LAMBAVILL
LAMBAVILL
· Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade
(lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks
kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või
kammimisel.
· Lambavill on maailma tekstiilitööstuses
tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis ja
poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid
villaseid esemeid.
Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on
suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on
hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning
ultraviolettkiiri.
OMADUSED
pikkus
peenus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
litapoeg
Õppematerjali autor
Lambavill Sander Toop 9b. LAMBAVILL JA SELLE TÄHTSUS Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin- ja aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid
Uttede villatoodang oli keskmiselt 3,5-4,5 kg, villapeenus 31-33 µm (50 Bradfordi kvaliteeti). Tekseli lambatõug Põhja-Hollandis kohalike ranniku ehk marsi jämevilla uttede ristamisel linkolni, leisteri jt. jääradega. Lambad on suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suure villatoodangu ja kvaliteetse villaga. Uted kaaluvad 65-80 kg, jäärad 100-150 kg. Uttedelt saab aastas 4-5 kg villa, jääradelt 5-6 kg. Vill on valge rasuhigiga, peenusega 33-36 µm (Bradfordi kvaliteet) ja pikkusega 10-15 cm. Tekselid on suhteliselt hea viljakusega, 100 poeginud ute kohta saadakse 150-210 talle. Lihakehad on suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega. Paaritusküpseks saavad tekseli utt-talled 6-8 kuu vanuses ning hea söötmise juures võivad 5 kuu vanused talled kaaluda 45-48 kg. Tekseli tõu puuduseks loetakse nõrku jalgu ja raskemaid sünnitusi vastsündinud
(1,1...1,3) Viljastatavus = Poeginud uttedearv*100 jagatud Paaritatuduttedearv(seemendatud) Viljastatavus 85...95% sügisel, 70...80% kevadel Tallede säilivus= Üleskasvatatud talledearv jagat sündinudtallede arv. Tallede väljatulek= Võõrutatudtalledearvkarjas jagat poeginuduttesidkarjas Villajõudlus- Villatoodang- aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. 6.Lammaste pügamine Põhikarja lambaid (uted, jäärad) pügatakse kas üks kord aastas, kaks korda aastas või kahe aasta jooksul kolm korda. Kahekordsel pügamisel pöetakse põhikarja lambaid kevadel ja sügisel. Tallesid pügatakse esmakordselt ca 6 kuu vanuselt (tallevillatoodang, ca 1,3-1,5 kg), mis ajaliselt langeb mai, juuni, juuli kuusse. Lammaste tervise seisukohalt on parim lammaste kahekordne pügamine
tarbiti Eestis keskmiselt 1,21,3 kglambaliha ja 1939. aastal isegi 7 kg inimese kohta aastas. Noorlambaliha ehk talleliha tootmine on lambakasvatuse olulisim sissetulekuallikas. Arvestused näitavad, et sissetulekute suurus ute kohta moodustas 2007.a. ca 1600 krooni, millest olulisima andsid lambaliha realiseerimisest saadavad sissetulekud 1245 kr. ehk 78 % ja ute toetus 219 kr. ehk 14%. Seega lambalihast ja riiklikust ute toetusest saadi kokku 92% sissetulekutest, lambavill andis 4% ja lambanahad 4% sissetulekutest. Sellised sissetulekute proportsioonid on juhul, kui vill müüakse pesemata kujul ning lambanahad turustatakse toornahkadena. Proportsioonid võivad muutuda juhul, kui lambavilla ja lambanahku müüakse töödeldud kujul või kui neist talus mingisuguseid tooteid valmistatakse ja turustatakse. Tänu viimastel aastatel toimunud muutustele on lambakasvatajad hakanud oma põhikarja
a tarbiti Eestis ligikaudu 7 kg lambaliha inimese kohta, tänapäeval Euroopa Liidus 3 kg inimese. Noorlambaliha ehk talleliha tootmine on lambakasvatuse olulisim sissetulekuallikas. Arvestused näitavad, et sissetulekute suurus ute kohta moodustas 2007.a. ca 1600 krooni, millest olulisima andsid lambaliha realiseerimisest saadavad sissetulekud 1245.-kr. ehk 78 % ja ute toetus 219.-kr. ehk 14%. Seega lambalihast ja riiklikust ute toetusest saadi kokku 92% sissetulekutest, lambavill andis 3 % ja lambanahad 5 % sissetulekutest. Sellised sissetulekute proportsioonid on juhul, kui vill müüakse pesemata kujul ning lambanahad turustatakse toornahkadena. Proportsioonid võivad muutuda juhul, kui lambavilla ja lambanahku müüakse töödeldud kujul või kui neist talus mingisuguseid tooteid valmistatakse ja turustatakse. Riigipoolselt on ute kasvatamise toetust makstud alates 1999. aastast alates kui toetuse suurus oli ute kohta 289.-kr., 2000.-a. 169.-kr, 2001.a. 281.-kr
ventilatsioonivõimet ning need eristuvad oma kõrgete puhtuse näitajate poolest. Suurepärased looduslikud omadused ja töötlemise kõrgtehnoloogiline protsess muudavad bambuskiudu tekstiiltööstuse üheks unikaalseks ja innovaatiliseks tooteks. Kaamelivill Kaamelivilla, mida saab kasutada tekstiilsel otstarbel saadakse kaksküürkaamelitelt, Üksküürkaamelilt saadav väga karm, lühike ja väikese tugevusega vill tekstiilsel otstarbel kasutamiseks ei sobi. Kvaliteetset kaamelivilla saadakse loomadelt, kes elavad soojas kliimas. Kammelivilla kogutakse kokku kevadel, kui see eraldub kiutupsudena. Varakevadel, karvaajamise ajal, mis kestab 6-8 nädalat, eraldub karv esimesena kaela piirkonnast, siis lakast ja seejärel ülejäänud kehalt. Ühelt kaamelilt saadakse aastas 2,5-4,0 kilogrammi villa.
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi
Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud -aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin. Keratiini keemiline ehitus on selline, et võimaldab villakiudu väga hästi värvida (vaba karboksüülrühm glutamiinhappel ja arginiinijäägil guanidiinrühm). Korduv lüli (-CO-NH-), mis esineb villas, on tekkinud aminohapete polükondensatsiooni tulemusel. H2N-CH-COOH
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid