Mitterakulised struktuurid | Bioloogia

6

docx

Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused

Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad haigestuda loomade haigu

Bioloogia

37

doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

1) Lähteaine hulk lähteaine puuduse korral kiirus langeb või reaktsioon seiskub 2) Ensüümide hulk kui ensüümi napib, pidurdub ka kiirus 3) Temperatuur 4) pH 5) aktivaatorid nt lähteaine hulk, ioonid, teised ensüümid, ravimid 6) inhibaatorid e. pärssijad: a. üldised (kõrge temp, kiirgus) b. spetsiifilised (lähteainega sarnanev ühend) Kokku on teada ligi 2400 ensüümi ja neist inimkehas esineb kuskil 2000. Mitterakutud struktuurid ehk molekulkompleksid Priionid kesknärvisüsteemi tõvestavad valgud, mis põhjustavad alati surma 1) Normaalsed priionvalgud teatud osa alfaspiraalis. Kõikidel imetajatel ajus. Tegemist ürgsete valkudega, mille koostis ja struktuur on sarnased. Normaalsete priionvalkude funktsioon pole päris selge 2) Tõvestavad priionvalgud sama osa beetastruktuuris a. Haigustekitaja koosneb ainult valgust. Nukleiinhapet pole b

Üldbioloogia

62

doc

Üldbioloogia materjal

Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad

Üldbioloogia

83

pdf

Esimese nelja kursuse materjal

*Süljeensüümid saavad kahjustatud tubakasuitsus. Kuidas organism reguleerib ensüümide toimet : 1. Reguleerib ensüümide hulka. (kulub palju aega) 2. Muudetakse ensüümide aktiivsust. (võtmeensüümid) kiire protsess. 3. Ensüümide toimet saab reguleerida lähteainete hulga kaudu. ------------------------------------------------------------------------------------------------ II tsükkel : Rakubioloogia. Mitterakulised struktuurid : Priionid(ainult valguline) ja viirused. 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. 5. Imetajad saavad ka ilma nendeta elada. Tõvestavad priionvalgud : - tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimine -> hullulehmatõbi -> C-J haigus) 1) Priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga.

Bioloogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi