Õhuründerelvad (0)
Õhuründerelvad
Luure- ja ründelennuk SU-24
Strateegiline pommitaja TU-22
Strateegiline transportlennuk IL 76
Luure- ja ründelennuk SU-24
· Tüüp: Luure ja ründelennuk
· Ehitaja: Suhhoi
· Pärito lumaa: NSVL
· Aas ta: Esmalend 1970
· Su-24 Fencer (eesti k. vehkleja) oli NSVL'i
keerukaim ja tehnoloogiliselt arenenuim igailma
luure- ja ründelennuk 1970ndail ja 80ndail
Su-24 Andmed:
· Max. s tardimas s :39 700 kg
· Mo o to r:2X 7666 kg tõukejõudu, turboreaktiiv
· Max. kiirus :1340 km/h merepinnal 1550 km/h
· Le nnulag i:11000 m
· Le nnukaug us :560 km lahingseades
(3000 kg relvastust)
· Me e s ko nd:2liiget: piloot, relvasüsteemide
ohvitser
Põnevat:
· 1964. aastal välja antud nõuete kohaselt
pidi lennuk olema võimeline lendama iga
ilmaga, ülehelikiire väikestel kõrgustel,
väga täpse navigasiooni- ja
pommitamistäpsusega.
· Lisaks sooviti lühikest hoojooksu. Senised
õhujõudude lennukid olid üsna väikese
lennukaugusega ning vajasid pikka
hoojooksu.
Põnevat:
· Toodeti umbkaudu 1200 Su-24 tüüpi
lennukit. Umbes 577 lennukit on kasutusel
Venemaal, need on jaotunud õhu- ja
mereväe vahel.
· Omal ajal oli ta tõesti arvestatavate
võimetega lennuk, kuigi mitte nii võimas
kui Läänes arvati.
· Kas utajamaad:NSVL / Venemaa,
Alzeeria, Liibüa, Süüria, Iraan, Iraak,
Aserbaidzaan, Valgevene, Kasahstan,
Ukraina,
Strateegiline pommitaja TU-22
· Tüüp:Strateegiline pommitaja
· Ehitaja:Tupolev
· Pärito lumaa:NSVL
· Aas ta:Esmalend 1959
Kasutusele 1962
· Tu-22 (NATO koodnimetusega Blinder -
Silmaklapp, pimestaja) oli esialgu mõeldud
asendama pommitajat Tu-1.
TU-22 Andmed:
· Max. s tardimas s :94 000 kg
· Mo o to r:2X 16 000 kg tõukejõudu,
RKBM VD-7M,
järelpõletiga turboreaktiiv
· Max. kiirus :1480 km/h
· merepinnal 890 km/h
· Le nnulag i:13 300 m ülehelikiirusel
18 300 m alla-helikiirusel
· Le nnukaug us :5650 km max. kütusega
4900 km max. lastiga
· Me e s ko nd:3: 2 pilooti, Pommitaja
TU-22 Andmed:
· Re lvas tus :1 sisemine relvaruum
10 000 kg max. last
Kahurid:
1X 23mm NR-23 sabas
AGM:
Kh-22 / AS-4 Kitchen
Pommid:
24X FAB-500
1X FAB-9000
· Kas utajamaad:NSVL (Venemaa), Valgevene,
Iraak, Liibüa, Ukraina
Põnevat:
· Lennukil olid aga tõsised probleemid, mis viisid paljude
õnnetusteni ning lennukeeluni. Näiteks kippus ülehelikiirel
lennul kere kate kuumenema, põhjustades juhtvarraste
paindeid ja juhitavuse halvenemist. Maandumiskiirus oli
oma 100 km/h suurem kui eelmistel pommitajatel,
maandumisel kippus lennuk aga mõnikord nina üles
tõmbama, lüües samas saba vastu maad. Aeg-ajalt vajus
telik kokku, põhjustades tõsiseid tagajärgi, eriti tihti juhtus
seda tangitud rakettide kandmisel. Lennukiga ei olnud
lihtne lennata, lisaks nõudis ta palju hooldustunde.
Lendurite seas oli Blinder erakordselt ebapopulaarne,
mõned meeskonnad keeldusid 60ndatel sellega teatud
oludes isegi lendamast, maapealse teenistuse silmis
polnud lennuk kunagi heas kirjas.
Transportlennuk IL 76
· Tüüp: Strateegiline transport
· Ehitaja: Iljusin'i Disainibüroo
· Pärito lumaa: Usbekistan (NSVL)
· Aas ta: Esmalend 1971
· Max. s tardimas s :170 000 kg
· Las ti ko g us :40 000 kg
· Mo o to r:4X 12 025 kg tõukejõudu,
torboreaktiiv
IL 76 Andmed:
· Max. kiirus :850 km/h
· Le nnulag i:10 500 m
· Le nnukaug us :4500 km täislastis
· 6700 km tühjana
· Me e s ko nd:6
· Kas utajamaad:Venemaa, Kuuba, Iraak,
India, Liibüa, Süüria
Põnevat:
· Ehitamiseks võeti üle kolmekümne rahvusvahelise
patendi ning hiljem väideti, et lennukis kasutati 180
uut leiutist.
· Lastiruum on täies mahus rõhustatav ning ta põrand
on tehtud titaanist, põrandale on paigaldatavad
rullkonveierid. Lastiruumi saab üsna kergelt muuta
reisjate-, lasti- või haavatute veoks.
· Lasti laadimiseks on laes kaks vintsi, kumbki neist
võib kasutada kaht 3000-kilost raskust kandvat trossi
või nelja 2500-kilost. Rampi saab kasutada liftina ja
ta võib tõsta kuni 30 000 kg.
Põnevat:
· Eksisteerib ka tuletõrjelennuki
modifikatsioon mis võib pardale võtta
42 000 liitrit kustutusainet.
· Alates 1971. aastast on toodetud enam
kui 700 lennukit.
Tänan kuulamast!
Sarnased õppematerjalid
1072
pdf
Logistika õpik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
268
pdf
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid