Lammas (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

74

docx

Lambakasvatuse konspekt

Kitsed 16,1 17,0 Veised 6,6 3,4 s.h piimalehmad 2,9 2,9 Kodulinnud 0,3 0,3 Sead 0 0 Keskkonnakaitse Märkimata ei saa jätta, et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandusloom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja säilitada neid pool-looduslikke taimekooslusi ehk pärandkooslusi (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud). Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud

Lambakasvatus

7

doc

Lammaste tõud ja iseloomustus

Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca

Loomakasvatus

54

pdf

Lambakasvatus

kasvatatud lammast. Teiste loomakasvatusharude puhul on maheloomade arvukus Eestis veel väike. Näiteks mahekitsi on 16,1%, maheveiseid 6,6%, piimalehmi 2,8% loomade üldarvust. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Märkimata ei saa jätta , et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandus-loom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja säilitada neid pool-looduslikke taimekooslusi ehk pärandkooslusi (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud). Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud

Lambakasvatus

9

doc

Konspekt

uriin). Pigmenteerunud villkarvade esinemine valges villakus vähendab villa kvaliteeti. Teada on, et valgepealiste lambatõugude (nagu eesti valgepealine, teksel, dala jt.) villakud ei sisalda pigmenteerunud villkarvu. Kuid tumedapealiste lambatõugude (eesti tumedapealine, oksforddaun, saksa mustapealine, läti tumedapealine jt.) valged villakud sisaldavad suuremal või vähemal tumedaid, pigmenteerunud villkarvu, mis vähendavad selle kvaliteeti. 8.Lammaste paaritussesoon ja paaritamine Lammas on sesoonselt polüestriline loom:· indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast · innasesoon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme hormooni melatoniini tootmisega · Melatoniini toodetakse rohkem lüheneva päeva tingimustes kui pikeneva

Lambakasvatus

9

docx

Lambakasvatus

Lammaste lihajõudluse hindamine Saame hinnata kas elusatel lammastel või siis tapajärgselt erinevate lihajõudlusnäitajate järgi. Lihajõudluse hindamine elusalt: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures - 1 punkt ­ väga lahja - 2 punti ­ lahja - 3 punkti ­ hea toitumus (soovitud) - 4 punkti ­ rasvane - 5 punkti ­ väga rasvane Toitumust võib hinnata noorlammastel tapaküpsuse määramiseks. Kui lammas on 3p toitumusega, siis on ta tapaküpsuse saavutanud. Kui see on rohkem, siis on looma liiga kaua peetud, loom hakkab rasvuma. Täiskasvanud uttedel hinnatakse toitumust söötmistaseme hindamiseks. Aastas on kolm aega, millal tuleks täiskasvanud uttedel toitumust hinnata: võõrutamisel, paarituse alguses, enne poegimist. Toitumust hinnatakse käega landelt, katsutakse kahte piirkonda - kombeldakse selgroo ogajätke teravust, katsutakse kui kergelt näpud lähevad roidejätkete alla.

Põllumajandus

28

docx

Aretusõpetuse vastused

zoogeograafia, ökoloogia, võrdleva anatoomia, morgoloogia ja füsioloogia abi. zootehnikateadus on kõigi nimetatud teadusharude saavutused üldistanud põllumajandusloomade põlvnemis ja evolutsiooniteooriaks. 8. Kodustamise aeg ja kohad loomade kodustamine on lähedalt seotud inimühiskonna arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. kodustamise algus langeb kiviaega 12000-10000ekr. kõigepealt koer (alaska 20tuh, jaapan 12tuh, iraak iraan 12- 10tuh, euroopa 8tuh aastat ekr.) lammas kits 9000 ekr edela aasias. siga 8000 ekr uus-guinea, tuhat aastat hiljem väike-aasia, lähis-ida ja arvatavasti ka euroopas. koduveis 7000 ekr põhja kreeka ja anatoolia. hobune 4000 ekr musta ja kaspia mere stepid. loomad kodustati kõge vanemate kultuurihällide piirkonnas kirde aafrika ja edela aasia. põhja aafrika ja praegune sahaara kõrb olid üks esimesi loomade kodustamise kohti kust koduloomad edasi levisid niiluse orgu

Aretusõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)