Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained
Toidupartii määrab ja tähistab tootja, töötleja või pakendaja. Toidupartii tähistusele eelneb täht "L". Toidupartii tähistamist ei nõuta, kui pakend sisaldab toidukauba minimaalse säilitusajana vähemalt kuupäeva ja kuu või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaja. Toitumisalane teave peab andma infot selle kohta mida toit sisaldab ja kui palju sisaldab. Teave ei tohi tarbijat eksitada. Teave võib sisaldada eraldi andmeid süsivesikute liikide suhkrud, tärklis, kiudained, polüoolid ning rasvade liikide küllastunud, monoküllastumata, polüküllastumata rasvhapped, kolesterool kohta. Toitainete vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, kiudained, naatrium, sisaldus tuuakse grammides, vitamiinide ja mineraalainete peale naatriumi ning kolesterooli sisaldus milligrammides või mikrogrammides 100 g toote kohta. Võib olla toodud ka ühe pakendi või portsjoni kohta. Mineraalvees leiduvate mineraalainete sisaldus on toodud ühe liitri mineraalvee kohta
Looduslikud kiud Taimsed Loomsed Mineraalkiud Puuvill Vill Asbest ( kasmiir, mohäär, alpaka, angoora ) Lina Siid Kanep Dzuut Ramjee Sisal Sünteetilised kiud Polüamiid ( nailon ja perlon ) Polüester Polüakrüül Polüatsetaat Lycra
Siidikiudude kättesaamiseks liimaine lahustatakse (saadakse monokiud). Fibroiin on väga lihtsa ehitusega valk: põhilisteks aminohappe jääkideks on glütsiin H2NCH2COOH ja alaniin CH3CH(NH2)COOH, vähem on veel seriini HOCH2CH(NH2)COOH ja türosiini 4-HOC6H4CH2CH(NH2)COOH, muid aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained, temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad. Sellest on põhjustatud ka siidile iseloomulik kahin, mida õrnem sugu väga kõrgelt on hinnanud. Naturaalsiidi kõrge hinna põhjuseks on selle väga tülikas ja aeganõudev tootmine. Siidiliblika röövik toitub ainult mooruspuu lehtedest, mis kasvab hästi vaid lähistroopikas ja troopikas
http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=sfV3OBu_vNlgqM:&imgrefurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/&doc id=msNuN5udOthUsM&imgurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/picts/TEKSTIILKIUD.jpg&w=700&h=234&ei=fQZhT9KcGeem0QXowN iEBw&zoom=1&iact=rc&dur=141&sig=111075098155866197889&page=1&tbnh=63&tbnw=188&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:0,s:0& tx=106&ty=26 Päritolu järgi jaotatakse kiud looduslikeks (naturaalseteks) ja keemilisteks: · Looduslikud kiud on kiudained, mis saadakse loodusest valmiskujul (taimedest, loomadelt, mineraalidest). Kiudude kasutamiseks peab inimene neid koguma, eraldama ja puhastama. · Keemilised kiud on kiudained, mis saadakse sünteetilistest või keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarseist ühendeist (polümeeridest). Looduslikud kiud Looduslikud kiudained jagunevad tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Taimsed ehk tsellulooskiud Tsellulooskiud on taimse päritoluga
Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud. Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea kõigi taimede rakukesta koostisesse, on kiude ühendav.) Filamentkiud - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad. Staapelkiud - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Puuvill (seemnekiud)(CO, Bw)- arenevad taime seemnes ja nende ülesanne on taime seemnete viimine uude kasvukohta. Kiud koosneb põhiliselt tselluloosist. Korjatakse nii käsitsi kui ka masinatega. Puuvill läheb märjas olekus 20% tugevamaks. Suurimad tootjad on Hiina, USA, Indias ja Pakistan. Toorpuuvill on tuhmi läikega, merseerimine muudab kiu pinna siledamaks ja läikivaks.
.....................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud......................................................................................................................................9 2.1 Tehiskiud..........................................................................................................................................9 2.2 Sünteetilised kiud......................................
VALKTEHISKIUD SISUKORD 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 2.Saamislugu.....................................................................................................................................4-5 3.Tootmine..........................................................................................................................................6 4.Omadused.....................................................................................................................................7-8 5.Kasutamine .....................................................................................................................................9 6.Hooldus.........................................................................................................................................10 7.Kokkuvõtte.................................................................
Kõik kommentaarid