Priionid ja viirused - Elus või mitte. (0)

Astrid Strandberg
Priionid ja viirused – elus või mitte?
Haigusetekitajaid on meie ümber kõikjal, kuid me ei saa neid palja silmaga näha, kuid saame ennast nende eest kaitsta. Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid , mõnel juhul sisaldavad ka lipiide . Seega erinevad nad "klassikalistest" elusorganismidest suuresti, ja nende elusolendiks pidamine või mittepidamine sõltub sellest, kuidas elu defineerida.
Üks võimalikest definitsioonidest väidab, et elusorganismid on objektid, mis suudavad toota endasarnaseid järglasi, neile endas sisalduvat pärilikku informatsiooni edasi andes . Sel juhul tuleks ka viirusi elusolenditeks pidada. Selle definitsiooni järgi kuuluks elusolendite hulka ka ainult valgu molekulist koosnevad priionid ja ainult nukleiinhappe molekulist koosnevad viroidid , mistõttu selline elu definitsioon on vastuolus enamiku inimeste intuitiivse arusaamaga elust.
Viirused ei levi kogu aeg, vaid hooti ja seega on oht väiksem haigestuda. Lisaks on ka viiruste vastu erinevad vaktsiinid . Kui meil on immuunsussüsteem korras, pole ka kartust, et nakatume mõnda haigusesse.
Ka priionite - viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad - tõttu võivad tulla erinevad tapvad haigused, aga ka need ei tule nii kergelt. Prioonid põhjustavad imetajatel mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi: skreipi lammastel , veistel käsnjas ajuhaigus ehk hullulehmatõbi ja Creutzfeldti- Jakobi tõbi inimestel. Kui juba oleme nakatunud siis enam pääsemisvõimalust ei ole ja see teeb selle haiguse väga ohtlikuks ning neid ei ole võimalik avastada koheselt, peiteaeg on väga pikk. Inimestel levivad sedatüüpi haigused tavaliselt perekonniti ja erinevalt mõnedest viirustest , mida on võimalik tappa kindla raviga on priion haigus on suutnud jääda vastupidavaks. Erinevates laborites on üritatud neid hävitada, aga sellele ei ole ravi leitud, nad on väga vastupidavad. Need haigused on suutnud vastupidada nii kuumutamisel, külmutamisel kui ka erinevatele kiirgustele ning neid ei ole võimalik hävitada. Õnneks on nakatumisviisid siiski leebemad ja nendega ei pruugi meist igaüks kokku puutuda.
Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju . Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid, ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus – spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia.
Seega võib arvata, et mõlemad on elus, sest kui nad juba levima hakkavad, siis on see väga ohtlik. Viirused tulevad meile teatud aegadel külge ja priionite vastu ei saa midagi teha, aga siiski nad võivad tulla ja mis tähendab, et me võime vaadata neid kui elus organisme. Võib kahelda, kas ikka on nad elus, aga kui nad juba nii palju probleeme tekitavad siis on alust nii arvata küll.
Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Viirused , http://biomedicum.ut.ee/~martv/prioon.html