Neoklassitsis m Keiu Lindeburg • Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. • Teoste harmooniline plaan on aga igati kaasaegne, täis ootamatud pöördeid ja üllatuskadentse • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad Sergei Prokofjev • Sergei Prokofjev (vene Сергей Сергеевич Прокофьев; 23./27
Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: · Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid
Hõlmab ajavahemikku 19.sajandi lõpp 20. sajandi algus. Tekkis vastureaktsioonina impressionismile. Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss. Neoklassitsism muusikas Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit. Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920 ndatel. Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine ( lühikesed meloodiad, lakoonilisus) Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Neoklassitsism kujutavas kunstis Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks. Uus stiil kubism. Rajajaks Georges Braque, Pablo Picasso, Fernande Léger. Pablo Picasso "Sõprus" Pablo Picasso "Naine lillega" Georges Braque Igor Stravinski (18821971) Vene helilooja, dirigent ja pianist Peterburg
arendus • Nokturnid • Meri • Klaveripalad (Prelüüdid) • jne Maurice Ravel • Tuntuim lugu “Boolero” – 18 variatsiooni ühele teemale, pidev crescendo • Klaverikontsert D-duur vasakule käele Neoklassitsism • Suund, mis taotleb objektiivsust ja antiromantilisust, ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad • Selge joonis, vorm • Kujutavast kunstis tinglik võrdlus kubismiga. • Igor Srtavinski Balletid “Petruška”, “Kevadpühitsus” Ooper-oratoorium “Kuningas Oidipus” Sümfooniad • Arthur Honegger “Pacific 231” Sümfooniad Carl Orff “Carmina burana” Sergei Prokofjev Sümfoonia nr.1 “Klassikaline ” EKSPRESSIONISM ATONAALSUS JA SEERIATEHNIKA • 20. sajandi esimestel aastakümnetel • Helilooja tunnete ja mõtete väljendamine
pärastlõuna") Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika (,,Boolero", ,,Hispaania rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Igor Stravinski- balletimuusika (,,Tulilind", Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu"), neoklassitsistlik periood (,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood. ,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5
Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks).
Arnold Schönberg, Alban Berg, Anton Webern. 20. Ekspressionismi esindajad kunstis.. Edward Munch ja Vincent van Gogh 21. Neoklassitsism – selle sõna määratlus ja muusika iseloomustus. – selle sõna määratlus ja muusika iseloomustus. Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus 22. Neoklassitslikud teosed. „Kuningas Oidiphus“ ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski Tegi Vist on vigu
Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Polütonaalsus. Muusika: Stravinski, Orff, Hindemith Ekspressionism kui impressionistid jäädvustasid (kunstis) muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi. "Expressio" tähendab ladina keeles "väljendust" ning ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad
Kuldlõike printsiip Ülesanne: jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse MAALIKUNSTIS... ...Otsest eeskuju antiigist pole. Stseenid küll antiikajast, mida seostati KAASAJAGA maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süeesid Teosed pidid olema ÕPETLIKUD ja EESKUJU ANDVAD ·Külm, klassikaline ilu, kirgedest vaba ·Asketism, lakoonilisus, vähe detaile Marie-Denise Villers "Madame Charlotte du Val d`Ognes" ARHITEKTUUR Sümmeetrilised, Siledad seinapinnad Fassaadi keskosa nagu Kreeka tempel Pariisi Madeleine´i kirik kreeka templi koopia AASPERE MÕISAHOONE Virumaal PIRGU MÕISAHOONE klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust
Harmoonia ja orkestratsioon lihtsustusid. Maalikunstis: joon kontuur geomeetrilised põhivormid · Jacques-Louis David · Jean Auguste Dominique Ingres Kirjanduses: lähtus enamasti sümbolismist ja impressionismist taotles kainet stiilitäpsust. · Betti Alver · Paul Valery Muusikas: tekkis esimese maailmasõja järel ning üritas omal moel korrastada atonaalset segadust Iseloomulikeks joonteks: harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine temaatiline lakoonilisus rütmiline motoorsus toetuti klassikalistele vormiskeemidele ei jäljendanud küll otseselt klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid pidasid lugu klassikalisest vormist ning eelistasid selget meloodilist joonist · Igor Stravinski · Eino Tamberg · Eduard Tubin 3. Ekspressionism -- mõiste, esindajad muusikas, kirjanduses , kunstis Tekkis 20saj alguses Saksamaal ja Austrias. Hakati tundma huvi inimese sisemaailmas toimuvate protsesside vastu. (ekpressio- väljendus)
kompositsiooni loomisel, kuigi need pole ta parimad tööd, sest Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1482. aastal pöördub Botticelli tagasi Firenzesse, kus Lorenzo Medici tellib temalt seeria freskosid ning 1483.-1484. aastal loob Botticelli oma surematu fresko ,,Venuse sünd". Pärast kunstnike patrooni Medici surma muutub Botticelli tööde stiil lõlikult. Ta viimase loomeperioodi töid iseloomustavad asketism ja värvide lakoonilisus. Selle perioodi üks tuntumaid töid on ,,Mahajäetu" (1495-1500), mis kujutab suletud väravaga kivimüüri ääres trepiastmel istuvat nutvat naist. Kasvav usuline traagika Botticelli loomingus saavutab haripunkti kahes monumentaalses Kristuse ristilt võtmist kujutavas maalis, kus Kristuse elutut keha ümbritsevate lähikondlaste kujud on lausa hingelõhestavas leinas. Pärast 1500. aastat võtab Sandro harva pintsli kätte. Kuigi ta oli siis juba eakas inimene ja
16.sajandil. Eestikeelne Piibel ilmus 1739 aastal. Piiblist on saanud maailma kõige levinum raamat. Ta on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, üksikuid osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise pühjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli Hispaania tagasivallutamise tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt
ilmekus.Starkopfi primitivistlikud joonistused kuuluvad ekspressionismi varasemate avalduste hulka eesti kunstis.Nii joonistustes kui ka plastikas mjutasid teda kaks vastandlikku eeskuju-Metzner ja Lehmbruck.Vib oletada,et nende kontrastsus-jik demonstratiivsus ja teisalt tundlik hingestatus-sai omalt poolt takistuseks valiku tegemisel kummagi kasuks ja kiirendas realismi siirdumist.Starkopfi skulptuuristiili ji sellest ajast siiski psivaid eelistusi:vormis silueti lakoonilisus,kompositsiooni suletus,ka lihvimata graniidi kui koredusega detailset vormi hajutava materjali valik kasvas vlja ekspressionistlikust kunstikogemusest.
Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema tuntuim teos on orkestripala ,, Boolero" mis tuli ettekandele balletina. Neoklassitsism-iseloomulikuks jooneks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Igor Stravinski varajane looming kannab veel tugevat vene koolkonna mõju , kuid alates 1910.aastast elas helilooja Pariisis ja Sveitsis. Uus, neoklassitsistlik ettapp tema loomingus algas balletiga ,,Pulcinella".Stravinski ei kopeerinud klassikalisi heliloojaid vaid kirjutas nende vaimus. Kuuik oli heliloojate rühmitus, kuhu kuulusis Darius Milhaud, Francis Poulenc, Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre ja Arthur Honegger
1998. aastast on orkestri peadirigendiks olnud Jüri Alperten, keda 2009. aastal tunnustas Eesti riik Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Räätsa muusikas välgatab erinevaid muusikastiile folkloori, klassitsismi, baroki ning popmuusika kajastusi. Tema teosed esindavad tundeküllasele ja romantilisele laadile vastukaaluks neoklassitsistlikku suunda, mis sai muusikas alguse 1920-tel aastatel. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Helilooja ise on öelnud, et muusika on läbi aegade olnud eelkõige elurõõmu väljandajaks. Kontserdikava oli ülesehituse poolest mitmekülgne. Avateoseks oli kontsert kammerorkestrile op. 16, mis on kujunenud üheks mängitavamaks eesti muusika teoseks, olles kõlanud üle maailma lugematutes riikides. Sellele järgnes kahele klaverile kirjutatud ,,24 marginaali", mis peegeldab eesti muusikasse jõudnud minimalismi mõjusid. Autor on tunnistanud, et peab
Alus- ,,Impressioon.Tõusev päike". Maurice Ravel- Boolero- rütmi mängivad kaks hispaania trummi, pidev cresc, 17 takti, flööt, klarnett. Toreadoori ja neiu armastus, kus toreadoor hukkub rivaali käe läbi. Klaverikontsert D-duur vasakule käele kirjutas ta Esimeses maailmasõjas käe kaotanud pianistile.Neoklassitsismi iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistlikuvõi impressionistlikumuusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm "Petruska" Mustkunstnik äratab ellu kolm nukku: Petruska, baleriini ja Moorlase. Inetu Petruska on armunud baleriini, kes temast eemale hoiab. Moorlane on pilkupüüdvalt uhke välimusega, uhke ja tige ning pälvib baleriini soosingu. Lõpus lööb moorlane petruska pea maha. Petruska muutub nukuks tagasi. "Kevadpühitsus"
Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin.(Wikipedia) Kuna Neoklassitsism tekkis esimese maailmasõja järel üritas see omal moel korrastada atonaalset segadust. Neoklassitsismiga Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist
Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema teoseid iseloomustab ka selge ja kindlapiiriline ülesehitus. 16. Ravel kirjutas sümfooniaid, lavamuusikat, ballette, orkestripalu, klaverikontserte. 17. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Loobuti tundelistest äärmustest. Väärtustati selget meloodilist joonist ja vormi osas täpset kontuuri. 18. Ta pöördus vene rahvamuusika ja arhailise, paganliku kombestiku poole; asendas tavapärase orkestrikooseisu solistide ansambliga; tõi arhailise muusika kõrvale olustikumuusika; püüdis ühendada erinevate ajastuste helikunsti iseloomulikke jooni ja tegi pöörde dodekafooniasse. 19. Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc. 20
Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täielik, kuid seejuures võimalikult napisõnaline. See tagab selgema arusaadavuse. Samasus (trafaretsus) samu mõtteid esitatakse samas sõnastuses, et vältida erinevaid tõlgendusi ja kahtlusi, et akti andja võis mõelda erinevat sõnastust kasutades erinevaid eesmärke või eeldada erinevat käitumist. Terminoloogiline järjepidevus ühe ja sama mõiste kohta kasutatakse ühte terminit järjepidevalt kõikides õigusdokumentides.
hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. 16. M. Raveli tuntumad teosed on sümfoonia ,,Hispaania rapsoodia", ballett ,,Daphnis ja Chloe", orkestripala ,,Boolero". Kirjutanud ka klaverimuusikat. Neoklassitsism 17. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi osas täpset, ,,klassikaliselt" väljapeetud kontuuri. 18. I. Straravinsky tõi muusikasse vene koolkonna mõju, paganliku kombestiku poole kaldumise ja olustikumuusika. 19. Rühmituse Kuuik (Six) kolm kuulsaimat nime on Honegger, Milhaud ja Poulenc. 20. Rühmituse Kuuik (Six) eesmärkideks olid: võidelda impressionismi ja hilisromantismi vastu
Tuglase novelliauhind, kultuurkapitali aasta- preemia, riiklik elutööpreemia. Friedebert Tuglase novelliauhind on antud talle 1975 ,,Kohvioad", 1996 ,,Võimurist", 2002 ,,Kohtupeegel", 2007 ,,Sarviku armastus". Abielus Viktoria Traadiga. 1936 2006 2. Mats Traadi looming Mats Traat alustas luulega (kogud ,,Kandilised laulud", 1962 ,"Kaalukoda", 1966, milles on kõrvu tulevikuoptimism ja kodumaateema. Poeetiliselt mõjukas lakoonilisus koos terava ühiskonna problemaatikaga on tunnuslikud epitaafkogule ,,Harala elulood" 1967. Tuntumad romaanid: ,,Tants aurukatla ümber", 1971, ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga", 1973, ,,Pommeri aed", 1973, ,,Inger", 1975, ,,Türgi oad", 1977, ,,Puud olid, puud hellad velled", 1979, ,,Rippsild", 1980. ,,Karukell, kurvameelsuse rohi", 1982, sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail
aineid. Kasvatuse eesmärk oli füüsiliselt tugev ja käsitsivõitluses osav sõdur, kes ei oska arutleda ning on harjunud käsku täitma. Omandanud vaid kirja ja arvutamise algmed, olid spartiaadid harimatud ega osanud kõnelda keerukate lausetega. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. See lühidus ehk "lakoonilisus" (sõnast "Lakoonia") sai juba vanasti kõnekäänuks. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt vai lange kangelasena. 7 4. saj eKr kehtestati efeebiteenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat
Paul Wittgensteinile). Sümfooniline looming "Hispaania rapsoodia", "Boolero" (algselt mõeldud tantsu saateks Ida Rubinsteinile).Lavamuusika ballett "Daphnis ja Chloe", ooper "Hispaania tund" . Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts ,Eino Tamberg ja Eduard Tubin.Neoklassitsistlikku muusikat kirjutanud heliloojaid Bela Bartok, Erik Satie, Igor Stravinski.Igor Stravinski (17. juuni 1882 6. aprill 1971) oli vene helilooja.Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm.Ooperid:Le rossignol (1914), Renard (1916), Mavra (1922)
1960. aastal valmistas Johns skulptuuri alusel olevad kaks pronksi valatud õllepurki, millel on sildid õlivärvidga peale maalitud. Hiljem hakkas ta kinnitama ma maalidele igapävaseid tarbeesemeid (lauanõud, toiduainete pakendid jms), mis olid mõnikord kolmemõõtmelised ning sellised teoseid hakati nimetama assamblaazideks, mis ähmastasid piire maalikunsti ja skulptuuri vahel ning seadsid kahtluse alla ka elu ja kunsti piirid. Kui Johns'i loomingut iseloomustab kujundi lakoonilisus, siis Robert Rauschenberg'i (sünd 1925) loomingut iseloomustavad sõnad ülikülluslik, kuhjatud, barokne. 50ndatel alustas kunstnik ühevärviliste lõuendit maalimisega alguses üleni valgetega, mille ainsateks kujunditeks olid vaatajate varjud, siis üleni mustadega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud ajalehed ning maalikunst hakkas assamblaazidega asenduma. Ta on oma teostes kasutanud rikkalikult reaalseid
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus
Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,
frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure
kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
Eeposes on 7 aasta kestev soda
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
Armastusteema puudub,(vaid armastus oma kodumaa vastu ) , vähe
muinasjutupärasusi
Tähtsam kui ajalooline faktitäpsus on autorile olnud soov ülistada
prantslaste isamaa-armastust
Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane;
peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.
Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus
1928 oli neljakuisel tuuril „Põhja-Ameerikas“ Tähtsamaid teosed: „Menuet Antique“ „Ballett Bolero“ (tuntuim teos) MK „Miroirs“ MK Debussy „Fauni pärastlõuna“ Debussy „Kuuvalgus“ Neoklassitsism Vastandumine impressionismile Eeskujuks Viini klassikud Klassitsismi traditsioone elustav suund Iseloomustavad: täpsed, selged jooned ja stiilipuhtus kunstis Harmoonia, lihtsustatus, lühikesed meloodiad ja teema lakoonilisus muusikas Neoklassitsim arhitektuuris Carl Alexander Engel Saksa päritolu soome arhitekt Igor Stravinski (1882-1971) „Tulilind“ „Petrušhka“ „Kevadpühitsus“ – ballettid Sündis Oranienbaumis, Peterburi lähedal Poola päritolu Mitmekülgne haridus Hakkas lapsepõlve mõjutusel ise muusikat kirjutama 1902 tutvus Rimski Korsakoviga, kellest sai ta õpetaja Sümfoonia Es-duur (1907) Ta looming jaotatakse Vene ja neoklassitsistlikusse ning seeriatehniku perioodi
koguni ristiususümboolikat, nagu peategelase märtrisurm rahva õnne nimel. ,,Rolandi laul", prantsuse rahvaeepos 11. sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest. Süzee aluseks on ajalooline fakt Karl Suure Hispaania-sõjakäik, mis lõppes mauride võiduga. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. Armastusteema puudub, varasema kirjandusega võrreldes kohtab siin vähe muinasjutupärasusi. Lahingustseenid on küll kangelaslaulule omaselt paisutatud, kuid samas mõjuvad kangelased psühholoogiliselt usutavana. Võitlust ei näidata mitte ainult prantslaste, vaid ka mauride vaatepunktist; isegi reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Roland, rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane
ahastuse ja meeleheite kujutamisega, joonte ja värvide ilu taandub. 1490. aastal valmistas Botticelli rea illustratsioone Dante ,,Jumaliku komöödia" jaoks. Pärast kunstimetseen Medici surma (1492) ja Savonarola hukkumist (1498) muutub Botticelli tööde stiil lõplikult. Kunstnik loobub humanistlike teemade käsitlemist ning varasemast platilisest ja poeetilisest käekirjast. Ta viimase loomeperioodi töid iseloomustavad asketism ja värvide lakoonilisus. Üks tuntumaid töid on ,,Mahajäetud" (1495-1500). Kasvav usuline traagika Botticelli loomingus saavutab haripunkti kahes monumentaalses kristuse ristilt võtmist kujutavas maalis, kus Kristuse elutut keha ümbritsevate lähikondlaste kujud on lausa hingelõhestavas leinas. Samuti muutub Botticelli käekiri mehisemaks. Figuuride kaalutu õhulisus asendub konkreetse, üldiste plaanidega, õhulised ja õrnad toonid jõulise gammaga, kus süngelt tumedate toonide taustal
Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine. Lakoonilisus, lühikesed meloodiad, kindel vorm, pulseeriv rütm. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Loobuti programmilisusest. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Esindajad: Igor Stravinski, Carl Orff, Arthur Honegger. Eestist: Cyrillus Kreek, Eduard Tubin(ballett `Kratt'), Eino Tamberg(`Concerto grosso'), Jaan Rääts(III sümfoonia), Kuldar Sink, Arvo Pärt (`Partiita')Veljo Tormis (`Avamäng nr 2'), Raimo Kangro(esimesed teosed.). Ekspressionism.
ja koonduslaagrite õudusest. Neoklassitsism · Hõlmab ajavahemikku 19 sajandi lõpp - 20 sajandi algus · Tekkis vastureaktsioonina impressionismile · Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss. · Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit · Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920-ndatel. · Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine (lühikesed meloodiad, lakoonilisus) · Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. · Neoklassitsism kujutavas kunstis: o Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks o Uus stiil kubism. Rajajaks Georges Braque, Pablo Picasso, Fernande Leger Igor Stravinski (1882 1971) · Vene helilooja, dirigent ja pianist · Peterburg · Tunnid Nikolai Rimski-Korsakovi juures
keeltele... NEOKLASSITSISM Hõlmab ajavahemikku 19.sajandi lõpp 20. sajandi algus. Tekkis vastureaktsioonina impressionismile. Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss. Neoklassitsism muusikas: Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit. Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920-ndatel. Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine ( lühikesed meloodiad, lakoonilisus) Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Neoklassitsism kujutavas kunstis: Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks. Uus stiil kubism. Rajajaks Georges Braque, Pablo Picasso, Fernande Léger. IGOR STRAVINSKI(1882-1971) Vene helilooja, dirigent ja pianist Peterburg Tunnid Nikolai Rimski-Korsakovi juures Peterburi Ülikool õigusteadused Elu Sveitsis ja Prantsusmaal
· kõige rohkem keskaegseid kangelaslaule on säilinud prantslastel 4. ,,Rolandi laul" · prantususe rahvaeepos 11. saj · kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust, Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest · süzee aluseks on Karl Suure Hispaania-sõjakäik, mis lõppes mauride võiduga · lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil, heroiline, ülev tõsidus; armastuseteema puudub · lahingustseeind on paisutatud, kuid mõjuvad psühholoogiliselt usutavana · võitlust näidatakse prantslaste ja mauride vaatepunktist · Roland rüütlivooruse ja ülluse eeskuju, keskajal populaarne; uhke, iseteadev, usub õiglusse ja edusse, ihaleb sangarlikkust · ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus 5. ,,Laul minu Cidist"
tähendus. Oluline ka sidesõna "ja" kasutamine. 2) sõnastuse üldarussaadavus- akti sätted, tuleb sõnastada selliselt, et neid võiks mõista ka isikud, kellel pole igapäevast kokkupuudet õigusaktidega. Mis vigu siin tehakse? Lause pikkus - pikad laused, siis tekst keerukam ja raskem aru saada. Olulisust omavad sõnad tuleks paigutada teineteise lähedusse, soovitav eelistada võimaluse korral tegusõnu tegevust nimetavatele nimisõnadele. 3)Sõnastuse lakoonilisus- küllalt täpne ja täielik, kuid ühtlasi ka võimalikult lühike ja napisõnaline. Sõnastuse trafalentsus tuleb sama mõtet edasi anda võimalikult samas sõnastuses, pole ilukirjanduslik stiil, mis varieeruva sõnastusega. 7. Halduse üksikaktide ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuded. Halduse üksikaktide liigid, neile esitatavad sisu ja vormi nõuded. Haldusdokumentidele esitatavad sisu ja vormi nõuded. 2t L Haldusdokument p.o lühike, täpne ja keeleliselt korrektne
konstruktivism kirjandusmeetod, mis seostab inimesi ja elunähtusi tehnikaajastuga. Konstruktivism tekkis pärast Esimest maailmasõda Prantsusmaal. Konstruktivistid hakkasid kasutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle oskussõnadega (terminitega). Sel moel väljendasid nad inimese ja tehnikaajastu seoseid, näitasid ühiskonnas toimuvaid muutusi. Nad estetiseerisid uut aega, mille märksõnaks oli tehnika võidukäik. Konstruktivismi iseloomustab väljendusvahendite lakoonilisus ning tehnika sõnavara kasutamine. Näiteks Johannes Barbaruse (18901946) luuletused "Värssrongid" ja "Inimene propelleriga". kubism kunsti- ja kirjandusmeetod, millele on omane nähtuste kujutamine geomeetriliste põhivormide kaudu. Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal ning leidis eelkõige rakendamist kujutavas kunstis. Kirjanduses loobusid kubistid teose jutustavast sisut. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama pinnavormidena
sajandil. Eestikeelne Piibel ilmus 1739 aastal. Piiblist on saanud maailma kõige levinum raamat. Ta on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, üksikuid osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise pühjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli Hispaania tagasivallutamise tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta
suurlinliku elulaadi (masinate, vabrikute jms) F.T.Marinetti ülistamine, sõja, vägivalla, liikumise ja jõu ülistamine. Keelereeglite eitamine. Tehnikavaimustus ja ajastu. Tehnika ja oskussõnavara kasutamine, väljendusvahendite Konstruktivism 1920ndad H.Visnapuu lakoonilisus, geometriseerimine, tehnikavaldkonna sõnavara ja rütm. Sündis I maailmasõja vapustustest. Naeruvääristati kõike, mis ilus (häid kombeid, poliitilisi ideaale jne). Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse ~1916 - Dadaism kõikvõimsust. Põgenemine kaosesse, sokeerimine, L.Aragon, P.Eluard 1925
32. Seaduse sõnastamise põhimõtted Sõnastuse täpsus ja üheselt mõistetavus - iga seaduses kasutatav lause peab täpselt edasi andma kogu mõtte - täpsete ja rangelt piiritletud terminite kasutamine - seadusandja mõtte esitamine loogilises järjestuses, väljendatud mõtte viimistletus ja terviklikkus 33. Sõnastuse loogilisus - nii keeleliselt kui ka struktuurilt - Sätted tuleb esitada loogilises järjestuses 34. Sõnastuse lakoonilisus - Seadus peab olema võimalikult napisõnaline - Seaduse sõnastuse lakoonilisuse põhimõte keelendite arv seadusetekstis peab olema võimalikult väike - Üks peamisi selle põhimõtte rikkumisi on nn ületäpsustamine 35. Sõnastuse trafaretsus - üks ja sama mõte seaduses antakse edasi võimalikult ühes ja samas sõnastuses - Seaduse tekstis tuleb kasutada väljakujunenud keelendeid
Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, millega võib kaasneda ka temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Kujunes selge meloodiline joon ning vormi ülesehitus muutus klassikaliselt väljapeetuks. Heliloojad: I. Stravinski, A. Honegger, Sergei Prokofjev, Carl Orff, D. Milhaud, P. Hindemith 3. Hilisromantism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 1890 - Peamiselt Saksamaal ja Austrias; helikeel tugines Wagneril ja tema ooperil “Tristan ja
Karlheinz Stockhausen 1928 12 Saksa helilooja, oli esimene, kes oma elektrooniliste eksperimentidega tõusis arvestatava tasemeni. Töötas Kölni raadio stuudios. Gesang der Jünglinge (1956) (noorukite laul) teoses on miksitud kokku ühe poisi hääle mitmekordne salvestis ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid. Süntesaatoreid veel polnud. Avangardismi iseloomustab: ratsionaalsus, lakoonilisus, konstruktiivsus, kõlaefektide rõhutamine, ülistatakse linlikku elulaadi, masinaid, liikumist. J.Cage: ,,Kogu elujõuline kunst on ärritav. Kui ta seda ei ole ja muutub meeldivaks, pole tast enam kasu." 13
Rakvere linnus: Rekonstrueeriti 14 saj. Ordulinnus. Konvendihoone ja kastelli seostamine üheks kindluseks. Lõunaküljele jäeti avar eeshoov. 4-tahulised tornid, mis paiknesid konvendihoone nurkades, kus nad annavad linnusele tugevamalt kontsentreeritud mulje. Saare-Läänemaal valitses kuni 14 saj kirikuehitus. Hiljem hakati ehitama kindluseid. Saaremaal valitses puhaste seinapindade ja massiivsete hooneplokkide suletus ja lakoonilisus. Suurtest dolomiitplokkidest müüriladu oli selle ehituslaadi oluliseks esteetiliseks mõjuteguriks. Kuressaare: rakendati puhtakujulise konvendihoone põhiskeemi. 4 võrdse suurusega hoonetiiba on kontsentreeritud ühtseks kuubina mõjuvaks tervikuks. Kindluseväravaga fassaaditiiba kaitsevad mõlemal pool nurkadel 4-tahulised tornid. Keldrikorrusel olid avarad ruumid ja 2-löövilised saalid lao- ja majapidamiseks. Samuti mahukad kuumõhukütte seadmeid, mis soojendasid peakorrust
Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Heliloojad: Alban Berg, Arnold Schönberg, Anton Webern. Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Neoklassitsism avaldus muusikas 1920.1940. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lühikesed meloodiad ja temaatiline lakoonilisus, täis ootamatud pöördeid ja üllatuskadentse. Heliloojad: Igor Stravinski, Jean Cocteau, Erik Satie, Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc. Avangardism Stiili ja vormi puudutav mäss, kunsti institutsiooni kõrvaleheitmine. Uuenduslikkus aineses, vahendis, tehnikas, stiilis või suhtes kontekstiga. Aktsepteeritud kunsti normide 'paigast lükkamine' revolutsiooniliste, kultuuriliste või poliitiliste implikatsioonide kaudu.
MKL "Katkuhaiged loomad" ja "Aednik" ava môte Nii Ivan Krôlov kui ka eesti Jakob Tamm on temalt eeskuju vôtnud Rochefoucauld "Moraalsed sentensid ja maksiimid" AFORISMID, mida hertsog seltskonnas suhtlemisel kasutas lad keeles maksiima peamine, sententsia - arvamus/ aforism=môttetera= sentents= maksiim Môistusepärasuse, loogilisuse ja ratsionaalsuse nôue sünnitasid aforismi . Aforismide autoreid oli sadu. Aforismi peamine tunnus on loogiline ootamatu seos, lakoonilisus ja môttesügavus.Viljeldi ka miniatuuri. Vaatleme MKL lk. 284 maksiime Kirjuta välja viis môtet ja kommenteeri / vali nii, et tekiks tervik Proovime kirjutada aforisme eestlusest Need aforismid on misantroopilised inimest hukka môistvad miseo on vihkan, filantoopia on inimese armastus, Moliere teos "Misantroop" arutleb nende probleemide üle KIRJUTA VAHELE SISU Tunnikontroll 1. Baroki tunnusjooned ja esindaja 2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Lektüürikontroll
Lavastuse visuaalsus (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik. Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst. ,,Hamlet"- visuaalseks taustaks oli mustas koloriidis tühi lava, silmatorkavalt rusuv külmade metallsilindritega põiming. Selles peegeldus 1966. aasta lakoonilisus. Metall ja kunstnahk. Hamlet oli A. Eskola, Hamletit kujutati küpse ja elukogenumana. Selline rollijaotus rõhutas jõulisemalt hamletlikele filosoofilistele küsimustele vastuste otsimise valu ja vastutust. 6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust. Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodut väga. Juba algaja lavastajana oli näha tema nõudlikus lavastuse algmaterjali suhtes
Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis- süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: 1. Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast
ruumide kasutamise võimalus. ,,Tallinna majas" asus ühine vannituba keldris, aga nüüd paigutati igasse korterisse torustikku kokku hoides asetati üksteise kõrvale köök, dusiruum ja klosett. Dusiruum oli köögist eraldatud vahatatud eesriide abil, nii köök kui ka duss said sooja vett ühisest katlast pliidikapis. Ühtlane rõhtlaudis, madal katusekalle ja senise kuupmaja asemel piklik maja mõjuvad üsna funktsionalistlikult. Ra-Ko-des valitses modernistlik lakoonilisus ja ratsionaalsus. Planeerimisprojektid Pel-Ra-Ko-de paigutamise koostas H. Johanson, asetades majad enamasti ühtepidi üksteise taha või kõrvale. Mehaaniline planeering muutis asumid üsna kuivailmeliseks, kuid annab võimaluse näha neis üht esimest katset rakendada ulatuslikumalt vabaplaneeringu printsiipi. Tüüpprojektid ei omanud eredat isikupära ega sügavat loovust võistlustöödes, mis on
ja vaidlusi teiste filosoofiliste koolkondade vahel.Shaolini munk pidi peale kõige selle tundma ka inimese kehaehitust, ravimtaimi, oskama abi anda traumade puhul. (http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=282&Itemid=108 ; 03.01.2013) 3.1.2 Shaolini iseärasused Shaolini stiili iseloomustavad liigutuste lihtsus ja lakoonilisus, kombinatsioonide konkreetsus ja lühidus, täpne rütm, kiire rünnak ja kaitse, piiritu jõulisus ja osavus. Kõik liikumised toimuvad sirgjooneliselt ja hästi madalates asendites. Kõigis tegevustes on ülekaal mehelikul, jõulisel algel, kuid sellega kaasneb ka naiselikult pehme alge. Võitluse strateegia ja taktika Seesmiselt rahulik, väliselt raevukas ja halastamatu. "Tühjuse" ja "täituvuse" kooskõla. "Tühjus" peab olema "täitumus", et ootamatult võita vastast
isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalasis vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. See lühidus ehk "lakoonilisus" (sõnast "Lakoonia") sai juba vanasti kõnekäänuks. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt vai lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silms oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega.
pöördepunktideni. Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: · Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast
• Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja. Kultuur – keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; “sotsiaalse süsteemi kõigile toimijaile siduv probleemide lahendamise programm kõigis süsteemile olulistes protsessides”. (Palmaru, PM 19.02.09) Reklaam on kommunikatsiooni protsess, kus sümbolite/märkide kasutamine (reklaam ise) mõjutab väärtuste (raha ja kaupade) vahetamist. (Encyclopedic Dictionary of Semiotics 1992:12) Reklaamikeel - eesmärgiks lakoonilisus, täpsus, väljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus – kõikvõimalike väljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis täidab reklaami eesmärki ja ei kahjusta brändi). Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: • Saatja peab teadma, mida täpselt ta tahab öelda. • Saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda. • Teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt.
" Kultuur - sotsiaalse süsteemi kõigile toimijaile siduv probleemide lahendamise programm kõigis süsteemile olulistes protsessides". Palmaru,PM19.02.09 Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Reklaamikeel - eesmärgiks lakoonilisus, täpsus, väljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus kõikvõimalike väljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis täidab reklaami eesmärki ja ei kahjusta brändi) Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: · saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda · saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda · teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt
annaabi.ee 
