kohaselt toode, mis suudab 42kraadises temperatuuris kolme kuu jooksul stabiilseks jääda, säilib normaalsetes hoiutingimustes kolm aastat. Bakterioloogiline test Kosmeetikatoode peab jääma bakterioloogiliselt puhtaks ka siis, kui ta satub korduvate "saasterünnakute" ohvriks. Igapäevases elus on selleks näiteks sõrmega kreemipurgis sonkimine.Selleks, et toote resistentsust kindlaks teha, viiakse tootesse viit tüüpi mikroorganisme (baktereid, seeni, hallitust jne). Õnnestunud kosmeetikum peab olema suuteline taastama oma steriilsuse äärmiselt kiiresti.Alates jaanuarist 1997 peavad kõik Euroopa turul ringlevad kosmeetikatooted kandma oma etiketil koostisosade täielikku nimekirja (INCI). See on vajalik selleks, et igaüks võiks vähemalt teoreetiliselt kontrollida, kas tema kreem ikka sisaldab mõnd eriti hinnalist koostisosa, kui ka selleks, et võimaliku allergilise reaktsiooni puhul saaks välja selgitada seda põhjustanud allergeeni
toimub turujärelevalve korras, mida kontrollivad Terviseameti ja Tarbijakaitseameti inspektorid. (terviseameti veebilehekülg, 27.11.14) 1.1 Tootega tuleb tutvuda juba enne ostu Terviseametile on tarbijad kaevanud peamiselt kosmeetikatoodete põhjustatud allergianähtude tõttu. Peamiseks mureks on, et kosmeetikatoode tekitab naha ärritust, paistetust, ville jne. Kuigi Euroopa Liidu kosmeetikadirektiiv sätestab nõude, et kosmeetikum ei tohi kogu inimese eluea jooksul kahjustada tema tervist (kui temaga toimitakse ettenähtud viisil ja tingimustel), ei anna sajaprotsendilist tagatist toote ohutuse kohta mitte keegi- sajaprotsendiliselt ohutut toodet polegi olemas. Seepärast tuleb tarbijal enne uue toote ostmist teha kindlaks, kas see talle sobib. Seega – kahtle, kontrolli, küsi ja juurdle, enne kui ostad. Sama korda siis, kui oled juba ostnud. (terviseameti veebilehekülg, 30.11.14) 1
toimub turujärelevalve korras, mida kontrollivad Terviseameti ja Tarbijakaitseameti inspektorid. (terviseameti veebilehekülg, 27.11.14) 1.1 Tootega tuleb tutvuda juba enne ostu Terviseametile on tarbijad kaevanud peamiselt kosmeetikatoodete põhjustatud allergianähtude tõttu. Peamiseks mureks on, et kosmeetikatoode tekitab naha ärritust, paistetust, ville jne. Kuigi Euroopa Liidu kosmeetikadirektiiv sätestab nõude, et kosmeetikum ei tohi kogu inimese eluea jooksul kahjustada tema tervist (kui temaga toimitakse ettenähtud viisil ja tingimustel), ei anna sajaprotsendilist tagatist toote ohutuse kohta mitte keegi- sajaprotsendiliselt ohutut toodet polegi olemas. Seepärast tuleb tarbijal enne uue toote ostmist teha kindlaks, kas see talle sobib. Seega kahtle, kontrolli, küsi ja juurdle, enne kui ostad. Sama korda siis, kui oled juba ostnud. (terviseameti veebilehekülg, 30.11.14) 1
kosmeetikumide tootjad ja ligi 60% supermarketite kreemidest sisaldavad silikoone, ning väga sageli just dimethicone’. Murettekitav oli, et 35.94% vastanutest oli kreem põhjustanud ärritust või ebamugavustunnet. Meeste puhul oli see protsent 20% ja naiste puhul 46,15%. Erinevus võib olla seletatav sellega, et naised kasutavad kreeme tihedamalt ja kreemi mõju on tugevam. Arvestades, et Euroopa Liidu kosmeetikadirektiiv sätestab nõude, et kosmeetikum ei tohi kogu oma eluea jooksul kahjustada inimese tervist (kui temaga toimitakse ettenähtud viisil ja tingimustel) on ärrituse saanute protsent väga kõrge. Vastanutel peamiselt esinenud ärritusnähud olid: punetus, lööve, sügelus, kuivad laigud nahal, vistrikud, suurenenud rasueritus, villid, silmade tundlikuks muutumine. Kindlasti tasub meeles pidada, et ohutum on kasutada kosmeetikume, mis koosnevad hästi talutavatest ainetest ja milles on vähem koostisaineid, sest seda väiksem
annaabi.ee 
