Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kiudained (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Kiudained #1 Kiudained #2 Kiudained #3 Kiudained #4 Kiudained #5 Kiudained #6 Kiudained #7 Kiudained #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ewelynike Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
rtf

Kiudained

Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained

Keemia
thumbnail
62
doc

Toiduained

Toidupartii määrab ja tähistab tootja, töötleja või pakendaja. Toidupartii tähistusele eelneb täht "L". Toidupartii tähistamist ei nõuta, kui pakend sisaldab toidukauba minimaalse säilitusajana vähemalt kuupäeva ja kuu või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaja. Toitumisalane teave peab andma infot selle kohta mida toit sisaldab ja kui palju sisaldab. Teave ei tohi tarbijat eksitada. Teave võib sisaldada eraldi andmeid süsivesikute liikide ­ suhkrud, tärklis, kiudained, polüoolid ning rasvade liikide ­ küllastunud, monoküllastumata, polüküllastumata rasvhapped, kolesterool kohta. Toitainete ­ vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, kiudained, naatrium, sisaldus tuuakse grammides, vitamiinide ja mineraalainete peale naatriumi ning kolesterooli sisaldus milligrammides või mikrogrammides 100 g toote kohta. Võib olla toodud ka ühe pakendi või portsjoni kohta. Mineraalvees leiduvate mineraalainete sisaldus on toodud ühe liitri mineraalvee kohta

Toitumisõpetus
thumbnail
1
docx

Kiud

Looduslikud kiud Taimsed Loomsed Mineraalkiud Puuvill Vill Asbest ( kasmiir, mohäär, alpaka, angoora ) Lina Siid Kanep Dzuut Ramjee Sisal Sünteetilised kiud Polüamiid ( nailon ja perlon ) Polüester Polüakrüül Polüatsetaat Lycra

Bioloogia
thumbnail
42
doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

Siidikiudude kättesaamiseks liimaine lahustatakse (saadakse monokiud). Fibroiin on väga lihtsa ehitusega valk: põhilisteks aminohappe jääkideks on glütsiin H2NCH2COOH ja alaniin CH3CH(NH2)COOH, vähem on veel seriini HOCH2CH(NH2)COOH ja türosiini 4-HOC6H4CH2CH(NH2)COOH, muid aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained, temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad. Sellest on põhjustatud ka siidile iseloomulik kahin, mida õrnem sugu väga kõrgelt on hinnanud. Naturaalsiidi kõrge hinna põhjuseks on selle väga tülikas ja aeganõudev tootmine. Siidiliblika röövik toitub ainult mooruspuu lehtedest, mis kasvab hästi vaid lähistroopikas ja troopikas

Materjaliõpetus
thumbnail
10
doc

Tekstiilkiud

http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=sfV3OBu_vNlgqM:&imgrefurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/&doc id=msNuN5udOthUsM&imgurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/picts/TEKSTIILKIUD.jpg&w=700&h=234&ei=fQZhT9KcGeem0QXowN iEBw&zoom=1&iact=rc&dur=141&sig=111075098155866197889&page=1&tbnh=63&tbnw=188&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:0,s:0& tx=106&ty=26 Päritolu järgi jaotatakse kiud looduslikeks (naturaalseteks) ja keemilisteks: · Looduslikud kiud on kiudained, mis saadakse loodusest valmiskujul (taimedest, loomadelt, mineraalidest). Kiudude kasutamiseks peab inimene neid koguma, eraldama ja puhastama. · Keemilised kiud on kiudained, mis saadakse sünteetilistest või keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarseist ühendeist (polümeeridest). Looduslikud kiud Looduslikud kiudained jagunevad tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Taimsed ehk tsellulooskiud Tsellulooskiud on taimse päritoluga

Keemia
thumbnail
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud. Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea kõigi taimede rakukesta koostisesse, on kiude ühendav.) Filamentkiud - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad. Staapelkiud - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Puuvill (seemnekiud)(CO, Bw)- arenevad taime seemnes ja nende ülesanne on taime seemnete viimine uude kasvukohta. Kiud koosneb põhiliselt tselluloosist. Korjatakse nii käsitsi kui ka masinatega. Puuvill läheb märjas olekus 20% tugevamaks. Suurimad tootjad on Hiina, USA, Indias ja Pakistan. Toorpuuvill on tuhmi läikega, merseerimine muudab kiu pinna siledamaks ja läikivaks.

Ettevõtlus
thumbnail
24
doc

„ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

.....................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud......................................................................................................................................9 2.1 Tehiskiud..........................................................................................................................................9 2.2 Sünteetilised kiud......................................

Kiuteadus
thumbnail
13
doc

Valktehiskiud

VALKTEHISKIUD SISUKORD 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 2.Saamislugu.....................................................................................................................................4-5 3.Tootmine..........................................................................................................................................6 4.Omadused.....................................................................................................................................7-8 5.Kasutamine .....................................................................................................................................9 6.Hooldus.........................................................................................................................................10 7.Kokkuvõtte.................................................................

Materjaliõpetus



Lisainfo

referaat

Meedia

Kommentaarid (1)

chibi profiilipilt
chibi: Väga põhjalik.
13:27 17-05-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun