Kiudained (1)

Kiudained
Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse:
Looduslikeks kiudaineteks

• Tsellulooskiud (taimsed) – puuvill , lina, kanep
  
• Valkkiud (loomsed) – vill , siid
  

Tehiskiudaineteks

• lähteaineks looduslikud polümeerid ( tselluloos ) – tehissiid
  

Sünteeskiudaineteks

• lähteaineks väikese molekuliga ained ( naftasaadused ), millest valmistatakse polümeerid – polüamiidkiud (nailon, kapron ), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud .
  

-1-
Tsellulooskiud
Tselulooskiud on taimse päritoluga. Tselluloos on kuilise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Taimede organismis on konstruktsioonimaterjaliks. Nad koosnevad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill.
Puuvill
Puuvill on puuvillapõõsa seemneilt eraldatud kuidaine. Sisaldab üle 90% puhast tselluloosi. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas . Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. Puuvillapõõsa vili on kupar, seemneid katavad tihedasti põhiliselt tselluloosist koosnevad üherakulised karvad, mis kuivades muutuvad käharaiks kuidudeks. Puuvillane riie on pehme ja soojapidav.
Lina-ja kanepikiud
Lina-ja kanepikiud saadakse vastavate taimede vartest. Nendes on tselluloosi umbes 75%. Linaku´iud on peened , pikad ja tugevad ning kõdunemisele vastupidavad. Neid saadakse linavarre niineosast, kus nad paiknevad kimpudena.Lina- ja kanepikiu tootmine on keerulisem-vartest tuleb kiud eraldada mehhaaniliste ja keemiliste võtetega. Linane riie on nägus ja tervislik, imab hästi niiskust, laseb õhku hästi läbi ja juhib hästi soojust. Riided kanepist on robustsed ja mugavad , mitmekülgsed ja lihtsad. Juba ammustest aegadest kasutatakse kanepit purjede ja ka telkide valmistamiseks. Peamiselt valmistatakse kanepist köit ja nööri. kanep ja lina (300x mikroskoopiline suurendus) -2-
Valkkiud
Valkkiud on loomse päritoluga. Valkkiudained on vill ja siid.
Vill
Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaaži, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates.
Villa pügamine ja esmane töötlus
Villa saadakse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel). Tallevill on lammaste villast pehmem ja peenem, kõige karedam on jääravill.
Pügamisel saadud toorvilla töödeldakse – sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatatakse. Toorvilla kvaliteet oleneb lamba tõust, elutingimustest ja sellest, milliselt kehaosalt on ta pügatud (väiksema väärtusega on pea, saba ja jalgade vill).
Villakiu ehitus
Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki:

• villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige)
  
• pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse)
  
• säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust).
  

Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu:

• alusvill (kõige peenemad , pehme läikega kiud)
  
• ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega)
  
• üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed).
  

Lambavilla klassifikatsioon
Eri tõugu lammastelt saadakse erineva kvaliteediga villa.
Ühtlase kiuga villad on:
-3-

• peenvill koosneb ühtlastest peentest kiududest , mis on kõige kvaliteetsem toormaterjal tekstiilitööstusele. Sellest valmistatakse näiteks trikookangast, kalevit, drappi.
  
• poolpeenvill on kammvillaste kangaste ( trikoo , boston jne) toormaterjaliks.
  
• Poolkarmvillast valmistatakse poolkarmvillaseid kangaid (ševiott, trikoo)
  
• Karmvill koosneb kõige jämedamatest kiududest ning sellest valmistatakse karmvillaseid kangaid.
  

Villa keemiline koostis
Vill koosneb peamiselt keratiinist, mis sisaldab 2-5% väävlit. Villal on suur niiskusimavus. Ta imab ja annab niiskust ära aeglaselt. Seetõttu on villased riietusesemed meie külmas ja niiskes kliimas väga tervislikud .
Niiskuse ja kuumuse mõjul muutub vill pehmeks ja plastiliseks. Märjalt antud kuju säilitab villakiud ka peale kuivamist (näiteks villaste esemete pressimisel).
Märjalt suures kuumuses töötlemine kahjustab villa, tugevus ja venivus vähenevad ning tõuseb karedus . Kui töötlemise temperatuur ei ületa 110 kraadi, siis villa omadused taastuvad jahtumisel. Villase riide triikimisel tuleb seega olla ettevaatlik.
Vill värvub ainult happelises keskkonnas (moodustuvad püsivad soolataolised ühendid). Kontsentreeritud happed , eriti kuumalt aga lagundavad villa.
Pikaajalise päikesevalguse mõjul muutub vill rabedamaks ja karedamaks, valge vill muutub kollakaks.
Villa tehnoloogilised omadused
Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus.
Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla:

• lame
  
• normaalne
  
• kõrge
  

Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus , vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja ( kandmisel ) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse
-4-
ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti.
Villane lõng
Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad või tombulised, korrutatud või korrutamata. Tänapäeval müügil olevad lõngad on enamasti värvikindlad. Valget villast lõnga saab ka ise värvida kas sünteetiliste või looduslike ( taimsete ) värvidega, arvestades vastavat tehnoloogiat. Lõnga värvikindlust kontrollitakse nii, et lõng pannakse valge niiske riide vahele ja triigitakse kuuma triikrauaga üle.
Inimesed kasutavad villa kangaste, lõnga, vaipade, jalatsite jne valmistamiseks.
Villast valmistatud esemete omadused sõltuvad villakiudude omadustest. Erinevat tõugu ja erinevates tingimustes kasvanud lammastelt saadakse erineva omadusega villa. Tänu halvale soojusjuhtivusele ja suurele niiskuse imavusele on villased materjalid soojad ja sobivad hästi kasutamiseks meie kliimas külma ja niiske ilmaga.
Siid
Siid erineb kõigist teistest looduslikest kiududest selle poolest, et siidiliblika röövik – siidiuss - toodab täpselt sama menetluse järgi, nagu toodetakse tööstuses tehis - ja sünteeskiude. Siidiuss pressib siidinäärmetest välja valgulahust, mis õhu käes kohe tardub ühtlase läbimõõduga läikivaks siidikiuks. On teada kahte tüüpi siidi : peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid.. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe, isoleerib nii külma kui ka kuuma.. Ta on läikiv ja tugev. Siid on väga ilus ja kallis tekstiilimaterjal, seepärast ongi leiutatud mitmesuguseid tehis- ja sünteeskiude, mis on välimuselt siidiga sarnased, kuid palju odavamad.Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega.
siidiuss
-5-
Tehis- ja sünteeskiudained
Tehiskiud
Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis , v.a mõned kemikaalsed lahused. Siirupitaoline tsellulooslahus pressitakse läbi väga peente aukude mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uusesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, milest kootakse kangas. Nii valmistatakse tehissiidi.
Sünteeskiudained
Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineteks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüetüleeni saamisega. Saadud ternoplastne polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) jt tekstiilikiudaineid.
Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, nad on tugevad ja kulumiskindlad ning välimuselt ilusad. Mõned neist, näiteks polüestrid, on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid. Tehis- ja sünteeskiud lasevad looduslike kiudainetega võrreldes märksa halvemini läbi veeauru. See on tingitud nende vett-tõrjuvatest omadustest. Seepärast on 100%-lised sünteeskiust rõivad ebatervislikud. Sünteeskiude segatakse sageli puuvilla või villaga. Vett-tõrjuvate omaduste tõttu on sünteeskiudaineid tavaliste tekstiilivärvainetega raske värvida. Sellepärast värvitakse mitte kiud, vaid lahus või sulatis, millest sünteeskiud valmistatakse. Nii saadakse absoluutselt pesukindlad värvilised kiud.
polüester
-6-
Kasutatud kirjandus
http://www.otto.ee/394047
http://www.otto.ee/393701
http://www.looduspere.ee/cms/eesti/kkk/loodustekstiil
http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/Argielukeemia_failid/frame.htm#slide0004.ht m
http://www.miksike.ee/
Lembit Tamm, Heiki Timotheus „Keemia 9. klassile“
sisukord
Kiudained....................................................................................................................................1
Tsellulooskiud.............................................................................................................................2
Valkkiud..................................................................................................................................3-5
Tehis- ja sünteeskiudained..........................................................................................................6