Bioloogia Kordamine - Algloomad, Vetikad (0)

Kordamine Bioloogia
Algloom – Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega . Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest . Elavad vees või niisketes pinnastes . Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste.
Pelliikul – Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma .
Tsüst – Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis , mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.
Kulendid – Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks.
Toitevakuool – Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit.
Pulseeriv Vakuool – Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks.
Silmtäpp – Valgustundlik moodustis viburloomadel ja üherakulistel vetikatel.
Tallus – Organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks.
Pleurokokk – Üherakuline rohevetikas on kohastunud eluks õhu käes. Tema Rakud on ümarad ja paksu kestaga, mis kaitseb neid kuivamise eest. Moodustub puutüvedel, kivimüüridel jm rohelise kirme . Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, Vees ta hukkub. Sama suur kui klorella ( 8-14 um). Paljuneb pooldudes.
Klorella – Üherakuline rohevetikas. Erinevalt koppvetikast puuduvad tal viburid . Kasvab nt märjal maapinnal, Veekogudes ja elab samblike talluses sümbioosis seentega. Paljuneb eostega ja on koppvetikast väiksem(2-15 um).
Koppvetikas – elab väikestes veekogudes, isegi lompides. Tema munakujulise keha (15-30 um) eesmises osas on kaks viburit ja punane silmtäpp.Sellega tajub ta Valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa poole. Rohelise värvuse annab talle kopakujuline kloroplast . Suvel paljuneb mittesuguliselt – Eostega
Veeõitseng – Vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkumist.
Algloomad jagunevad kolmeks:
Amööb – Amööb on väike (0.2-0.5 mm) palja silmaga vaevalt märgatav ainurakne algloom, mis on värvusetu ja meenutab sültjat, pidevalt kuju muutvat tombukest. Harilik Amööb elab mageveekogudes sealhulgas ka väikestes tiikides ja mudase põhjaga kraavides. Ta muudab pidevalt kuju tänu kulenditele.
Silmvibrulane – Silmviburlased on väikesed (u 0.05 mm) pikkused algloomad, kes elavad lomides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Tal on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on liikumiseks Vibur ning selle läheduses valgustundlik punane Silmtäpp.Silmtäpp tajub valgust ja liigub sinna kus on valgem. Ujumist soodustab Vibur ja tahapoole ahenev kehakuju . Kloroplastid aitavad Fotosünteesida.
Kingloom – Elab samasugustes veekogudes kui amööb ja roheline silmviburlane. Ehituselt on ta, aga neist keerukam.Ta keha kujutab kinga (pikkus (0,1-0,3). Ta on kaetud Ripsmetega, mis oma ehituselt sarnanevad silmviburlase viburiga. Ripsmed liiguvad laineliselt ja nende abil kingloom ujub pööreldes, tömp ots ees. Seedimata toidujäänused heidab ta rakupäraku kaudu välja.
Mõned algloomad aitavad rohtu seedida mäletsejatel(Veistel, Lammastel jt). Algloomad osalevad toiduahelates ja aineringes. Osa algloomi moodustavad settekivimeid. Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel mitmesuguseid haigusi.
Vetikad kuuluvad protistide liiki, sest puuduvad juured, lehed ja varred. Nende keha nimetatakse Talluseks . Temas leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste , milles toimub fotosüntees. Vetikad võivad olla üherakulised, mikroskoopilised või hulkraksed . Nad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas, kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele, on mullas, puutüvedel, polaaralade jäävälajdel, jääkaru karvades jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk Planktoni.
Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse Veeõitsenguks – Väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus. Organismid hukkuvad ja kiireneb muda settimine .
Vetikad jagatakse värvuse järgi 3 rühma:
Rohevetikad – Neile annab värvuse Klorofüll. Rohevetikad moodustavad kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna. Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. Värvuselt puhasrohelised. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised rohevetikad, kuid nad erinevad ehituse, eluviisis ja paljunemise poolest.
Pruunvetikad – Ainult hulkraksed, Värvus võib olla Oliivrohelisest-Tumepruunini. Pikkus võib olla kuni 60 m, Jahedate merede rannikuvees 6-15 m sügavusel. Vähem valgusnõudlikud, kui Rohevetikad. Läänemeres on kõige sagedasem Põisadru. Tema lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Talluse harudel on enamasti paari kaupa õhupõied, mis hoiavad vetikat vees püsti.
Punavetikad – Vajavad kõige vähem valgust. Kasvavad kõige Sügavamal. Värvus võib olla Roosast-tumepunaseni. Peamiselt troopilistes meredes. Läänemeres on seda vähe. Nad on 40-60 m sügavusel.Nad on mikro - ja makroskoopilised.
Vetikaid kasutatakse põllunduses(väetiseks), toiduainetööstuses, paberi- ja tekstiilitööstuses, mikrobioloogias,ravimitööstuses, loomasöödana ja toidu lisandina.Punavetikast saab Agarit (tarretuv aine), millest tehakse marmelaadi, Lehtadru on tuntud ravimitaimena(sisaldab rohkesti joodi).