? 1. kaitsta kaupu; 2. muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja efektiivseks; 3. edastada informatsiooni kaupade kohta. 4. kaitsta ka kaupade käsitsemisega tegelevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. 5. aitab säilitada toote omadusi 6. kauba esitlemisel ja reklaamimisel 7
teguriks laevaruum. Klient, lasti andja rendib kogu laeva või osa sellest. Prahilepingu koostab üldjuhul laevamaakler (brocker) prahtija – veose saatja ja laevakompanii vahel. Prahtimisleping on väga detailne leping, mis koostatakse blanketil, millele on juba eelnevalt antud küllaltki suurel hulgal konstantseid tingimusi. Prahilepingus lepitakse kokku veose vedamiseks vajaliku aluse (laeva) osas (vanus, klass, lastiruumi maht), millised on veetavad kaubad ehk last, peale- ja mahalaadimise kulutuste jagunemine, peale- ja mahalaadimine sadamates, pealelaadimise aeg (laydays), pealelaadimiseks kuluv aeg; prahiraha maksmise alused ja muudes küsimused, nagu nt jäätakistused, streik, sõjaoht jms. 9 Konossement – kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks
kallurautosse. 6) Tselluloos Tselluloosi lastimine käib mobiilse kraanaga, mille otsas on spetsiaalne hüdrauliline haarats, millega saab tõsta tselluloosipakke. Tselluloosi lastimiseks sõidab koormaga platvormauto kraana töötsooni. Kui auto on seiskunud, tõstab kraana lasti auto platvormilt laeva lasiruumi paigaldades selle vastavalt lastiplaanile tihedalt ilma vahedeta. Juhul kui kraanajuht laeva konstruktsiooni tõttu ei näe lastiruumi lasti paigutada, tuleb kasutada signaliseerija ehk suunaja abi. 7) Tsement Laeva saabudes ühendatakse laeva lastiruumidega voolikud, läbi mille hakatakse teostama laeva lastimist. Kaup tuuakse sadamasse otse tsemenditehasest tsisternautodega. Tsisternautod ühendatakse kail voolikutega ja last pumbatakse autol oleva kompressori abil läbi vooliku laeva lastiruumi. Kui lastimist teostatakse
JOOKSUL ALATES KAUPADE ESITAMISEST. Kaubavedude käigus transporditakse lähtekohast sihtkohta kaubapartiide ühikuid, mida on võimalik peale- ja maha laadimisel ükshaaval, muudest ühikutest sõltumatult käsitseda. Terminali saabuvad ja sealt väljuvad ühel ajal nii jaotus, kogumis kui ka põhiveod. SAADETIS- ühest lähtekohast ja ühelt saajalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale ühe saatedokumendiga saadetav kaup, mis laaditakse ühte veovahendisse või veoühiku lastiruumi. 2 KAUBAVEDU- saadetise (veose) füüsiline teisaldamine saatjalt saajale lähtepunktist sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel. VEOS- saadetis, mida kavatsetakse vedada või veetakse lähtekohast sihtkohta, saatjalt saajale. VEOSED- lastiruumis olevad saadetised.
Logistika maamajanduses - EKSAM (valikvastustega) 1) Tarneaeg on... 2) Tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt on.... 3) Otsevedude all mõeldakse... 4) Süsteemsete vedude eesmärgiks on... 5) Põhivedudel veetakse samas lastiruumis... 6) Multimodaalne ehk mitmeliigiline transport on... 7) Segmenteeritud transport on... 8) Millistes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? 9) Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? 10) Kuidas nimetatakse suurust, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses? 11) Veoviisi valikul omab kõige vähem tähtsust... 12) Terminalid töötavad üldjuhul... 13) Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod enamasti... 14) Kliendi veotellimuste konsolideerimine on... 15) Ekspedeerimine üldjuhul ei hõlma... 16) Sertifitseeritud FIN – tüüpi kaubaaluse mõõtmed on...
Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid 20. Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve 24. Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling. 25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed 26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. 28. Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik- ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade, asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus 29. Rooliseade. Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid
_ Logistikarajatiste väljaarendamine Mõjutegurid - Tootega seotud tegurid: Netokaal – kauba puhaskaal pakendi kaalu arvestamata Brutokaal – kauba kaal koos pakendi kaaluga Mahukaal – veose ruumalaühiku kaal Arvestuslik kaal – tinglik suurus, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele Laadimismeeter – lastiruumi ruumala selle pikkuse ja jooksva meetri ulatuses Saadetis – ühest lähtekohast ja ühelt saatjalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse. Täiskoorem – kui osakoorma kaal läheneb veoühiku kandejõule või veose ruumala täidab praktiliselt kogu lastiruumi, mistõttu pole võimalik laadida veoühikusse muid saadetisi Osakoorem – Võimalik laadida veel kaupa autole.
7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) suure stoovimistegurigalast, mille eest arvestatakse veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga1,2 (40 cu ft/tonn) ja rohkem. Raske last (deadweight cargo) . Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t 8. Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)? 9. Lastiruumi kao leidmine, ülesanne. 10. Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 11. Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)? Turunduse seisukohast annab pakend tarbijale teavet toote kohta ja täidab müügiedenduseeesmärki, köites tarbijat ka pakendi kujunduse abil. Logistika seisukohast on pakendi eesmärgiks tooteid ja materjale korraldada, kaitsta ja tuvastada. Turvalisus
heakskiidetud värviga.Kord aastas peab kontrollima nende seisukorda,puhastada ja vajadusel üle värvida. Tankide hooldus peab tagama peilimistorude korrasoleku ning õhutorude kaitsesüsteemide korrasoleku tekil. Tankilael olevad manluugid peavad olema kahjustusteta. Peale remonti tuleb kindlasti testida tankide veetihedust. 32)Lastiruumide hooldamine: Lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu- ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Pilsikaaned peavad olema terved,puhtad ja kuivad,ning kuivendussüsteem korras. Lastiruumi trepid peavad olema töökorras,torude ja kaablitrasside aitsmed terved. Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta. Enne ladimise algust tuleb lastiruum puhtaks pühkida,vajadusel pesta ja kuivatada. 33)Prügiraamat: Kõigil laevade 400 GT ja rohkem,kus on 15 või
· Max. kiirus :850 km/h · Le nnulag i:10 500 m · Le nnukaug us :4500 km täislastis · 6700 km tühjana · Me e s ko nd:6 · Kas utajamaad:Venemaa, Kuuba, Iraak, India, Liibüa, Süüria Põnevat: · Ehitamiseks võeti üle kolmekümne rahvusvahelise patendi ning hiljem väideti, et lennukis kasutati 180 uut leiutist. · Lastiruum on täies mahus rõhustatav ning ta põrand on tehtud titaanist, põrandale on paigaldatavad rullkonveierid. Lastiruumi saab üsna kergelt muuta reisjate-, lasti- või haavatute veoks. · Lasti laadimiseks on laes kaks vintsi, kumbki neist võib kasutada kaht 3000-kilost raskust kandvat trossi või nelja 2500-kilost. Rampi saab kasutada liftina ja ta võib tõsta kuni 30 000 kg. Põnevat: · Eksisteerib ka tuletõrjelennuki modifikatsioon mis võib pardale võtta 42 000 liitrit kustutusainet. · Alates 1971. aastast on toodetud enam kui 700 lennukit. Tänan kuulamast!
peavad oskama kasutada kõik laevapere (3) Teo arutamisel on asjaomasel laevapere Sadamaseadus (RT I Mõne laadungi (süsi, maak, tsement jne ) tuleb liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida liikmel õigus anda seletusi. Komisjoni liikmed 2009, 37, 251) peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil võivad esitada küsimusi nii asjaomasele Laeva lipuõiguse ja Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru, roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab laevapere liikmele kui ka teistele isikutele, laevaregistrite seadus (RT I 1998, 23, millega paiooli hõõrutakse
Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. (3) Keskaegse kaubanduse areng Lääne- ja Põhjamere piirkonnas on tihedalt seotud Hansa Liiduga. Hansa kaupmehed jõudsid juba varakult järeldusele, et kindla ja kiire kaubanduse edendamiseks on vajalik kasutada meretransporti ning kasutusele võeti koged. Koge on kõhukas ja enamasti ühe mastiga kaubalaev. Suurenenud kaubavedu erinevatesse sihtkohtadesse tõi endaga kaasa vajaduse pidevalt suurendada lastiruumi ning selleks olid koged justkui loodud. Ühte kasutuses olevasse kaubalaeva mahtus kuni 24 tonni kaupa. (4) Eesti Panga funktsioonid Eesti Pank tegeleb: (1) Eurosüsteemi ühtse rahapoliitika otsuste tegemises ja nende elluviimises (2) Raharingluse korraldamisega (3) Finantsstabiilsuse tagamisega (4) Nõustab ja teeb koostööd majanduspoliitilistes küsimustes (5) Teeb statistikat Eesti finants- ja välissektori kohta (6) Investeerib kinnisvara
tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nim ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse, moodustavad lasiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati lastiruum, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Kahekordse e topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruume emasinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri lastiruumi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel
Harvemini on pikendatud pakis ka esimese lastiruum tvintekk. Süvatank, (deep tank, ) Topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv, üles teki või platvormini kõrguv tsistern vedelkütuse, määrdeõli, magevee, ballastvee või vedellasti mahutamiseks. Lastiruum, laadruum, (trümm), (cargo hold, ) Laeva lasti paigutamiseks ette nähtud ruum. Olenevalt laeva spetsialiseerumisest segalastile (universaalsed kuivlastilaevad) või mingile konkreetsele lastile, võib lastiruumi ehitus olla väga erinev. Kuivlasti puhul paikneb lastiruum topeltpõhja ja teki või vaheteki vahel. Lastitvintekk, (cargo tween-deck space, ) Kahe teki (vahetekkide või vaheteki ja peateki või peateki ja ülateki) vahele jääv ruum lasti paigutamiseks. 15 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
tagant kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega. - juurdeveosageduse kindlustamine - optimaalsete veotingimuste tagamine - kaupade säilimise kindlustamine 6.4 Mõjutegurid Netokaal puhaskaal pakendita Brutokaal kaal pakendiga Mahukaal veose ruumalaühiku (m³) kaal (333kg) Arvestuslik kaal kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele taandav mõiste Laadimismeeter(ldm) lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses (1850kg) Saadetis saatjalt (lähtekoht) saajale (sihtkoht) ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse. Osakoorem 2500 kg ja rohkem Grupikaup erinevate klientide saadetised kuni 2500kg, mida veetakse koos ühel marsuudil ja ühes ja samas lastiruumis Pisipakk pakk, mille kaal ei ületa 35kg Laadimisühik konteiner, konteineralused, vahetuskered TEU 20 jalane konteiner 6,1x2,4x2,6
· Niiskusesisaldus (moisture content) näidises sisalduva vee, jää või muu vedeliku hulk, väljendatud protsentides. · Niiskuse migratsioon (moisture migration) lastis sisalduva niiskuse liikumine vibratsiooni tagajärjel toimuva liitumise ja tihenemise tulemusena. Üldine käsitlemine · Enne laadimise algust kontrollida trümmides pilsikaevude kaevukatete seisukorda. Teha seda ka peae laadimist (maakdie puhul). · Raskete lastide korral jälgida koormust lastiruumi põhjale. · Lasti nihkumise vältimiseks vaheseinad. · Laadimisel ja transportimisel tuleb järgida rahvusvahelisi ohutusreegleid ja nõudeid. "Esmaabijuhend õnnetusjuhtumite korral ohtlike lastidega" Nt last hakkab oksüdeeruma -> eralduvad toksilised gaasid - >isekuumenemine lasti kõrgendatud niiskusesisaldus (sööbiv mõju nahale, silmadele, limaskestale aga ka laeva konstruktsioonidele)-> eralduvad mürgised gaasid -> meeskonnal käsitlemisel
iii. Kaupade säilivuse kindlustamine Mõjutegurid i. Tootega seotud tegurid: netokaalkauba puhaskaal pakendi(te) kaalu arvestamata brutokaal kauba kaal koos pakendi(te) kaaluga mahukaal veose ruumalaühiku (enamasti kuupmeeter) kaal arvestuslik kaal tinglik suurus, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele laadimismeeter lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses saadetis ühest lähtekohast ja ühelt saatjalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse täis ja osakoormad FTL ja LTL grupikaup – erinevate klientide saadetised kaaluga kuni 2500 kg, mida veetakse koos ühel marsruudil ühes ja samas lastiruumis.
30. Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel? 2. Kauba mahalaadimine Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest. Veosed on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust. Veovahendite all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma jõuallika (mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid erinevat tüüpi poolhaagiseid. Veoühikute all mõeldakse poolhaagiseid (treilereid), täishaagiseid, konteinereid ja raudteevaguneid. Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused maapinnast võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada need erinevad tasapinnad
30. Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel? 2. Kauba mahalaadimine Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest. Veosed on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust. Veovahendite all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma jõuallika (mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid 10 erinevat tüüpi poolhaagiseid. Veoühikute all mõeldakse poolhaagiseid (treilereid), täishaagiseid, konteinereid ja raudteevaguneid. Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused maapinnast võivad
põõrlevalt kopalt; Töötada ilma kinnasteta, kiivrita ja spets jalatsiteta. • RSK-65 PILET 9 • Tekiehitised, tekihooned, vee ja tulekindlad uksed, pardaluugid, illuuminaatorid. • Laeva navigatsioonitulede sektirite suurused ja suunad laeve DT suhtes. Tulede asukoht. Topituli. Kui üle 50m, siis kaks topituld 225°. Pardatuled parem roheline, vasak punane 112,5°. Ahtrituli 135°. • Luugiseade. Lastiruumi ava sulgemine, luukide tüübid. Lastiruumi veekindluse tagamine. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust
See, mis eristab külmutuslaevu, onsuurkiirustühikäigul-üle20sõlme. Balkerid - kuivlasti laevad, mis on kõige rohkem levinud. Need suure mahtuvusega laevad transporteerivad puistekaubad suurte partiidena. Balkeritega enamasti viiakse teravili, väetis, süsi, vanametalli, suhkur jne. Balkerid jaotakse mitu gruppi: Capesize (80000-150000 t.), Panamax (50000-80000 t.), Handymax (35000-50000t.),Handysize(10000-35000t.). Tanker laeval on täiesti teine lastiruumi seade. Laevatekk nafta tankris on tavaliselt jagatud vaheseintega, mis paiknevad laeva pikkuse perimeetril. Täite protsessil süstitakse tankid nende torustikkude läbi. Nad on paigutatud tekil. Tühisuse 8 protsessi käigus imetatakse ka torustikude läbi, mis paiknevad laeval. Selleks, et joondada kreeni, süstitakse ahtri tekil merevett. Kuna ballasti mahapanek avatud
(lashing rod) või trossiga (lashing wire). Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fiting’uga. Mida paremini on konteinerid üksteise külge üheks tervikuks ühendatud, seda ohutum on. Konteinerid laadides peab jälgima, et ei ületataks tekile lubatud koormust. Lk 92-93. Pilet No. 13 1. Laeva laadruumide hooldus, ettevalmistamine lastimiseks Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu- ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Pilsikaaned peavad olema terved. Pilsikaevud peavad olema puhtad ja kuivad ning kuivendussüsteem töökorras. Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude kaitse võrgud katta kotiriidega, et ära hoida pilside ummistumist kaubaga. Lastiruumi viivad trepid peavad olema korras, torude ja kaablitrasside kaitsed terved. Põhjatankide manluugid peavad olema hermeetilised, kaetud
mõju puudumise tõttu aga ületaks neid tulemuslikkuselt, seda eriti lahutusvõime osas. 1973. aastal moodustas NASA teadlaste rühma sellise teleskoobi projekti väljatöötamiseks ja 1977 eraldas USA kongress selle elluviimiseks raha. NASA andis tulevasele teleskoobile tuntud ameerika astronoomi, universumi paisumise avastaja Edwin Hubble'i (18891953) nime. Hubble'i kosmoseteleskoobi (ingl k Hubble Space Telescope, lühend HST) peapeegli läbimõõdu 2,4 m määrab kosmosesüstiku lastiruumi laius, suurem ei mahuks ära. Sellelt tagasipeegelduvad kiired langevad 0,34 m läbimõõduga abipeeglile, mis suunab nad peapeegli keskele tehtud ava kaudu selle taha, kus asuvad vaatlusriistad. Korraga saab HST pardal olla viis erinevat vaatlusriista. Need, nagu ka paljud muud HST komponendid, on tehtud moodulitena, mida astronaudid saavad avakosmoses viibides uute vastu vahetada. Vaatlusriistade moodul on oma suuruse poolest võrreldav taksofoniputkaga.
ut = V / Vo täituvustegurid erinevate laevaruumide kohta on järgmised: Ruumid , milles paiknevad laevamehhanismid , tehonoolilised seadmed a eletrijaamad ..... mittereisilaevade ruumid , milles hoitakse lasti või laevavarusid Ruumid mis on täidetud koormata ratassõidukitega , eluruumid tühjad mahutid ja ballastitankid Veeremislaevade lastiruumid lasti sisaldavate ruumide täituvustegurid saab täpsemini leida arvutuslikult. Segalasti sisaldava lastiruumi täituvusteguri leitakse olenevalt lasti massist p, stoovimistegurist ja lasti taituvustegurist u , mis samuti ruumi mahust Vo valemiga -
”informeerida võimuorganeid ja lõpetada oma osalus projektis”. 17.12.15 81 Juhtum 6 – võimetus teatada, ehk DC10-ne juhtum DC10-ne juhtum on suurepärane näide juhtumist, kus ohtu märgati, aga sellest ei teatatud vastavatele võimuorganitele. 3.märtsil 1974. aastal 9 minuti pärast peale õhkutõusmist Pariisist läks lennukil DC10 lahti üks lastiruumi luuk. Selle tulemusena tekkis lasti sektsioonis dekompressioon ja kabiini põrand vajus kokku. Kuna DC10-ne juhtimissüsteemide juhtmed lähevad kabiini põranda alt, siis kadus põranda kokkuvajumise tulemusena kontroll tüüri ja tiibade üle. Lennuk kukkus alla. Hukkusid kõik, kes olid pardal. 17.12.15 82 Juhtum pöörleb ümber lastiruumi luugiriivide konstruktsiooni
lähteasendisse. 1 6. Nimeta joonisel numbritega tähistatud esemed! 1. Sildumis ots 2. viskeliin 3. pollar 7. Kuidas nimetatakse numbritega tähistatud laeva ruume 1 mootori ruum 2 trüm 3..................................... 4 vöör 5 sild 8. Nimeta McGregor –tüüpi lastiruumi luugi detailed 1..juhtpult................2.................................................3 rullid 4 ketid ....................5 luuk 11. Mida väljendab mõiste „PANAMAX“ Panamax balkeri suurus on limiteeritud Panama kanali lüüsi järgi. 2 12. Mida veab laev, mille lasuruum on kujutatud pildil ........................................................... ......................
Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Horisontaalse lastitöötlusega laevadel kasutatakse aparelle lasti viimiseks laeva ratastehnika abil või ratastega platvormidel viimiseks teise sadamasse koos vedukiga või ilma. Vööriaparelli ees on veetihedalt suletav visiir. Ka kokkuvolditud aparell moodustab veetiheda vaheseina lastiruumi ees. Ahtriaparellid sulgevad samuti laeva sissesõidu veetihedalt, nende taga suletakse veetihedad ahtriluugid (latspordid). Pandused on kas püsivad või ajutised kaldteed laeva tekkide vahel. Vahel kasutatakse ka lifte. Joon. 7.3.13. Vööriaparelli skeem
ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada eri- nevad tasapinnad. Selleks tuleb kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinum üleminekutehnoloo- gia element on laadimislüüs ja seadmeks laadimissild. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja allalastavat platvormi, mille laopõrandapoolne ots on kinnitatud sarniirselt, veoühi- kupoolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõr- gusele. Laadimissilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega mahalaadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise alguses on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb mahalaadimata
olla erinevad: - kogu last pole saabunud - osa lasti pakendist ei vasta nõuetele Lastimise käigus kantakse lastiplaanile tegelikult lastitud kogused ja lasti tegelik asukoht. Lastiplaan koostatakse alltoodud järjekorras: - arvutatakse reisiks vajalikud tagavarad ja laeva puhaskandevõime - arvutatakse iga lasti kogus laeva kandevõime ja mahutavuse täielikuks ärakasutamiseks vi maksimaalse prahiraha saamiseks - arvutatakse lasti kogus iga lastiruumi jaoks - jaotatakse lastid lastiruumide vahel - arvutatakse püstuvus ja trimm, kui vaja, korrigeeritakse neid - arvutatakse püstuvus ja trimm sihtsadamasse saabumisel. Lastiplaani koostamiseks on vajalikud andmed laeva, reisi ning lastimis- ja lossimissadamate kohta. Laeva kohta on vajalikud järgmised andmed: 55 - pikkus perpendikulaaride vahel - laius
15. Kes vastutab valitsuse määruse kohaselt koorma laadimise ja kinnitamise eest? saatja vastuvõtja vedaja/ekspedeerija veoki omanik 16. Mida peab tegema autojuht, kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega? sõitma aeglaselt ja ettevaatlikult valima ohutu marsruudi ning hoidma kiirteedest eemale sõitma sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata nõudma kauba saatjalt veose kinnitamist 17. Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi? veoki teljekoormust veoki kandevõimet lastiruumi mahutavust kauba kindlustuse olemasolu 18. Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis? vedaja saatja vastuvõtja pakendi tootja 19. Transpordipakendi ülesanne ei ole kaitsta kaupu vigastuste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta saadetisi varguste eest edastada lõpptarbijale määratud informatsiooni 20. Müügipakendi ülesanne on
Mudel integreerib ettevõtte kasumiaruande ja bilansi näitajad. Mudel näitab et omakapitali (aktsia/omakapital + reservkapital + jaotamata kasum) tootlus sõltub 3-st funktsioonist, mida juhtkond saab kontrollida: puhaskasum, varade ringlemissagedus ja finantsvõimendus. 18. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit? Tihedus: massi ja ruumala suhe. Väärtus: väärtuse ja kaalus suhe. Lastitavus: mil määral kaup täidab lastiruumi. Kaubakäitluse lihtsus: standardne käitlemine on lihtsam ja odavam Kahjustatavus: väärtuslike ja kergesti kahjustatavate kaupade transport on kallim. Asendatavus: kui saab kiiresti asendada siis võib kliendi tellimuse täitmiseks kasutada kallimat transpordiliiki. Eriomadused: ohtlikud, ajapiiranguga, kiiresti riknevad tooted (erivedu ja eripakkimine) 19. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit?
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon.. 9.8. Üleval ja keskel: 1. Siirivöö, 2. Tekistringer, 3. Veejooksuplaat, 4. Veejooksuplaadi servariba, 5. Servapruss, 6. Tekilaud, 7. Tihvt, 8. Puitkork, 9. Tihtimismaterjal ja tihtimismastiks, 10 tekiplaadistus, 11. presspruss. 12. Topeltpõhja plaadistus, 13. Tahvlid, 14. Laagid, 15. Parras, 16. Otsavahesein. Joon. 9.9.. a) lastiruumi põhja: b) higilauad lastiruumis parrastel, 1- tankilagi, 2- laagid, 3- laakide kinnituslatt, 4- tekiplangutus, 5- äärepruss, 6- pilsikaan, 7- pardakaar, 8- kinnitushaak, 9- higilauad. Lastiruumis kasutatakse laakidele paigutatud plangutust. Laadluugi all kaetakse plangutus täiendava plankkatte - padjaga, mille ülesanne on kaitsta plangutust lasti allalaskmisel või kukkumisel tekkida võivate vigastuste eest. 7
mahalaadimist tehakse tavaliselt käsitsi. Linna jaotusautod on üldjuhul lühema koormaruumi ja väiksema kandejõuga kui linnadevahelised jaotusautod. Tavapäraselt on linna jaotusautod kahe- teljelised veoautod lastiruumi pikkusega 5–7 m ja kandejõuga 5–10 t. Linnadevahelised jaotusautod on enamasti kolmeteljelised veoautod lastiruumi pikkusega 8–9 m ning kandejõuga 8–12 t. Saavutamaks konkurentsivõimelist veotariii, veavad linnade- vahelised jaotusautod pikkadel veomarsruutidel tavaliselt haagiseid. (Pildid 3.5 ja 3.6)
augustit, niipea kui ilmastikutingimused võimaldavad visuaalselt jälgitavat pommitamist, tuleb 20. lennuväearmee 509. lennuväe koondsalgal heita esimene eripomm ühele järgnevatest sihtmärkidest: Hiroshima, Kokurale, Niigatale või Nagasakile.” 1944. aasta suvel alustas kindral Leslie R. Groves ettevalmistusi aatomirelva sõjaliseks kasutamiseks. Nebraska osariigis paiknevast lennukitehasest telliti 15 strateegilist pommitajat B- 29, mille lastiruumi kuju oli muudetud. Et teha lennukeid võimalikult kergeks, võeti neilt maha soomus ja kogu relvastus peale lennuki sabaotsas paikneva paaris-raskekuulipilduja. Seega tõusis nende pommitajate maksimaalne lennukõrgus 12 000 meetrini, mis muutis nad Jaapani hävitajatele kättesaamatuks. 509. Composite Group’i – spetsiaalse lennuväe koondsalga komandöriks määrati 30-aastane kolonel Paul W. Tibbets, kes oli osalenud Saksamaale sooritatud massilistes õhurünnakutes
Laeva tüüp Gabariitmõõtmed, m Trümmi Parda Laeva süvis, m Laeva Kandevõime, Luugitegur, konstruktsiooni sügavus, kõrgus, kood t lastiruumi tüüp Pikkus laius % ballastis täislastis järgi m m 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 trümmid
laevastiku laevad, abi- ja teeninduslaevad .Loengu aeg on liiga lühike, et ise- loomustada kõiki tänapäeva laevade tüüpe. Illustreerivas lisas on püütud tuua pilte ja näidatakse tõmmiseid "Mereleksikonist", mis annavad definitsiooni mõningate laevatüüpide kohta ja kirjeldavad neid lühidalt. Joon. 1.23. Väiksem, keskmine ja suur universaalne kuivlastilaev. Joon. 1.24. Univer- saalne kuivlastilaev koos lastiruumi läbi- lõikega. 15 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.25. Reisikaubalaev ja suur matkelaev. Joon. 1.26. Autoveolaeva läbilõige. 16
toimetada alusele ning sealt välja mõne tunni jooksul sadu kassettaluseid Terminalitraktorid veavad või lükkavad spetsiaalsetel kassetitreileritel kassettalused laeva. Kassetitreilerid on nelja telje ja kaheksa rattapaariga. Rattad on terminalitraktori kabiinist juhitavad, mis teeb lihtsaks nendega manööverdamise. Kassetitreilerile võib asetada üksteise peale kaks neljakümnejalast konteinerit. Laeva lastiruumi kasutamine on eriti tõhus kui konteinereid veetakse kassettalustel laevas kahes kihis. Seega peab terminalitraktor suutma vedada ja kassetitreiler kanda ligi seitsmekümnetonnist koormat. Kassettalustel veetakse ka tsisterne erinevate vedelikega. Kui kassettalused kuuluvad tavaliselt laevaomanikule, siis kassetitreilerite ja terminalitraktorite omanikeks on stividorettevõtted. Kassette, mis pole parajasti kasutusel, hoitakse või veetas laevatekil virnas
komplekti arvel. Joon. 3.38. 3.6.3 Lastimahutavus (stowage capacity, грузовместимость) Ruume laevas, mis on ette nähtud lasti veoks iseloomustab nende kubatuur - maht. Kõigi lastiruumide summaarset mahtu nimetatakse lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades). Laeva üldine lastimahutavus on kõikide lastiruumide mahutavuse summa. Lastiruumi pikkuse, laiuse ja sügavuse korrutisest või teoreetilise joonise abil arvutatavast mahust (teoreetilisest mahust) tuleb maha arvata ruumi sisse jäävate konstruktsioonidetailise (kaared, stringerid, vahetekid, piimid, torustikud, trepid jm) maht. Sellisel moel leitakse nn puistlasti- või viljamahutavus (grain capacity, зерновая грузовместимость). See moodustab umbes 95% teoreetilisest mahust. Vedelikumahutavus vedellastide mahutamiseks ette nähtud ruumides on
Pikivaheseintes voldid horisontaalsed andmaks pikitugevust. Pillerid laeva tekki, vahetekki, platvormi toestav vertikaalne tugipost. Mõnikord teisaldatavad. Valmistatakse terastorust, (või koolutatud plaatidest torust, vahel tehakse ka õõnsaid nurgelisi sektsioone,) või pannakse kokku karp või nurkraudadest. Pillerite ja tugitalade suurus sõltub nendele langevast koormusest ja ka nende pikkusest (nõtkestabiilsus) . Tavaliselt paigutatakse 2..3 pillerit iga lastiruumi mõlemale küljele, vahetekkide pillersid pannakse täpselt trümmi omade kohale. Pillersid keevitatakse piimide ja karlingsite ristumiskoha külge kniidega. Sisepõhjadel pannakse pillerite alla topelt- või lisaplaat ja toetakse floori ja stringeri ristumiskohale 24. Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling. Tekkideks nimetatakse horisontaalset, veekindlat plaadistust, mis katab laeva kogu laiuses ja pikkuses.
Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Kimmikniid ühendavad floore pardasilluse põiktalade kaartega. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekk on horisontaalne sillus, mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse (või peaaegu kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa
Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Kimmikniid ühendavad floore pardasilluse põiktalade kaartega. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekk on horisontaalne sillus, mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse (või peaaegu kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki-
Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Kimmikniid ühendavad floore pardasilluse põiktalade kaartega. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekk on horisontaalne sillus, mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse (või peaaegu kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa
-mehaaniku kohustusi. Sellest tuleb teatada vanemmehaanikut. (2) Vahti astuv mehaanik peabolema veenduma, et vahti asuva vahi liikmed on võimelised täies mahus täitma oma kohustusi. (3) Enne vahi vastuvõtmist on vahimehaanik kohustatud teadvustama järgmist: 3.1) laeva jõuseadmete ja süsteemide ekspluatatsiooni puudutavaid vanemmehaaniku korraldusi; 3.2) laeva jõuseadmete ja süsteemide hooldustööde käiku; 3.3) vee taset lastiruumi pilssides, ballast-, loputus-, reserv-, magevee- ja reoveetankides; 3.4) kütuse taset reserv- ja settetankides, kulupaakides ning muudes kütuse hoidmiseks ettenähtud mahutites; 3.5) erinevate pea- ja abisüsteemide, sealhulgas elektrienergia jaotussüsteemide seisukorda ja töörežiimi; 3.6) kontroll-juhtimispuldi tehnilist seisukorda; 3.7) katelde automaatika- ja kaitsesüsteemi, kontrollsüsteemi, kütuse andmise kontrollsüsteemi ja aurukatelde tööga seotud muude seadmete tehnilist
0.6 kreeninurk 0.4 0.2 10° 20° 30° 40° 50° 60° 70° 1. Suurem lastinihe paneb laeva kreeni ja vähendab vettevajunud parda poolseid taastavaid õlgu (vaata Rahvusvahelist ohutu viljaveo koodeksit). Laeva püstuvus on seetõttu ohustatud ja kapteni tegevus võib vajalikuks osutuda. 2. Kuna nihkunud lasti kogus ja nihkekaugus on kuni lastiruumi ülevaatuseni teadmata, võib olla kasulik hinnata vettevajunud parda poolset jääkpüstuvust järgmisel meetodil: · Võtta olemasolev staatilise püstuvuse diagramm viimase sissekande järgi · Märkida kõverale peale lastinihet tekkinud kreeni nurk ja tõmmata läbi saadud punkti horisontaaljoon (joonis 1) · Jääkpüstuvus on viirutatud ala pind, mis on piiratud staatilise püstuvuse kõvera, tõmmatud horisontaaljoone ja üleujutusnurgaga
suletud, tuleb seda viivitamatult teha, Otsekohe tuleb asuda ka laevakere seisundi uurimisele, et selgitada kas laeva sisemusse tungib merevesi või on kere säilitanud veetiheduse. Selleks teostatakse kõikide tsisternide, pilsside, kohverdamide mõõtmist vee avastamiseks ning vaadatakse üle lastiruumid ning masinaruum sissetungiva vee avastamiseks. Õhutorust või mõõtetorust korgi avamisel välja tungiv õhk annab tunnistust vee tulvamisest vastavasse ruumi. Lastiruumi tungiva vee sulin või kohin on samuti kuulda. Vee eemaldamiseks rakendatakse laevades olemas olevaid operatiivplaane. Kui kere on säilitanud veetiheduse või vigastused ei ole suured. saavad laeva pumbad sissetungiva veega hakkama. Sellisel juhul tuleb jätkata esmaseid katseid tagasikäigu ja ankrute abil (kui enne põhja kinni jooksmist õnnestus välja lasta kuigi palju ankruketti) madalikult maha tulla