VASTLAPÄEV. (0)

VASTLAPÄEV
 8. veebruar ­7. märts
Mari murakas
Vastlapäev
Liikuv püha,  noorkuu  teisipäev  seitse  nädalat enne lihavõtteid, 
päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne 
suure paastu algust.
Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka­ ja 
roomakatoliiklikes maades.
Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, 
unn)
Sea sääreluu  keskele  tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis 
hooga undama. Hiljem muutus tavaks  asendada  kondid 
nööpidega ­ suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri 
teha.
Keelud
Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud 
tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha 
nööri.
Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja 
hobuseid. Ei mindud külla.
Toidud
Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati 
hommikuks vastlapuder ­ enamasti tangupuder. Lõunaks või 
õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. 
Selle päeva  road  valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube.
Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja  vahukoore ­ ehk 
vastlakuklid , 
Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe.
19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, 
mida kasteti lihavedelikku.
Ennustamine , kada  ajamine
Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. 
Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.
Kada ajamine ehk õlenuku viimine  perest  perre. Enamasti õlgi 
täistopitud mehekuju  kanti  salaja naabri ukse taha või viidi kodust 
eemale, sel  kombel  eemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on 
peetud metsikukultuse jätkuks.
Vastlasandid  on olnud katoliiklikus Euroopas tuntud, Eestis on 
üksikteateid vaid Põhja­Tartumaalt ja Põhja­Viljandimaalt.
Mida teised teevad
Inglastel kuuluvad vastlapäeva juurde kukevõitlused ja jalgpall. 
19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha. 
Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga 
laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi  suletuks , pilluti seda 
kivide ja potikildudega.
Eesti vastlapäevakombestik
Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja 
lihaheide
Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit
Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak
Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta
 niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad 
ära – see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel 
võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama.
Eesti vastlapäevakombestik
Mõnedes paikades oli kombeks ühiselt valmistada Metsik – 
õlgedest inimesekuju, millele riided ( vaheldumisi  üks aasta naise­, 
teine aasta meheriided)  selga  pandi.
veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul 
ka inimesed sealt alt läbi kõndima.
Pahade  vaimude  eemaletõrjumisest on võrsunud 
vastlapäevaaegade maskidega karnevalid ja muud pidustused. 
Vastlapäev tänapäeval
Tänapäeval on vastlaliug peamiselt laste lõbu, kuid vanasti oli 
ülioluline, et just naised ja eriti pereemad liugu laseksid
Hernesupp
Vastlakuklid
Tänan J

Document Outline

• Slide 1
• Vastlapäev
• Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn)
• Keelud
• Toidud
• Ennustamine, kada ajamine
• Mida teised teevad
• Eesti vastlapäevakombestik
• Eesti vastlapäevakombestik
• Vastlapäev tänapäeval
• Tänan 