Muusikaajalugu. 20. sajandi muusika. Eri stiilid. (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

20. saj. muusika kordamisküsimused:

20.saj. muusikat iseloomustavad põhitunnused?
Stiilide rohkus ja mitmekesisus
väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ja mitmekesisus
maailma eri piirkondade vastastikune mõju

Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss , nende tähtsamad teosed.
Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia , programmilisus.
Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid („Rändselli laulud“)
Richard Strauss- lavamuusika („ Salome “), sümfoonilised poeemid („Nõnda kõneles Zarathustra“)

Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy , M. Ravel , nende tähtsamad teosed.
Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine.
Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine („Kuuvalgus“, „Prelüüdid“), sümfooniline muusika („ Fauni pärastlõuna“)
Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika („Boolero“, „Hispaania rapsoodia“), ooperid , balletid, klaverimuusika .

Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski , „ Kuuik “, nende tähtsamad teosed.
Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine.
Igor Stravinski- balletimuusika („ Tulilind “, Kevadpühitsus“, „Sõduri lugu“), neoklassitsistlik periood („Elupõletaja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Muusikaajalugu-20-sajandi muusika-Eri stiilid #1

Muusikaajalugu-20-sajandi muusika-Eri stiilid #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiina16 Õppematerjali autor

Hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, avangardism, minimalism.

Antud muusikastiilidega seotud mõisted peamised esindajad teosed. harmoonia meloodia koosseisud rohkus vormide

Sarnased õppematerjalid

doc

Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini

1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.

Muusika

doc

Ajastud-Hilisromantism-Po stmodernism

rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965. Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink). Aleatoorika juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest. Esindajad: John Cage, Pierre Boulez. Eestist: Jaan Koha(`Rondo'), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(`Attacca').

Muusikaajalugu

doc

Muusika 20. saj. I poolel ehk “uus muusika” või “kaasaegne muusika”

Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt

Muusika

doc

20.sajand

Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj

Muusika

doc

Muusikaajalugu

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette

Muusikaajalugu

pdf

Modernism ja muusikateater

MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“

Muusika