Ohtlikud ained kosmeetikatoodetes (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
KAHJULIKUD AINED KOSMEETIKAS
Referaat
Tallinn 2014

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Kahjulike ainete loetelu : 3
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Täna on üle 200 erinevat tüüpi vähihaiguse ning teadlased on nõus sellega, et 80% nendest on põhjustatud kahjulikest kemikaalidest. Kemikaalid ja toksiinid on igal pool meie ümber ning me ei saa neid vältida. Toksilised kemikaalid on ka toodetes, mida me kasutame oma nahal. Mida me saame teha oma tervise ja keskkonna heaks on see, kui vähendame teadlikult nende ainete kasutamist.
Tootest on tavaliselt 70% vesi ning kui jagada koostisainete nimekiri kolmeks, siis esimene osa moodustab 90-95%, keskmine osa 5-8% ja viimane osa 1-3%.
Kaubanduses on tooteid, mis väidetavalt on "looduslikud" või "orgaanilised", kuid nendega tasub olla ettevaatlik, kuna etikett võib olla eksitav. "Orgaanilise" keemiline definitsioon - ühend, mis sisaldab süsinikaatomit. Kuna süsinikku leidub kõiges, mis kunagi elanud, siis kosmeetikatootjad kasutavad sünteetilisi kemikaale, mis on saadud naftasaadustest ja kirjeldavad neid siis "orgaaniliste säilitusainetena". Ka võib leida kirjeldust "deriveeritud" (mingist looduslikust ainest), mis tähendab, et on toimunud keemiline protsess, mille tulemuseks on mingi aine ning see ei ole enam "looduslik". Põhjus, miks kosmeetikatööstus sünteetilisi aineid kasutab on see, et need on väga odavad. Samas väidetakse, et nende kogus tootes on väga väike ning seetõttu ka ohutu. Mõni aasta tagasi tehtud uuringud näitasid, et keskmine naine paneb oma nahale 126-175 erinevat kemikaali päevas. Kuni 60% imendub sellest organismi.
Kosmeetikatooteid tehakse palju ka lastele. Kas need on tegelikult ohutud ? Kahjuks mitte. Mida võib sisaldada näiteks beebide talk ? Kõik oleneb tootjast, kuid üks variant on selline: talk, zea mais, lõhnaaine .
Talk ehk magneesiumsilikaat on paakumisvastane aine ja sellel on potentsiaalne mõju vähi tekkele (kõhu ja munasarja), köhale, oksendamisele, hingamisprobleemidele, kasvajatele ja kõhuprobleemidele.
Zea mais on maisitärklis, mis imab niiskust.
Lõhnaaine võib olla tehtud millest iganes. Seda kasutatakse toote lõhnastamiseks, kuid selle tegelikku koostist ei ole kirja pandud. Lõhnaaine võib sisaldada ftalaate ja parabeene, mis võivad põhjustada tervisehäireid ja vähki. See on vaid üks näide. Kui vaadata lastešampoonide koostist, siis selgub , et enamus koostisaineid on sünteetilised.
Eestis on hetkel väga populaarne puhta toidu teema. Räägitakse väga palju ohtlikest E-ainetest, mida meie toit sisaldab. Aeg-ajalt leidub infot ka kosmeetikatoodetes sisalduva kohta, kuid siiski on inimeste teadlikkus sellel alal veel vähene. Kindlasti tuleb vaadata kosmeetikatoodetel olevat koostiainete nimekirja ning mõelda, mida me tegelikult oma nahale määrime. Kuni 60% sellest, mida me määrime oma nahale, imendub meie organismi.

Kahjulike ainete loetelu:

Sünteetilsed lõhnaained sisaldavad tihti ftalaate, sünteetilisi kemikaale, mida kasutatakse lõhna stabilisaatorina ja plastiku painduvuse suurendamiseks . Sünteetilised lõhnaained võivad mõjutada kesknärvisüsteemi, põhjustada depressiooni, hüperaktiivsust ja ärrituvust. Mõjutavad hormoonide käitumist, mõjuvad halvasti viljakusele. Ohtlikud rasedatele naistele ja sündimata lastele. Tuntud kui tõsiste arengudefektide tekitajad katseloomadel.
Rootsi keemialaboritelt telliti aastaid tagasi uuring, mis pidi kontrollima 34 turul valitseva toote ftalaadisisaldust. Test näitas, et 80% uuritud toodetest sisaldasid ftalaate (sh rohkem kui pooled sisaldasid mitut erinevat ftalaati korraga), kuigi seda polnud kirjas toote etiketil. Siinkohal tasub nimetada selliseid brände nagu Christian Dior, L’ Oreal , Procter&Gamble ja Wella. Tuleks vältida tooteid, mis sisaldavad sünteetilisi lõhnaaineid ning valida sellised, mis sisaldavad eeterlikest õlidest saadud lõhnaaineid.
Parabeenid ( methyl -, propyl-, butyl-, ethyl-, isobutylparabeen) Kõige laialdasemalt kasutatud säilitusained . Võivad põhjustada nahaärritusi ja lööbeid. Neil on avastatud nõrk östrogeene imiteeriv omadus. Parabeene on leitud rinnavähis. Kuna parabeenid on väga odavad ja efektiivsed, kasutatakse neid väga laialdaselt, 75-90% nahahooldustoodetest sisaldab neid, isegi beebitooted ja mõned niinimetatud „naturaalsed“ tooted sisaldavad parabeene.
Kosmeetikatootjad ise ütlevad, et säilitusaineid on vaja, kuid parabeenide kõrval on olemas ka teisi, palju ohutumaid ja isegi looduslikke säilitusaineid. Lihtsalt need on kallimad ja kosmeetikafirmad ei saaks sel juhul nii palju kasumit. Parabeene on leitud: beebide nahahooldustoodetes, puhastajates, deodorantides, niisutajates, näokreemides, meigitoodetes (k.a lauvärvides), küünelakkides, šampoonides ja teistes juuksetoodetes, päevituskreemides jne.
Alkohol (ethanol, ethyl alcohol , methanol , benzyl alcohol, isopropyl alcohol, SD alcohol). Need alkoholid, mida leidub ka kõige enam nahahooldustoodetes, on nahka kuivatavad ja ärritavad. Need alkoholid rikuvad naha loomuliku pH taseme, muutes naha veel vastuvõtlikumaks bakteritele ja viirustele. On ka alkohole (cetyl alcohol, cetearyl alcohol, stearyl alcohol, lanolin alcohol), mida kasutatakse mõnedes nahahooldustoodetes niisutava, pehmendava ja emulgeeriva ainena ning mis ei ole nahale nii kahjulikud. Kõige paremad on nahale siiski ilma alkoholita tooted.
Dioksaan on keemiline kantserogeen , mis tekib, kui koostisaineid töödeldakse naftasaaduse etüleenoksiidiga. Kantserogeenne aine, mis kergesti imendub nahka. Võib tekitada silma- ja nahaärritust ning kahjustada närvisüsteemi, maksa ja neere. On leitud: šampoonides, dušigeelides, niisutavates emulsioonides ja teistes nahahooldustoodetes, mida on looduslikuks nimetatud.Tavaline etoksüülitud koostisosa sisaldab naatrium laureth sulfaati ja polüetüleenglükooli (PEG). Selleks, et neid aineid vältida, ära kasuta tooteid, mis sisaldavad selliseid koostisained : myreth, oleth, laureth, ceteareth (või mõni teine -eth), PEG, polyethylene, polyethylene glycol, polyoxyethylene või oxynol.
Naftakeemia ehk mineraalõlid on saadud toornaftast. Naftapõhised koostisained on liquid paraffin, paraffin wax, petrolatum (saadud mitteuuenevatest looduslikest allikatest). Mineraalõlid, petrolaatum jt on kõrvalproduktid, mis saadakse petrooleumist bensiini valmistamisel. Kuna see on kõrvalprodukt ja seda saadakse alati väga suurtes kogustes , ei maksa see peaaegu mitte midagi ja seetõttu kasutavad seda enamus kosmeetikafirmadest. Seda enam, et keskmise tarbija jaoks tundub koostisosa „mineraalõli“ pakendi sildil ohutu ja selle taga ei osata selle päritolu ja kahjulikkust näha. Mineraalõlid on enamuste beebitoodete võtmekomponendiks. Enamasti beebiõlid koosnevadki vaid mineraalõlist ja sünteetilisest lõhnaainest!
Mineraalõlide suurimaks kahjuks nahale on see, et need tekitavad nahale nn „kilekoti
efekti“ ega lase nahal kui inimese suurimal enesepuhastusorganil korralikult toimida. Mineraalõlid moodustavad nahale kile, mis takistab hooldavate ainete imendumist ja jääkainete eraldumist. Nad ummistavad poore. Mineraalõlisid sisaldavaid kreeme kasutades kogunevad mürkained ja bakterid nahka ja selle tagajärjel tekivad vistrikud ja nahk muutub elutuks. Mineraalõlid takistavad naha normaalset ainevahetust ja pikaajalisel kasutamisel hoopis kuivatavad nahka. Neil pole mingisugust nahka toitvat toimet. Õhuke plastikutaoline kiht, mis tekib nahale peale mineraalõlide kasutamist, aeglustab drastiliselt D-vitamiini tootmisprotsessi. Kohe, kui satume päikese kätte, hakkab nahk tootma D-vitamiini, mis on üks vajalikumaid aineid meie keha jaoks. Nahka kattev mineraalõlidest tekkinud kile ei lase sellel protsessil aga aset leida. On arusaadav, et sellest võib tekkida D-vitamiini puudus, mis on eriti ohtlik just lastel.
Uuringute käigus on leitud ka seda, et kui laste ja vanurite nahal kasutada mineraalõlisid suures koguses, võivad need tekitada kopsupõletiku taolise seisundi. Tungivalt soovitatakse just eriti rasedatel lõpetada mineraalõlisid sisaldavate toodete kasutamine, kuna väiksemgi kogus võib sisse hingamisel ohtlikuks osutuda (kopsupõletiku arenemine või allergilised reaktsioonid). Lisaks avastasid hiljuti just Sao Paulo ülikooli teadlased, et parafiini sisaldavad huulepulgad on tervisele kahjulikud, kuna põhjustavad kaariese teket. Need ained tekitavad nahale kileja kihi, mis ei lase nahal hingata ning võivad ummistada poore ja häirida naha loomulikku võimet toksiine eemaldada. Mineraalõlid ärritavad nahka ning Su nahk muutub sellest sõltuvaks, tulemuseks on kuiv ja lõhenenud nahk. Lisaks põhjustavad mineraalõlid naha enneaegset vananemist . Peamine põhjus nende ainete kasutamisel on see, et need on odavad.
Sulfaadid - sodium lauryl ja sodium laureth - on karmid pesuained , mis annavad puhastajatele, seepidele ja shampoonidele vahutavuse. Enamasti saadakse sulfaadid naftast. Tervisele ohutumad sulfaadid saadakse kookospähklist ja teistest taimsetest õlidest. Sulfaadid võivad põhjustada silma ärritus, naha löövet ja hingamisteede kahjustusi. SLS ja SLES võivad kahjustada maksa, kopse, immuun- ja närvisüsteemi. SLS ja SLES püsivad kudedes kuni 5 päeva ja võivad moodustada nitraate ja nitroosamiine (kantserogeensed ained).
Keemilised päikesekaitsevahendid - oxybenzone ja octylmethoxycinnamate - võivad häirida endokriinide aktiivsust. Paljud kemikaalid, mida kasutatakse päikesekaitsetoodetes, võivad käituda organismi sattudes kui östrogeen , mõjutades sedasi inimese hormonaalsüsteemi (võivad tekitada probleeme paljunemise ja seksuaalfunktsioonide seisukohalt, nt põhjustada sünnidefekte, vähendada spermakogust, tekitada vähki jne). On leitud seos kemikaalide, mis käituvad kui östrogeen, ning rinnavähi vahel. Tugevatest östrogeenilaadselt käituvatest kemikaalidest on organismil raske vabaneda ja seetõttu saavad need kemikaalid organismi häirida üsna pika aja vältel. Paljud kemikaalid, mida kasutatakse päikesekaitsetoodetes, võivad vähitekke riski vähendamise asemel hoopis suurendada, kuna sünteetilised kemikaalid põhjustavad vabade radikaalide teket organismis. Titanium dioxide ja zinc oxide on ohutumad alternatiivid.
Antibakteriaalsed ühendid - triclosan (kasutatakse ka umbrohutõrjes) ja chlorphenesin - ei lagune keskkonnas ja võivad soodustada bakterite vastupidavust , mitteallumist antibiootikumidele . Kasutatakse antibakteriaalse ainena deodorantides, hambapastades, vedelseepides. See on bioakumuleeruv aine, mis jääb pidama rasvkudedesse ega lagune seal. Vähkkasvaja oht.
Sünteetilised polümeerid - sodium polyacrylate ja carbomer - saadakse naftast ning need annavad nahahooldustoodetele viskoossuse. Need ained on väga töödeldud ja nende tootmisega kaasnevad toksilised jääkproduktid.
Sünteetilised värvained on tehtud kivisöetõrvast. Need sisaldavad raskemetallsoolasid, mis võivad ladestuda toksiinidena nahas, põhjustades naha tundlikkust ja ärritust. Loomkatsed on näidanud, et peaaegu kõik neist on kantserogeensed.
Sünteetiline uurea (Diazolidinyl Urea, Imidazolidinyl Urea) ehk kusiaine on säilitusaine, mis potentsiaalselt vabastab väga väikestes kogustes formaaldehüüde ja on peamine kontaktdermatiidi põhjustaja. Parabeenide järel teisel kohal kõige enam kasutatavatest säilitusainetest kosmeetikatoodetes. Seda on leitud: beebišampoonides, tavašampoonides, vanni- ja kehaõlides, kehapulbrites, lõhnaõlides, niisutajates, meigitoodetes.
Dietanolamiin (DEA) - soodustab vedeliku ja rasva segunemist ning mõjub puhastajana. Puhast DEA-d kasutatakse kosmeetikatoodetes harva, ometi selle lähedased - kokamiid DEA ja lauramiid DEA - sisalduvad sageli šampoonides ja juustele mõeldud pihustites. 1997.aastal USA-s läbiviidud uuringud rottide ja hiirtega näitasid sidet DEA ja vähki haigestumise vahel. Aine uurimine jätkub veelgi. Targem oleks vältida kosmeetilisi vahendeid, mis sisaldavad DEA- lisandeid. DEA (Diethanolamine), MEA (Monoethanolamine)ja TEA (Triethanolamine) - põhjustavad allergiat, naha ja silmade kuivust, pikemal kasutamisel mürgised . EU-s keelatud, kuna põhjustavad vähki.
Benzalkonium Chloride - äärmiselt mürgine säilitusaine / antistaatik , kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri .
Atseetaldehüüd (Acetaldehyde) – kasutatakse küünepalsamites. Ohtlik sagedasel tarbimisel –  potentsiaalne vähitekitaja
BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene ( butüül hüdroksütolueen E321) – kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmetuššides, juuksevärvides (eriti mustas ) säilitusainena. Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti.
Ksüleen (xylol või dimethylbenzene)– tekitab nahaärritusi ning maksakahjustusi, naha ja hingamissüsteemi ärritaja , uimastav kõrgetes kontsentratsioonides. Leitud küünelakis ja küünelakieemaldajates.
Polyethylene Glycol (PEG)- kiirendab naha vananemist, nahkaärritav, vähendab naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib kudedesse.
PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine)– PPD kasutatakse värvainena. Seos vähi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen ning nahaärritaja, allergeen, võib imenduda läbi naha. Leitud tumedates juuksevärvides ja nn. mustas hennas (kasutatakse ajutistes tattoo’des) ja värvainena.
Propüleenglükool (Propylene Glycol, propaan -1,2-diool, PG, Butylene Glycol) - naftaprodukt - mõjub niisutavalt, kaitstes kosmeetikat kuivamise eest. Saksamaa lubab propüleenglükooli kasutada 1 g kilogrammi kohta. Suurtes kogustes tekitab propüleenglükool kesknärvisüsteemi häireid . Salvide aluseid on raske teha ilma emulgaatorite, stabilisaatorite, elastsus - ning säilitusainete lisamiseta. Propüleenglükool (PG) on alkohol erakordsete lahusti omadustega, mis suudab lisaks transportida toimeaineid naha sisse. Kuid täpselt nende omaduste tõttu, mis on salvi koostises nii tähtsad, ei sobi PG kasutamiseks vastsündinutel. PG lahustiomadused kahjustavad ebaküpset nahka, sarvkiht lõtvub ning kuivab. PG-d ei tohi kindlasti kasutada juhul, kui õhu juurdepääs on takistatud. Sama kehtib ka glütserooli puhul, mida kasutatakse abiainena tema vett siduvate omaduste tõttu. (Darmstadt et al., Paediatric Dermatology, 2000). Kuulub paljude higistamisvastaste deodorantide, šampoonide, ilukreemide, dekoratiivkosmeetika ja päevitusemulsioonide koosseisu. Ärritab nahka ja silma limaskesta. Mõnedel juhtudel põhjustab ka allergilisi lööbeid. Tekitab depressiooni, kesknärvisüsteemi häireid, takistab rakkude uuenemist, ärritab nahka, põhjustab dermatiiti, neeru- ja maksakahjustusi, peavalu. Vaatamata sellele, et enamus kosmeetikafirmasid kasutab seda saadust oma toodangus, on olemas ka vahendeid, mille koostisse kuuluvad naturaalsed mitte sünteetilised niisutajad.
Stearalkonium chloride (Benzalkonium chloride, Cetrimonium chloride, Cetalkonium chloride, Lauryl dimonium hydrolysed collagen) - omavad positiivset energialaengut ja seetõttu kasutatakse neid juuksepalsamites. Põhjustavad nahaärritust ja allergiat.
Talk - puudri koostisse kuuluvad niiskust imavad mineraalid . Kasutatakse dekoratiivkosmeetikas ning kehale raputamiseks. Talk sisaldab aineid, mis kutsub esile kopsu- ning munasarjavähki. Seetõttu ei maksa puudrit, mille koostisse kuulub talk, panna näole, kõhule ja genitaalide piirkonda. Kuid toonivate kreemide koostisse kuuluv talk on praktiliselt ohutu. Vältida tuleb puudreid, mille aluseks on talk. Et puuder seob niiskust, kasutatakse seda mähkmepiirkonna hoolduses palju. Siiski tekitab puuder toppe, mis ärritavad nahka hõõrdumise tõttu. Siiani pole tõestatud, et puudril oleks nahka kaitsev või raviefekt.
Tolueen (toluol või methylbenzene) – leitud küünelakis ja küünelakieemaldajates. Uuringud näitavad iseeneslikke aborte naistel, kes on selle ainega kokku puutunud. Ärritab nahka ning võib kahjustada maksa, kõrgetes kontsentratsioonides uimastav. Tolueen on lenduv, süttiv ning võib kahjustada kesknärvisüsteemi, silmi, verd, maksa, neere ning nahka.

Kokkuvõte

See on päris jahmatav kui palju kosmeetikatööstuses kasutatakse aineid, mis suures koguses inimesele kahjulikud võivad olla. Tuleb välja tõsiasi, et kõiki tooteid ei saa usaldada , seega on tähtis jälgida toodete etikette. Nii saab hoida oma tervist ja pääseda pettusest.
Antud referaadis välja toodud nimekirjas on vaid kõige kahjulikumad ained (lisaks neile esineb mittekasulikke aineid veelgi). Kuid kuna ainuüksi EL-is kasutatavaid aineid on kokku umbes 10 000, on nende seas orienteeruda üpris raske. Seepärast olekski hea endale selgeks teha vähemalt kõige kahjulikumad neist.
Alates 1999 aastast on tootjad ja importijad kohustatud igal Euroopa Liidus käibel oleval kosmeetikatootel ära märkima, mida täpselt mingi toode sisaldab (nn. INCI-nimekiri = International Nomenclature of Cosmetic Ingredients).
Nii saab igaüks teada või järele vaadata, mis aineid täpselt vastav toode sisaldab. Kahjuks ei ole tarbija elu INCI nimekirjaga sugugu kergeks tehtud, kuna see on ainult ladina ja inglise keeles ning seadus ei nõua selle tõlkimist vastavasse riigikeelde. Alates 1% toote üldkogusest aga ei ole ainete järjekord enam tähtis. Nii võib olla koostisaine , mille sisaldus on ainult 0,003% üldkogusest, koostisaine ees, mille sisaldus on näiteks tervelt 0,98%.
Kurb on ka see, et eelnimetatud aineid leidub samuti ka apteegitoodetes, nii et tuleb olla hoolas. Õnneks leidub teiste seas ka looduslikke ja kahjutumaid kosmeetikatooteid, tuleb lihtsalt rohkem uurida ja silmad lahti hoida. Kes otsib, see leiab.
Inimese poolt loodud, tööstuslikult toodetud kemikaale kasutatakse praktiliselt kõikides esemetes, mis meid ümbritsevad, toidust rääkimata . Kõik ained, millega me kokku puutume, mõjutavad meid. On aineid, millede mõju on positiivne, mõnel neutraalne , mõned ei mõju meile hästi, hulk aineid aga on meie tervisele ja meid ümbritsevale keskkonnale väga-väga ohtlikud. Oma tervise eest oleme vastutavad ikka ainult meie ise ja siin on ainus võimalus tõsta oma tarbijateadlikkust ja enne toote ostmist heita pilk peale koostisosadele.

Kasutatud kirjandus

http://minuoma.ee/tervis/?p=223
http://www.drrapp.com/alerts.ht m
http://www.tarbija24.ee/?id=227570
http://www.env-health.org/IMG/pdf/UNISONleaflet06.pdf
http://lapsuliblikas.wordpress.com/2008/01/26/mis-peitub-kalliste-reklaamide-taga/
http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/3062
http://www.hobipunkt.ee/pood/80-kodune-kosmeetika
http://www.foe.co.uk/campaigns/chemical_reaction_18433.html
http://www.tervitus.ee/index.php?page=mineraalkosmeetika
http://www.eeva.ee/client/forum/forum.asp?wa_id=6559&wa_site_id=1
http://islam.forumotion.net/tervis-f9/vf-kahjulikud-ained-igapaevases-kosmeetikas-t106.ht m
http://buduaar.ee/Foorum/topic/237999
http://www.greennature.ee/NAHAHOOLDUSE-RISKID
http://www.valgusravi.ee/101
http://www.fix.ee/?go=miks_kasutada_nahahooldustooteid
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=324935
http://www.sakala.ajaleht.ee/090207/esileht/artiklid/5024939.php
http://www.femme.ee/hoolitsetud/nagu/1797
http://www.bef.ee/files/c274/17.04_Ohtlikud_ained_kosmeetikas.ppt
http://mmumaailm.blogspot.com/2008_10_01_archive.html
http://www.freewebs.com/margeku/KOOSTA~1.pdf
http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-1963/Ohtlikud-ained-tarbijatoodetes
http://www.rosee.ee/ohtlikud-ained-kosmeetikatoodetes
http://gaiacosmetics.wordpress.com/2011/06/07/pohjalikult-paikesekaitsest/
http://looduspere.ee/kasulik%20teada/ohtlikud-ained-kosmeetikas.ht m