Haridusprobleemid (0)

Inimene on � ppiv olend . Seet�ttu on nii lapse kui lapsevanemaga, nii kodus, koolis kui �hiskonnas toimuv pidev elukestev �pe. Minu Eesti portaalist j�i silma, et k�ige rohkem paneb eestlasi muretsema see, kuidas lapsi h�sti kasvatada ning teise k�lje pealt, kuidas kasvatada vanemaid, kes kasvataksid oma lapsi h�sti. Eelk�ige m�tlevad eestlased hea kasvatuse all seda, et laps oleks elus edukas ja k�ituks vastavalt �hiskonna normidele. Nii v�ib siinkohal �ra tuua m�ned t��pilisemad n�ited: Kuidas kasvatada oma lastest eluga toimetulejaid? Mida teha selleks, et t�sta lapsevanemate vastutust laste kasvatamisel ? Kuidas teha nii, et Eesti lapsed oleksid t��kad, kohusetundlikud, viisakad? Hariduse ja hariduse v��rtustamise juures on talguliste arvates v�ga t�htsal kohal � petaja ja tema tehtava t�� tunnustamine. Meie oleme seisukohal, et �petajad peavad ka ise ennast tunnustama , sest muidu ei tee seda ka teised. Muret teeb inimestele laste v� hene huvi kooli vastu. P��ti v�lja pakkuda ideid, kuidas muuta kool inimestele atraktiivsemaks. �ks v� imalus oli seda teha l�bi vanemate, teisalt � l�bi kaasakiskuva ja positiivse �hkkonna ning tegevuse nii lasteaias kui koolis. Palju murelikku toodi esile seoses v� hese v�i hoopis puuduva koost ��ga haridusvaldkonnas eneses , aga ka omavalitsuste ja riigiga. Meie kogemused �tlevad, et koost�� saab toimuda ainult m�lema osapoole v�rdsel soovil ning m�lemad peavad saama sellest positiivseid elamusi. Eesti hariduss�steemi parandamiseks panid talgulised suure r�hu v�iksematele piirkondadele ja nende koolidele l�bi kohalike elanike. Nimelt on inimestel huvi rakendada kogu piirkond t��le (kohalikud firmad, raamatukogud, kultuuriseltsid, huvitavate tegevusaladega ja hobidega inimesed), et muuta kohalikus koolis lastele antav haridus huvitavaks ja oma kodukoha traditsioone ausse t�stvaks. Selline �petamise viis oleks suureks stiimuliks j��da �ppima oma kodukohta, mitte tormata suurlinnadesse p�nevat elu otsima . V�ga mitmel korral toodi v�lja ka lugemishuvi v� henemine ja pakuti ka selle tekitamiseks v�lja mitmeid ideid. Arvame, et lugemine peaks olema inimese elus v�ga t�htsal kohal. See on v�imalus saada uusi kogemusi ja teadmisi k�ige kiiremal ja k�ttesaadavamal viisil. K�ik meie lapsed ja tuttavad p�nnid on � nneks nakatunud lugemispisikuga ning nende elus on raamatud v�ga t�htsal kohal. Me oleme selle �le uhked . On see ju alus ka edukaks orienteerumiseks Internetimaailmas, kuhu neil kunagi sukelduda tuleb. Elukestvast �ppest r�� kides kasutasid talgulised oma arutelude alusena noorte inimeste probleeme ja muresid. Elukestev �pe peaks oma olemuselt haarama k�ik vanusegrupid. Leiame, et elukestvat �pet p�rsib k�ige enam meeletu v�istlemine teistega , tahe olla teistest parem. Aga kui laps p��ab k�igest v�est ja saab ikka halva hinde, siis kaob motivatsioon �ppida ja seda kogu eluks. Oluliseks, aga kahetsusv��rselt v�heseks peeti koost��d. Kooliv�list koost��d aitab efektiivsemaks muuta huvigruppide kaasamine. Selgus, et on palju neid, kes vabatahtlikuna on n�us koolit��s kaasa l��ma ( tudengid , vanemad, vanavanemad). Vajalik oleks tihedam infovahetus erinevate institutsioonide vahel ja andmebaaside loomine, et vajadusi ja v�imalusi kokku viia. Huviringides osalemine peaks olema v� imalik igal lapsel, kes seda soovib. Mistahes v� givald �hiskonnas, eriti aga haridusasutuses peaks olema rangelt v�listatud. Talguliste ja meie arvates saaks kooliv�givalda ja � kiusamist v� ltida /v�hendada, muutes koolis�steemi laste jaoks huvitavamaks ja loovamaks, et oleks rohkem praktilist t��d ning suhtlemist ja v�hem faktikeskset tuupimist. �pilased on siis rohkem motiveeritud �ppima, nad saavad t� helepanu , nendega arvestatakse. Oluline on ka � petaja roll � pilaste suunamisel, �petaja positiivne suhtumine lapsesse. Lugedes talguliste m� tteid hariduse kohta, tekkis mulje, et enamus talgulisi ei olnud �petajad. Seda seet�ttu, et enamus v�ljapakutud lahendusi on seotud �petajatega, �petaja tegevustega, sooviga, et �petajad muudaks hariduse omandamise atraktiivsemaks. Oma kogemuse p�hjal usume, et �petajad teevad v�ga palju ja v�ga head t��d ning oleks vaja just kogukonna ja k�rgemal seisvate organite toetavat k�tt. Samas peaksid ka �petajad olema aktiivsemad ja mitte laskma endale p�he istuda ja oma t��d alahinnata. Elukestva �ppe puhul on v�ga palju juttu noortest ja nende suunamisest hariduse juurde, kuid kuhu j��vad vanemad inimesed. Ei olnud �heski (meie loetud) idees �ra toodud vanemate inimeste suunamist hariduse juurde. Kuidas meelitada neid �ppima midagi uut v�i t�iendama varem �pitut? Ja kuidas leida neile v�imalus panustada laste, koolilaste ja oma kogukonna haridusse? K�llap see on meie Eesti elu �ppetund, mille �ra� ppimine on alles algamas. Kokkuv�ttes oli Minu Eesti kindlasti paljusid inimesi haridusprobleemide �le m� tlema innustav. Ja k�llap j� rgneb probleemide s�nastamisele ja ideede v�ljm�tlemisele ka tegusaid ettev�tmisi!