Eneseanalüüs ,,Mina koostöös lapsevanemaga." Kõige tähtsam lasteaia eesmärkide saavutamiseks on koostöö. Aktiivne ja pingevaba suhtlemine lastevanematega on tugevaks aluseks omavahelisele koostööle. Lasteaia õpetaja ja lastevanemate koostöö on oluline selleks, et kodu ja lasteaed suudaksid luua tingimused, kus oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm,
arengukeskkonna kohta ning selle info analüüsimist. Lapse arengut hinnates tuleb mõõta lapse edukaks toimetulekuks olulisi arenguvaldkondi nagu sotsiaalne kompetentsus, lähenemine õppimisele ja vajalikud kognitiivsed oskused. Mõõtmised peavad jälgima lapse arengut tervikuna ning kajastama protsessi, mitte olema lihtsalt jah või ei vastavate oskuste lahtris. Hindamine tuleb läbi viia rühmatoas toimuva tavategevuse käigus, tulemused peavad olema lihtsalt tõlgendatavad ja lapsevanemaga jagatavad. Mõõtmist-hindamist tuleb perioodiliselt korrata, et hinnata progressi. Lapse arengu hindamine toimub lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi ning arvestades lapse harjumusi ja eripärasid. Hindamise olulised aspektid on: eesmärk Õpetaja seisukohast on hindamise eesärk jõuda tervik- arusaamale lapse oskuste ja võimete tugevatest ning parandamist
teadmiste tasemega iseseisvalt tutvuda. Põhjus on selles, et pedagoogilist infot meditsiinidokumendid enamasti ei sisalda ja õpetuse planeerimiseks on ikkagi vaja lapse arengutaset hinnata, sh lapsevanematelt teavet küsida (eelneva arengu, koduste tegevuste kohta). Vahel on vajalik suunata laps veel mõnedele lisauuringutele, mille toimumisest on kas palju aega möödas või mida pole seni vajalikuks peetud. Soovitused täiendavatele uuringutele suunamisel on samad, mis tavarühmadeski: anda lapsevanemaga kaasa lasteaiapoolne hinnang ning paluda tagasisidet spetsialistilt ka lasteaia jaoks. Nagu tavarühmas tuleb ka sobitus- ja erirühmas teha hindamistulemustest kokkuvõte ning viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et
Tähtis on, et täiskasvanu suunaks lapse mängu. Ei tohiks sellesse küll liialt sekkuda, kuid juhendama ja suunama peaks ikka. Lapse esimeseks mänguks loetakse seda, kui imikud hakkavad käsi ja jalgu liigutama. See on nende mäng, nad mängivad enda varvaste ja sõrmedega. Ka mängivad lapsevanemad ise enda imikueas olevate lastega- nendega rääkides, erinevaid nägusid ja hääli tehes. Seega esimesed mängud on lastel enamasti üksinda ja kohati ka koos esimese mängupartneri- lapsevanemaga. Mida enam lapse areneb, seda keerukamaks muutuvad mängud ning seda vähem peaks mängu sekkuma täiskasvanu. Lapsed hakkavad ise looma mängureegleid ning paika seadma rolle. Nad kasutavad mängus kogemusi ning igapäevaselt nähtud olukordi. Lastel hakkab tekkima seos mängu ja igapäevaelu vahel. Läbi mängu õpivad nad ka teiste lastega paremini suhtlema. Nad muutuvad avatumaks ning tolerantsemateks. Mänge on väga erinevat liiki. On rollimängud, lavastusmängud, reeglimängud ja ka
kaaslastega tülli, mis teda omakorda viib löömiseni. Kui õpetaja tahab suunata ta aega maha võtma ja sellest lapsega rahulikult vestelda, saab poiss väga vihaseks, võib lüüa ka õpetajat, loopida toole, visata ennast pikali jne. Poisil on raskusi ka keskendumise ja kuulamisega(eriti suures rühmas) ning lõunauinakuga. Ta ei suuda või ei taha uinuda, häälitseb, räägib ja hõigub voodis, võib tulla ka voodist välja. Seega häirib kogu rühma laste uinumist. Lapsevanemaga on sellest räägitud, kuid lapsevanem ei ole osanud ka ise selle olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja sellises olukorras veel teha? Lahendus: Vägivallaga (löömine jms) reageerivale lapsele on vaja panna piire, säilitades lugupidamise enda ja lapse vastu
Egiptuse vaaraod augustasid oma nabasid ülemineku riitusena. Rooma sõdurid läbistasid mehisuse näitamiseks rinnanibusid. Augustamine Eestis Meie kultuuris on moodi läinud mõned nendest iidsetest tavadest. Meie tolerantses ühiskonnas võib iga täiskasvanu augustada oma keha ükskõik kui paljudel erinevatel põhjustel ning sellel ei ole mingisuguseid reegleid ega takistusi. Lastel on see asi veidi keerulisem. Kuni 14-aastased peavad salongi minema koos lapsevanemaga, 14-18- aastastel piisab ka lapsevanema kirjalikust nõusolekust. Nina augustamine Esimest korda on nina augustamist mainitud umbes 4000 aastat tagasi. Osade kultuuride juures kasutatakse ninarõngast pulmakingina, see näitab perekonna jõukust. See antakse mehelt naisele ning on naisele materiaalseks kindlustuseks lahutuse korral. Läänes hakati ninasid augustama hipide hulgas, hiljem võttis selle üle punk-liikumine. Keele augustamine
kehtivast seadusest enam tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele ning õpetamise ja õppimise kvaliteedile. "Koolisüsteemi ja õppesisu ajakohastamine on praegu võtmeküsimus Eesti edu saame hoida ainult julgeid, aga samas kaalutletud samme astudes," ütles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohta haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Koolikohustuse paremaks täitmiseks paneb valitsuses heaks kiidetud eelnõu koolile kohustuse võtta ühendust lapsevanemaga kui puudumise teiseks päevaks ei ole kooli teavitatud puudumise põhjusest. Kui koolil ei õnnestu nädala jooksul õpilase puudumise põhjust välja selgitada, tuleb koolil sellest teavitada õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Lisaks täpsustab eelnõu nii õpilase, lapsevanema, kooli kui ka kohaliku omavalitsuse kohustusi ja vastutust koolikohustuse mittetäitmisel.
premeerima, kui selleks põhjust on. Vanemad peaksid ka tagama privaatse koha, kus õpilane saab keskenduda ning rahus koolitööd teha, ja infoallikate, näiteks mõningate entsüklopeediate ja internetiühenduse olemasolu. Õppeedukusele avaldavad mõju paljud tegurid ning selle eest on vastutav rohkem kui õpilane ainuisiklikult. Minu arvates on õpilase õlul kõige suurem koormus ja vastutus , kuid seda peaksid võrdselt vähendama efektiivne koostöö õpetaja ja lapsevanemaga. Erinevate õpimeetodite katsetamine, rahulik õpikeskkond kodus ja erinevate infoallikate olemasolu on ainult positiivsed, probleemid vanematega kodus, arrogantne autokraatlik õpetaja või madal enesemotiveerimisvõime võivad aga mõjuda õppetööle negatiivselt.
Mul küll puudvad kogemused hariduslike erivajadustega lastega, kuid enda hinnangul tuleksin toime seesuguste lastega. Oskaksin abivajavaid lapsi märgata ning leida neile sobiv ning tõhus tugiteenus, et tagada lapsel hea õppeedukus. Haridusliku erivajadustega lapse õpetamisel on tähtis minu kui õpetaja järjepidevus, kannatlikkus ja missioonitunne neid lapsi õpetada. Tähtis on ka koostöö lastevanematega. Tugiteenuse määramisel tuleb nõu pidada ka lapsevanemaga. Üldiselt arvan, et sobiksin ja oleksin valmis olema haridusliku erivajadustega laste õpetaja. Kuid kindlasti vajaksin täiendavaid kooliusi, teadmisi, oskusi ja kogemusi.
õppetöö individualiseerimine (indiv erisused): täiendav tööjuhendite selgitamine enne tööd ning töö käigus, materjali esitamine raskusastme kaupa, õppeülesannete täitmine väikeste etappide (operatsioonide kaupa), õpiku harjutuste/ ülesannete ettevalmistamine, täiendavate treeningülesannete andmine, enesekontrolli suunamine, järeleaitamine, ettearendamine või –õpetamine, kodutööde täitmise juhendamine, tihe koostöö lapsevanemaga. Toeta tööjuhendi mõistmist: Suuna õpilane tööjuhendit teist korda lugema Õpilane loeb korraldust häälega, selgitab oma sõnadega. Õpetaja sõnastab tööjuhendi ümber Õpetaja annab täiendavaid selgitusi Õpetaja esitab näidise Õpetaja osaleb ülesanne täitmisel; õpilane matkib õpetaja tegevust Koostegevus õpetajaga Näit ja abivahendid!
riiklikus õppekavas ja Koolieelse lasteasutuse seaduses. lKoolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas käsitletakse erivajadusi mitmes paragrahvis, sealhulgas, mis on väga oluline, ? 24, milles käsitletakse lapse arengu hindamise põhimõtteid: (1) Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. See soodustab erivajaduste varajast väljaselgitamist ja sellest tulenevat õigeaegset sekkumist, mis on väga positiivne. Samuti käsitletakse selles määruses erivajadustega lapsi järgmistes kohtades. l?2. (4) Lasteasutuse õppekavas esitatakse: l5) erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus; l? 8. Erivajadustega laps (1) Erivajadustega laps käesoleva määruse tähenduses on laps, kelle võimetest,
1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord Valisin uurimiseks Tallinna Asunduse Lasteaia (http://www.tallinn.ee/est/asunduselasteaed/Tallinna- Asunduse-Lasteaia-oppekava ) ning Tallinna Luha Lasteaia (http://www.tallinn.ee/est/luha- lasteaed/Oppekava-4 ) õppekavad. Tallinna Asunduse Lasteaia õppekava on väga mahukas, kuid samas põhjalik. Õppekavas on esitatud kõik seitse punkti, mis on seadusega ette nähtud. Õppe- ja kasvatustegevuse eeldatavad
standardi järgi. Arenguvestluse läbiviimise põhjendus Arenguvestlusel on võimalus muuta oma hoiakuid ja arusaamu, paremate koostöösuhete loomine, lasteaiaõpetaja, lasteaia ja lapsevanema vahel. Arenguvestluse käigus tehakse kokkuvõtteid, õpitakse, mõeldakse, seatakse uusi sihte ja eesmärke, valitakse vahendeid ja korrastatakse suhteid. Arenguvestluse eesmärk Vähemalt korra aastas viib lasteasutus lapsevanemaga läbi arengu vestluse, mille eesmärgiks on hästi ettevalmistatud kohtumisel, usalduslikus ja sõbralikus õhkkonnas, omavahel arutleda lapse arengu üle, leida lapse arengu jaoks parimad tingimused. Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida oma lapsest: anda hinnang lapse arengule; leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides; Ennetada võimalikke kasvatus-ja arenguraskusi; Selgitada välja lapsevanema ootused lapse arengu, lasteaiaõpetaja töö ja lasteaia kohta;
Inimene on ppiv olend. Seetttu on nii lapse kui lapsevanemaga, nii kodus, koolis kui hiskonnas toimuv pidev elukestev pe. Minu Eesti portaalist ji silma, et kige rohkem paneb eestlasi muretsema see, kuidas lapsi hsti kasvatada ning teise klje pealt, kuidas kasvatada vanemaid, kes kasvataksid oma lapsi hsti. Eelkige mtlevad eestlased hea kasvatuse all seda, et laps oleks elus edukas ja kituks vastavalt hiskonna normidele. Nii vib siinkohal ra tuua mned tpilisemad nited: Kuidas kasvatada oma lastest eluga toimetulejaid? Mida teha selleks, et tsta lapsevanemate vastutust laste kasvatamisel? Kuidas teha nii, et Eesti lapsed oleksid tkad, kohusetundlikud, viisakad? Hariduse ja hariduse vrtustamise juures on talguliste arvates vga thtsal kohal petaja ja tema tehtava t tunnustamine. Meie oleme seisukohal, et petajad peavad ka ise ennast tunnustama, sest muidu ei tee seda ka teised. Muret teeb inimestele laste vhene huvi kooli vastu. Pti vlja ...
Oma asjade üle otsustamist ja vastutuse võtmist keskkonnas, kus lapse jaoks on loodud turvalised piirid. 2. Kirjuta põhimõtteid, millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus Lapsest lähtuv kasvatus tugineb laste omaalgatuslikkusele ja aktiivsusele. Lapse austamine ja lai tegevusvabadus on oluline, samuti laste omavahelised sõbrasuhted, roll rühmas, suhtumine täiskasvanutesse ja omaalgatuslik tegevus. Kindlasti mängib suurt rolli ka koostöö lapsevanemaga. Põhimõtted: Arvestatakse lapse huve - tugev usk lapse võimetesse ja potentsiaali Arvestatakse lapse individuaalseid vajadusi - lapse usaldamine Laste ja täiskasvanute maailma võrdsustamine Pöörata rohkem tähelepanu lastele, kui oma mina ja teadlikkuse aktiivsetele loojatele Tegevuskultuuri arendamine - koosneb nii täiskasvanute kui laste panusest Pedagoogiliste otsuste juures on laste maailm võrdeline täiskasvanutega
Siidivend siil oli aga õige viil ja temal polnud palju vaeva vaja näha saagi korjamiseks. LAUL „ SIIDIVEND SIIL“- Kõlar, L. Midli-Madli I, lk 59 11 SÕNALINE OSA: Aga meil see töö nii kerge vaevaga ei lähe. Nobedad näpud ja kiired käed tulevad vaid kasuks. Kui sügissaak korjatud on aiast ja põllult, siis sorteeritakse ilusamad kartulid talvevarudeks keldrisse. KÄSKLUS: Kõik lapsed koos lapsevanemaga ühte viirgu paigale oma rühma lipuvärvi juurde ja siis võistlustulle nobedad näpud. ALGAB VÕISTLUS „ Kes on kiirem ?“ Korraldus: „ Kartul“, milleks on väike pall, tuleb kiiruse peale anda käest kätte ühes viirus edasi koos lapsevanemaga ja viimane tõstab „kartuli“ ülesse ning annab endast märku, et tema viirg on võistluse lõpetanud. NB! Õpetajad on lippudega oma rühma ees ja annavad ühe „kartuli“ esimesele lapsele või lapsevanemale viirus.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud
nii lastehaiguste kui traumade esmaseks raviks. Olen saanud korraliku praktilise väljaõppe tänu millele suudan last elustada, eemaldada võõrkehi hingamisteedest, ravida põletust, tunda ära allergilise reaktsiooni tekke ning anda lapsele esmaabi kuni jõuab kiirabi ja võtab lapse ravimise üle. B.2.5 Koostöö lapsevanema/hoold Koostöö aluseks lapsevanemaga on usaldus ja lugupidamine üksteise ajaga suhtes. Kui lapsevanemad on otsustanud oma lapse minu hoole alla usaldada, palun neil võimalikult palju infot lapse tausta kohta. Eriti hoolikalt jälgin lapse kultuurilisi iseärasusi. Teades lapse tausta väga täpselt, suudan pakkuda talle võimalikult profesionaaselt ja vajadusel individuaalset lähenemist
meditsiiniline abi kroonilisi haigusi põdevatele lastele; parandusõpe; koduõpe lastele, kellel ei ole võimalik haiguse tõttu koolis käia. Samuti on võimalik koostada individuaalne õppekava, et luua lapsele tingimused tema võimetele vastavaks õppimiseks ja arenemiseks; pikapäevarühmad, mis kindlustab õpilasele abi ja toe õppetöövälise aja sisustamisel ning koduste õppeülesannete täitmisel. Kõige olulisem on aga pidev koostöö lapsevanemaga. Lapsevanemaid kaasatakse vajadusel tugigrupi töösse. Korraldatakse nõupidamisi, et arutada konkreetse õpilase esilekerkinud probleemi lapsevanema, õpetajate, direktsiooni, ka erialaspetsialistide kohalolekul. Sotsiaalpedagoog on tihedas kontaktis koolikohustust mittetäitvate laste vanematega, vanemad käivad konsulteerimas psühholoogi, logopeedi, füsioterapeudi ja psühhiaatriga. Kindlasti üritan oma tulevases õpetajatöös
Kui eakohaselt arenevad lapsed on koos erivajadustega lastega, mõjutavad nad üksteist positiivses suunas. Iga erivajadusega lapse puhul tuleb selgeks teha tema eripära ning selle kujunemise faktorid. Faktorid võivad olla sünnipärased, kodust või muust kasvukeskkonnast tingitud. Sellest lähtuvalt mõtestatakse lapse erivajadused ning seatakse eesmärk saavutamaks maksimaalset tulemust. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vajalik on korrektsiooni so. lapse tunnetusprotsesside ja kogu isiksuse iseärasusi arvestava pedagoogiliste mõjutusvahendite süsteemi loomine ja kasutamine. Töö korraldamiseks erivajadusega lastega on vaja: õppida tundma erivajadusega last, mitte teha probleemi tema eripärast, puudest või kommetest; erivajadusega lapse kohalolek ärgu segagu ülejäänud rühma igapäevaelu;
noorsoopolitseisse satuvad, siis valdavalt on need tühjad kodud, mis ei paku lapsele tuge ja kus temast ei hoolita... Lapsevanemate hoolimatus ja ükskõiksus ongi see, mis viib lapse tänavale sõprade juurde, ükski laps ei jookse kodust niisama minema. Lapsed ei ole süüdi. Ühtegi halba last ei ole. On valed kasvatusvõtted."(Vapper, T, 2012). Nii füüsiline kui vaimne keskkond, mis meid ümbritseb: pidev kiirustamine, laps ei saa rahulikult ringi vaadata ega lapsevanemaga arutlevasse vestlusesse jõuda, sest kiiresti viiakse ta autoga ühest punktist teise, tantsuringist tennisetrenni, sealt keeltekooli, kus temaga Kristi Metshein tegeletakse. Püütakse arendada nii vaimselt, kui füüsiliselt. Koju jõudes on emal rutiinsed kohustused teiste pereliikmete ees. Isa on päevatööst rampväsinud ja laps jääb oma mõtetega üksi
4.2. Kooli võetakse vastu 7-19-aastaseid toimetuleku riikliku õppekava ja hooldusklassi õppekava alusel õppivaid õpilasi. 4.3. Kooli esimesse klassi võib kandideerida jooksva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks saav laps. Lapsevanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapsi, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6-aastaseks. 4.4. Õpilane võetakse Rakvere Lille Kooli maakondliku nõustamiskomisjoni otsuse, lapsevanema või hooldaja kirjaliku avalduse ning omavalitsuse ja /või lapsevanemaga sõlmitud kohamaksumuse lepingu alusel. 4.5. Lapse vastuvõtmisel esitab lapsevanem (hooldaja, eestkostja) direktorile : 1) kirjaliku avalduse; 2) nõustamiskomisjoni otsuse; 3) lapse sünnitunnistuse koopia; 4) lapse haigekassa liikmekaardi koopia; 5) lapse rehabilitatsiooniplaani tegevuskava koopia. 4.6. Õpilase kooli vastuvõtt vormistatakse direktori käskkirjaga. 4.7. Koolikohustusliku õpilase võib õppenõukogu otsusel koolist välja arvata :
Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted, lapsendamine on tähtajatu, ühtegi tingimust ei kehti, saab lapsendada alla 18.a. isikut, ainult lapse huvidest lähtuvalt. lapsendaja vähemalt 25.a
Tean, et saan tagasi seda, mida annan. Ütlen "jah" Jälgin huviga uusi olukordi, sest selles võib olla minu jaoks midagi põnevat , õpetlikku või kasulikku. Soovid, vajadused ja eesmärgid Olen teadlik oma soovidest ja vajadustest, sest mida täpsemad on minu sihid, seda suurem on võimalus minu soovide täitumiseks. 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust Lahutuse või lahkumineku puhul on oluline kindlaks määrata, kas lapsed elavad ühe lapsevanemaga või vaheldumisi mõlemaga. Teie ja teie endine partner võite proovida kokkuleppele jõudmist. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on
On loomulik, et koolieelsel ajal osalevad lapse kasvatamises lapsevanemad ja lasteaed mõlemad. Alus kasvatusele pannakse siiski kodus. Lasteaed on koduse kasvatuse edasiarendaja ning tema töö edukus sõltub paljuski sellest, milline on kasvatajate ning vanemate üksteisest arusaamine ja usaldus. Alushariduse raamõppekava rõhutab lapsevanema kaasamise tähtsust lasteaia elu kavandamisel, toetades lapsevanemat lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Lasteaiaõpetaja suhtleb lapsevanemaga kui võrdse partneriga. Lasteaia tegevus on lapsevanemale üheselt mõistetav. Koostöö õnnestumise eelduseks on asjaolu, et lasteaiaõpetaja tunneb lapse perekonna elukeskkonda ning arvestab sellega. Kui mõlemad pooled on avatud usaldusele, luuakse võimalus dialoogiks. Kokkuvõte Tuleks lähtuda põhimõttest, et eelkõige mängu kaudu omandab laps vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Ka lapse huvi äratamine raamatute ja lugemise vastu peab toimuma
Enne protseduuri teostamist peab patsiendi rahuoleku tagama vähemalt 15-20 minutiks. Rahuoleku vajaduse pikkus oleneb otseselt eelnevast füüsilisest koormusest. Vajalikud vahendid hingamissageduse mõõtmiseks Patsiendi tervisekaart, stopper või kell, stetofonendoskoop, vajadusel mittesteriilsed kindad. Protseduuri teostaja poolne kätehügieen. Keskkond peab olema soe, ruumi temperatuur 20-22 kraadi C, õhutatud, lapsesõbralik, rahulik ja vaikne ning privaatne. Lapse ja/või lapsevanemaga luuakse kontakt. Identifitseeritakse patsient ja selgitatakse protseduuri vajalikkust ning olemust lähtuvalt lapse/lapsevanema tasandist. Olenevalt lapse east ja hingamistüübist on hingamissageduse lugemise viise mitmeid. Hingamissagedust on võimalik lugeda järgmistel viisidel: visuaalselt, palpatoorselt, auskultatoorselt või monitoorselt. Valida tuleb sobilk hingamissageduse lugemise viis. Sobilikuma hingamissageduse meetodi valik oleneb mitmetest teguritest. Näiteks: lapse
seejärel siseneb taaskord võõras, kes üritab last lohutada. Lõpuks naaseb lapsevanem ning võtab lapse sülle. Episoodide arenedes kasvab tasapisi lapse stress ning vaatleja saab jälgida lapse liigutusi eri käitumuslike süsteemide siseselt – uudistamist ning kiindumuskäitumist – lapsevanema olemasolu või puudumise korral. Käitumise põhjal jagati Ainsworthi uuringus osalenud 26 last kolme rühma. Iga grupp peegeldab eri tüüpi kiindumussuhet lapsevanemaga ning viitab eri suhtluse-, emotsiooniregulatsiooni vormidele ning viisile, kuidas reageeritaks tajutud ohule. Vältiv ebakindel kiindumus (A) Laps väldib või ignoreerib lapsevanemat – ilmutab vähe emotsioone kui lapsevanem lahkub või naaseb. Laps ei uudista eriti keskkonda hoolimata sellest, kes ruumis viibib. Emotsioonid on samuti ühetaolised hoolimata sellest, kes on ruumis või kas ruum on tühi. Nad ei ilmutanud
Mitte anda alla 3 aastastele lastele potentsiaalselt ohtlikke sööke nagu pähklid, kõvad kommid, terved viinamarjad, popcorn.· Jälgida, et pisikesed esemed ja mänguasjad ei oleks lapsele kättesaadavad.· Õpetada last korralikult sööma ja toitu läbi närima, mitte lubada toit suus rääkida, naerda ja mängida. Tükeldada toit lapsele sobivate suurusega paladeks. 15.Kuidas valmistada last ja lapsevanemat ette hingamissageduse lugemiseks? Lapse ja/või lapsevanemaga kontakti loomine Patsiendi identifitseerimine Protseduuri vajalikkuse ja olemuse selgitamine lähtuvalt lapse/lapsevanema tasandist. Samas hingamissageduse lugemine peab olema lapsele nö "nähtamatu-salajane", sest teadmine võib muuta hingamissagedust. Seega on oluline lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine. Lapse/lapsevanema rahulikkuse tagamine. Enne protseduuri teostamist patsiendi rahuoleku tagamine vähemalt 15-20 minutit. Rahuoleku vajaduse pikkus oleneb otseselt
Tean, et saan tagasi seda, mida annan". Ütlen "jah" "Jälgin huviga uusi olukordi, sest selles võib olla minu jaoks midagi põnevat , õpetlikku või kasulikku". Soovid, vajadused ja eesmärgid "Olen teadlik oma soovidest ja vajadustest, sest mida täpsemad on minu sihid, seda suurem on võimalus minu soovide täitumiseks". Kohustused ja õigused peale lahutust Lahutuse või lahkumineku puhul on oluline kindlaks määrata, kas lapsed elavad ühe lapsevanemaga või vaheldumisi mõlemaga. Üritatakse jõuda kokkuleppele. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Olukorras, kus tegemist on rohkem kui ühe riigiga (nt kui lapsevanemad ei ela ühes ja samas
12.2011-20.01.2012.a. Õppepraktikakoht oli mulle tuttav, kuna olin seal ka eelnevalt pereõega koostööd teinud. Seega tundsin perearsti,väga toredat preõde ja põgusalt ka patsiente ning pereõe tööülesanded polnud mulle võõrad. 1.2 Perekonna valik ja ülevaade Perekonna valikul lähtusin mitmetest aspektidest: 1) Saavutada hea ja usalduslik kontakt edaspidistel kohtumistel ja suhtlemisel perekonnaga. 2) Ideaalis võiks perekond olla kahe lapsevanemaga ja rohkem kui üks laps peres. 3) Perekonna tervisekaardid oleksid ülevaatlikult informatiivsed ja erialaselt huvipakkuvad. Perekonna vormi tüüp, mille valisin koosnes kahest lapsevanemast , peres kasvavast kahest lapsest tuumikperekond Esimeseks visiidiks osutus koduvisiit. Probleem oli pere vanemal lapsel kelleks osutus 4- aastane poisslaps, kelle valisin ka antud eksamitöö patsiendiks. Hetkel on laps 115cm pikk ja 20kg raske
muudatusi või kohendusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas. KELA RÕK 1. Erivajadustega laps - kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. 2. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava, mida analüüsitakse vähemalt 1kord aastas. KELA SEADUS 2. Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestada. 3. Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse juhataja ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti
Kui vanemad on emotsionaalselt katki, võivad lapsega sellel ajal tegeleda sõbrad-tuttavad. Lapsel on raske kameeleoni kombel oma isiksust muuta, et sobituda nii ema kui isa keskkonda. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 188,189) 1.5 Soovitusi lahutavale lapsevanemale: Kuula last ja aita tal oma tunnetega toime tulla. Ära karda lapse küsimusi, vaid selgita ausalt. Püüa leida kompromisse teise lapsevanemaga ja ära tülitse lapse kuuldes kasvatuspõhimõtete pärast. Kinnita lapsele, et mis ka ei juhtuks, armastavad mõlemad vanemad teda ikkagi tingimusteta. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 188,189) 2. LEIN Lapsevanema surm mõjutab lapsi väga, sest nad ei kaota mitte ainult inimest, kes neid armastab ja nende eest hoolitseb, vaid surma tõttu toimuvad suured muutused ka nende igapäevases elus. Suurem osa lastest eitab vanemate surmaga seotud lõplikkust
meie lapsed samamoodi nagu terved, tugevad, targad ja tublid lapsed. Vaimupuudega lastel on samamoodi tunded ja igaühel omamoodi olemus. Tahaks ära märkida, et igal lapsel peaks olema võimalus kasvada peres, olenemata tema puudest. Teadlikult ei puudutanud ma oma teemas varajast sekkumist lasteaias sh. korraldust, nõustamist, hindamist ja individuaalset arengukava. Lähtun sellest, et esmalt tuleks mõista peret ja seal toimuvat. Eriti oluline on minu arvates koostöö lapsevanemaga ja kui mõistame vanemat, siis läbi selle on ka võimalus toetada puudega lapse arengut. Me ei saa muuta teisi inimesi, küll aga läbi iseenda mõjutada teiste suhtumist. KASUTATUD KIRJANDUS Bakk, A., Grunewald, K. (1999). Vaimupuudega inimese hoolekandest .Tallinn: Koolibri Eesti Vabariigi Põhiseadus (1992) Riigi Teataja.26, 349 Faktorid, mis mõjutavad tavanoorte suhtumist puuetega ... Merlecons www.merlecons.ee/toimetised.php (külast. 28.12.2012)
erivajadustega lapsega) koostatakse vajadusel individuaalne arenduskava (edaspidi IAK). IAK on dokument, mis määrab kindlaks arengulisi erivajadusi arvestava õpetuse individuaalsed eesmärgid ja sisu, ajalise kestuse, õppematerjali kohandamise ja hindamise (Häidkind & Kuusik, 2009). IAK koostavad rühma pedagoogid vajaduse korral õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008). Kuna IAK koostamine on meeskonnatöö, siis selles peaksid osalema kõik lapsega tegelevad täiskasvanud – õpetajad, õpetaja abi, erialaspetsialistid, tervishoiutöötaja, 12 juhtkonna esindaja, lapsevanemad. Protsessi käigus tuleb täpsustada iga osaleja kohustused ja
psühholoogile, peale selle vajas ta ka ühe õppeaasta individuaalset õppekava matemaatikas. Olukord oli muutunud ikka väga keeruliseks. Hiljem olukorda analüüsides, jõudsime õpetajatega koolis järeldusele, et õpetajal oleks tulnud koheselt reageerida, kui ilmnesid esimesed signaalid probleemidest. Siinkohal jäi puudu õpetaja poolt teavitamisest , sest abi saamiseks oleks olnud mitmeid teisi lisavõimalusi, näiteks lapsevanemaga tihedam koostöö või kohene pöördumine mõne spetsialisti poole. Kindlasti saanuks paljusid järgnevaid situatsioone ja probleeme ära hoida ning last hoopis aidata ja toetada tema arengus. Õigeaegse sekkumisega saab ennetada mitmeid erinevaid probleemide tekkimisi. Mida varem lapse erivajadusi märgatakse, kirjeldatakse ja probleemi lahendamisega alustatakse, seda paremad on lapse võimalused toime tulla igapäevaelus ja koolis. Samas ei tohiks
individuaalsuse kaart saab seal jätkuda õpilase individuaalsuse kaardina. Individuaalsuse kaardil kajastub see, milles laps on tugevam või nõrgem kui tema eakaaslased. Kui tegemist on eakohaselt areneva lapsega, märgitakse kaardile õpetajate-poolse hindamise tulemused, arenguvestluse kokkuvõte ja kokkulepped õpetamiseks. Kui aga arengu hindamise käigus ja last üldrühmas õpetades ilmneb, et vajalik on tõhusam sekkumine kui rühmategevuses võimalik, siis koos lapsevanemaga tehakse otsus täpsema pedagoogilis-psühholoogilise, vajadusel ka meditsiinilise hindamise kohta. Vastavalt täpsema hindamise tulemustele valitakse sobivad sekkumise viisid ja rakendatakse neid selles samas üldrühmas. Lapse iseloomustusele esitatavad üldnõuded: (a) üldandmed – lapse nimi, sünniaeg ning vanus aastates ja kuudes, lasteaia või rühma tüüp, kus laps käib ning lühiülevaade senisest arengust lasteaias; (b) oskuste ja teadmiste tase erinevates arengu valdkondades
o Subjektiivne meetod, seega tavaliselt kasutatakse seda teiste meetoditega koos. o Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: Hüpoteesist lähtub vaatlus Toimub vaatlusandmete protokollimine Toimub vaatlusandmete süstematiseerimine (nt. lastearst jõuab suhelda vastuvõtuajal kõige rohkem õega, natukene lapsevanemaga ja lapsega kõige vähem.) Toimub vaatlustulemuste interpreteerimine psühholoogia seisukohalt o Vaatluse iseloomu ja kestvuse järgi jaotatakse: Juhuvaatlus nt. ühe inimese tegevus pisteliselt juhuslik tund Püsivaatlus nt. teatud aega jälgitakse inimest Enesevaatlus Tunniajaline Ööpäevaringne
lahendama teravaid probleeme inimsuhetes, vaid ka puutudes kokku tõsiste psüühiliste häiretega. Sellisteks on näiteks toitumishäired, käitumisprobleemid, depressioon, skisofreenia, laste psüühilised probleemid ja noorte läbielamised. Kokkuvõtteks: Süsteemset ehk pereteraapiat (ingl. k. narrative therapy ) kasutatakse, et midagi muuta suhetes teie jaoks oluliste inimestega. Kas olete rahul iseenda kui lapsevanemaga? Soovite muuta suhteid enda vanematega? Tahaksite elada oma elu õnnelikumalt, olles üldse edukam suhetes? Kuidas valutumalt üle saada rasketest perioodidest elus? Kõiki neid ja veel paljusid teisi aspekte võimaldab käsitleda pereteraapia, kasutades süsteemset lähenemisviisi. Terapeut aitab vaadelda olukordi kõrvalt, uurida ja muuta käitumismustreid, toetada muutusi. Teraapiasse olete oodatud nii üksinda kui ka koos
õuntega, siis tänane laste mäng arvutis tähendab põhimõtteliselt strateegilisel ja taktikalisel tasandil mõtlemist. Olgu tegu tetrise või mõne sõjastrateegilise mänguga – laps peab mõtlema plaani läbi, et võita. See ei ole mitte lihtne ülesanne. Ja see on absoluutselt loov ülesanne. Selleks, et need mängud oleks üheselt arendavad ja mõjutaks lapse arengut positiivses suunas, on vaja, et lapse tegevus arvutis käiks kooskõlas lapsevanemaga. Mitte põhjalikult monitoorides, aga tundes huvi, millega laps seal tegeleb, vajadusel teda suunata ja selgitusi jagada. Ühiselt teadlikkust suurendada ja ohte selliselt vältida. Agressiivne laps on minu meelest valdavalt vähese koduse kasvatuse tulem, ja mitte internetiajastu saavutus. Ka kehalise võimekuse vaates tuleb tänada digitaalsete seadmete arendajaid, et ka nemad tegelikult panustavad mitte ainult kasumi tootmisesse, aga sellesse, et arvuti taga laps ka
soodustama töötamist. Ideaalne mudel komplekt mõõdukast ja hästi tasustatud puhkusest (1 a) ja kättesaadavast ja kõrge kvaliteedilisest lastehoiuteenusest, vastasel juhul ja/või poolik lahendus kumulatiivselt kihistav: nt sageli lastehoid tagatud alles 3. eluaastast, tasustatud puhkus lühem, kvaliteetset lapsehoidu saavad lubada vaid edukamad, seega edukate lapsed topelt hästi hooldatud- kvaliteetne aeg lastehoius, õhtul kvaliteetaeg lapsevanemaga, mistõttu mahajäämus kumuleerub juba väga varajases eas. Lõpetuseks: Perepoliitika on Euroopas tähtsustunud eeskätt majandusarengu argumentidel: HETKEPERSPEKTIIVIS- vaja hõivet laiendada, naiste tööhõive on tõhus meede laste vaesuse vastu, naiste mittetöötamine on ressursikadu (hariduskulud tehtud), naiste hõive tõstmine vajab komplekspoliitikat: nn. peresõbralik hõivepoliitika = päevahoid + paindlik tööturg (+ riskide tõhus katmine)
Õpetades perele strateegilisi viise. Imeküsimus: lahenduskeskne teraapia Kujutle, et ühel öösel, kui sa magad, juhtub ime ning kõik probleemid, mis sind siia tõid saavad lahendatud. Kuidas sa seda tead? Mis saab olema erinev, nii, et sa tead, et ime on sündinud? Mida sinu vanemad ütleksid, et ime on süninud? Sekkumine probleemse lapsevanema puhul: ,,Näita kätte, kus su õpetaja aken on! Või mina ei oska oma poega kasvatada!"(P.Pärn) Ka kõige kriitilisema lapsevanemaga (ta ei tea kuidas koolid funktsioneerivad, ta suhtub kooli negatiivselt), tuleb anda talle objektiivset informatsiooni kooli kohta. Eesmärk on võistluslikest suhetest saada kooperatiivsed suhted. Probleemse käitumisega laste vanemate iseloomustus (demograafilised näitajad): 1. Perekonna struktuur vanemate ebaefektiivne kasvatus praktika mõjutab otseselt käitumisprobleeme lapsel. 2. Õdede-vendade arv peres probleemselt käituvatest lastest üldjuhul pole üksiklapsed.
mõista ja märgata teiste tundeid valmisolek grupis osaleda teenida usaldust ja lugupidamist Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria Alateadlikud soovid ja käitumised; lapseea kogemustel suur mõju; tasakaalu otsimine (sisemised impulsid vs ühiskond); fiksatsioon 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) oraalne periood (sünd-1a) Juhtivaks objektiks suu söömise vahend; agressiivsuse märk (hammustamine); passiivne (nätsu närimine, tahetakse rohkem süüa) Oluline luua lapsevanemaga usaldusside anaalne periood (1-3a) -Potilkäimise õppimine oluline saada iseseisvus ja enesekontroll - retentiivne (organiseeritud, puhas) / ekspulsiivne (hooletu, hoolimatu) falloslik periood (3-6/7a) - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm - Elektra kompleks tüdruku psühhoseksuaalne võistlust emaga isa armastuse pärast - Oidipuse kompleks poistel esinev alateavduslik soov tappa isa ja abielluda emaga Pidama jäädes võimu ja konkurentsiprobleemid
mõista ja märgata teiste tundeid valmisolek grupis osaleda teenida usaldust ja lugupidamist Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria Alateadlikud soovid ja käitumised; lapseea kogemustel suur mõju; tasakaalu otsimine (sisemised impulsid vs ühiskond); fiksatsioon 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) oraalne periood (sünd-1a) Juhtivaks objektiks suu – söömise vahend; agressiivsuse märk (hammustamine); passiivne (nätsu närimine, tahetakse rohkem süüa) Oluline luua lapsevanemaga usaldusside anaalne periood (1-3a) -Potilkäimise õppimine – oluline saada iseseisvus ja enesekontroll - retentiivne (organiseeritud, puhas) / ekspulsiivne (hooletu, hoolimatu) falloslik periood (3-6/7a) - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm - Elektra kompleks – tüdruku psühhoseksuaalne võistlust emaga isa armastuse pärast - Oidipuse kompleks – poistel esinev alateavduslik soov tappa isa ja abielluda emaga Pidama jäädes võimu ja konkurentsiprobleemid
süüdlase ja esitab andmed noortelaagri juhatajale kahju korvamiseks lapsevanemalt või hooldajalt. KODUKORD LASTELE: - noortelaagrisse saabumisel esitab laps tuusiku, isikut tõendava dokumendi ja meditsiinilise tõendi; - noortelaagris viibijad on kohustatud täitma kodukorda, päevakava, juhataja ja kasvataja korraldusi; - noortelaagri territooriumilt lahkumine on lubatud ainult koos kasvatajaga või kasvataja teadmisel koos lapsevanemaga; - matkal ja veekogu juures viibides tuleb täita kasvataja ja spordiinstruktori erinõudeid; - tulekahju ja muude ohuolukordade tekkimisel tuleb sellest kohe informeerida noortelaagri personali ja koguneda eelnevalt kasvatajaga kokku lepitud kohta; - magamisruumidest lahkudes tuleb kontrollida, et aknad ja uksed oleksid suletud ning elektrivalgustus välja lülitatud; - voodi tuleb päeval korras hoida, isiklikud esemed, kotid ja riided hoida vastavates kappides;
annaabi.ee 
