algused ja lopud. Endiselt elas ta liibi koikide maailma teekiiijate motteid ja tundeid. Seeranci kulges ruumis, kuid karjuse vaim viis ta riindama ka ajas - ta kondis koos inimestega, kes olid elanud sadu aastaid tagasi. Miilestuski neist oli maa pealt kustunud, ammu tallasid nad taevaseid radu. Karjuse teekaaslasteksolid kaupmehed ja vagabundid, pillimehed ja kiisitoosellid, riiiitlid ja kuningate kiiskjalad, maadeavastajad ja mui- dugi miigikarjused. Ta kiiis nendega hommikuviirskuses ja keskpiievases leitsakus, sajus ja piiikeseloosas. Ta oli oma rajal, aga samas rajalt iira. Kui . Vooras teda konetas ja talle korraldusi jagas, tiiitis karjus neid teenistus- valmilt, kuid tema vaim kiiis oma radu. Ta muutus ise riinnuks, igaveseks ja katkematuks riinnuks, mille algus ja lopp on iihesainsas kordumatus sammus, iihesainsas jiiljes. Óhtul, kui piiike oma punase silma uduste miigede taha peitis, mehed peatusid
annaabi.ee 
