Kosmeetika ajalugu (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu
Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat
Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
KOSMEETIKA AJALUGU
Referaat
Mari Sarv
38E
Tallinn 2008
Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi , inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata.
Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varasematel aegadel kasutasid ka mehed enda ilusamaks muutmiseks kreeme, värve ja puudreid.
10 000 e. m. a.
Suure tõenäosusega tegelesid enesekaunistamisega juba koopainimesed, kes kasutasid tahma ja nõge näo ja keha kaunistamiseks , hiljem ka värvilisi mineraale . Keha kaunistati jahile ja sõtta minnes.
Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia võrdväärset vanadele egiptlastele, kes juba tuhandeid aastaid tagasi kasutasid keha koorimist, depilatsiooni, kortsudevastaseid kreeme, võitlesid venitusarmidega, halva hingeõhu ja higilõhnaga ning paljude teiste kosmeetiliste probleemidega. Nii kui ka naised kasutasid erinevaid salve, ka aromatiseeritud salve, võideid ja õlisid. Tuntuim on sandliõli, mis on asendamatu kehahoolduses ja võitluses naha vananemisega. Sandliõli on niisutav , naha elastsust parandav venitusarme ennetav, samuti ka kortse silendav ning ka mitmekülgsete ravitoimetega. Kasutati ka mustköömne õli ja seemneid, sinepiseemneid ja õli, peterselli, seesamit, kummelit, apteegitilli, lambaläätse. Kummeliõli on ideaalne vistrike ja põletikulise naha raviks; petersell taastab naha ühtlase jume ja võitleb pigmendilaikude vastu; mustköömen on tugev antioksüdant, mida on nii mitmeski vanas tsivilisatsioonis peetud rohuks pea kõigi tõvede vastu ja mida saab nagu sandlipuu õligi kasutada kodustes kosmeetikatoimingutes, rääkimata toiduvalmistamisest.
Tänapäeval tuntud aroomiteraapia juured on pärit Egiptusest, kus kasutati kehalõhnastajaid ka viirukit rituaalides ja meditsiinilistel eesmärkidel. Teraapia idee on hoida keha ja vaim harmoonilises ühenduses ning tasakaalus, millesse uskusid teadaolevalt ka vanad egiptlased, kellele ilu, maagia ja meditsiin olid elu lahutamatud koostisosad.
Dekoratiivkosmeetikat kasutasid egiptlased juba 7000 aastat tagasi. Peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane rauaoksiid) abil. Malahiit oli aluseks rohelisele silmavärvile ( wadju ), mida algselt kanti laialt üle silmade ja põskede ülaosa. Hiljem asendati wadju mustal galeniidil põhineva silmameigiga ( kohl/ mesdemet ) ja punasel ookril baseeruva huulevärvi ja põsepunaga. Pulbreid säilitati erilistes kosmeetikalaegastes, mis olid jõukuse märgiks. Pulbreid segati vee, rasva või õliga ning kanti peale näppudega. Seetõttu oli silmapõletikkesse haigestumine sage. 4000 aastat tagasi hakati kasutama aplikaatorpulki, mis hoidsid ära infektsiooni.
Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures, kaunistati isegi surnuid. Lisaks ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest.
Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti „suumaalijateks”. Nad töötasid koos maniküürijate ja juuksuritega.
Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid meikimiseks valget pliisisaldusega kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti kasutasid ka roomlannad . Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks.
Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse, vaesemad pesid end lehmapiimaga, sest piim on loomulik emulsioon ja niisutaja, ta sisaldab proteiini, vitamiine, piimhapet, alfa-hüdroksühapet. Ka mandel ja roosid kuuluvad iidsete kosmeetikavahendite hulka. Mandliõli on pehme ja vitamiinirikas, roosiõli aga suurepärase aroomiga ning rahustava ja põletikuvastase toimega. Haavade raviks kasutati ka puhast mett, mis sisaldab antibakteriaalseid aktiivseid aineid. Temas sisalduvad suhkruained annavad nahale ka pehmuse ja õrnuse.
Läbi aegade on ka Jaapanis peetud ilusaks kriitvalgeks puuderdatud nägu, mis on osa ka geišade kultuurist. Algselt kasutati pliivalget, millel oli nahale ning tervisele hävitav mõju. Hiljem võeti kasutusele riisist tehtud puuder , vahel ka lindude väljaheiteid, saavutamaks eriliselt heledat jumet.
750 – 1900 m. a. j.
Keskajal pöörasid naised vähem tähelepanu make-up’le ja selleasemel rõhutati juuste pügamisega kõrget otsaesist, eriti oli see hinnatud kõrgklassi seas. Rõugearmide varjamiseks kasutati mustast siidist või sametist kaunistusi, mis olid tähekeste, poolkuu ja südame kujuga. Kaunistusi kanti kaasas peegliga karbikestes, et vajadusel kaotatut asendada . Kaunistused omandasid teatud tähenduse: suu juures olev kaunistus tähendas kandja valmisolekut flirtida, paremal põsel olev märgike, et naine on abielus, silmanurgas asetsev kaunistus aga teatas omaniku hõõguvast kirest.
Kuni 20. sajandi alguseni oli moes kaame väljanägemine. Selle saavutamiseks kandis aadelkond näole, kaelale, dekolteele puudrit, mis koosnes äädikast, arseenikust ja pliivalgest. Puuder oli eluohtlikult mürgine, kahjustades nahka, hambaid, juukseid ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid juba paarikümne aastaga. Alles 19. sajandi alguses võeti kasutusele tsingi oksiidil põhinev puuder, mida kasutatakse ka tänapäeval.
18. sajandi keskpaigas, rokokoostiili õitsengul, muutusid aristokraatidest naiste ja meeste seas populaarseks kõrgustesse küündivad valged parukad. Parukaid puuderdati kartulijahuga, mis muutis need isuäratavaks hiirtele ja täidele. Sügelemise vastu võeti kasutusele sügamisvarras.
19. sajandil, romantismi ja realismi ajastul, sai iluideaaliks loomutruu väljanägemine. Make- up’i seostati prostituutidega, kuni 1863’ni kui Alexander Napoleon Bourjois töötas välja ruuži näitlejatele, mis sai kiiresti populaarseks ka mitte-näitlejate seas.
20. – 21. sajand
20. sajandi alguses muutus megi kasutamine maailmas massiliseks. Sellele aitasid kaasa teater, ballett ja Hollywoodi filmitööstus. Kosmeetikaturus nähti suuri võimalusi ja tekkisid kosmeetikagigandid. Max Factor lõi esimese kaasaegse puudri 1936 aastal, see püsis nahal eelkäijatest paremini. 1920’ndatel hakkas Coco Chanel propageerima kuldset päevitunud jumet ning päevitamisest kujunes välja teadlik tegevus. Pruun nahk muutus atraktiivseks ja hakati välja töötama tooteid, et seda kuntslikult saavutada.
Viimastel aastakümnetel on kosmeetikatoodete valik tormiliselt suurenenud: saadaval on silmadele mõeldud make-up, ripsmetušš, silmalainer, lauvärvid; näo puhastusvedelikud, toonikud, näoveed, niisutajad; küünte hooldusvahendid , küünelakid igas värvis; huulepulgad, huuleläiked; nahahooldusvahendid; puudrid jne. kosmeetikaturul on ka meeletult firmasid, kõigil on oma sari: Estee Lauder, Elizabeth Arden, Mac Cosmetics, Avon, Clinique, L’Oreal, Maybelline jne.
Tänapäeva kosmeetikal on üks ühtne kasutamise eesmärk: saavutada nahale terve jume ja hea tervis.
Kasutatud kirjandus
Bolz, E. „Teie naha hooldus ”. ERSEN 1996
http://et.wikipedia.org/wiki/Kosmeetika
http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/TARBIMISE_AJALOOST:_Dekoratiivkosmeetika_.aid-1428
http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3747
http://www.carefair.com/Skincare/History_of_Cosmetics_621.html
http://www.thehistoryof.net/the-history-of-cosmetics.html
http://www.rpsgb.org.uk/informationresources/museum/exhibitions/exhibition04/musex04histcosm.html
http://www.infoaddict.com/new-research-reveals-cleopatra-was-part-african
6
Mari Sarv
38E