Jumestamine (2)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Eveli Otterklau
JUMESTUSE AJALUGU
Referaat
SISUKORD
SISSEJUHATUS …………………………………………………………………….3
1. JUMESTAMINE MUINASAEGADEL …………………………………………4
1.1Muinas-India ………………………………………………..…………………….4
1.2Muinas- Egiptus …………………………………………………………………...4
1.3Muinas-Kreeka ……………………………………………………………………6
1.4 Etruskid …………………………………………………………………………...7
1.5Muinas- Rooma …………………………………………………………………....7
2. JUMESTAMINE KESKAJAL JA PÄRAST SEDA ……………………………8
2.1 Renessanss ………………………………………………………………………...8
2.2 Barokk …………………………………………………………………………….8
2.3 Rokokoo …………………………………………………………………………...9
3. MEIKIMINE 19-NDAL JA 20-NDAL SAJANDIL …………………………...10
3.1 1920ndad ………………………………………………………………………...11
3.2 1930ndad ………………………………………………………………………...12
3.3 1940ndad ………………………………………………………………………...13
3.4 1950ndad ………………………………………………………………………...14
3.5 1960ndad ………………………………………………………………………...16
3.6 1970ndad ………………………………………………………………………...17
3.7 1980ndad ………………………………………………………………………...18
3.8 1990ndad ………………………………………………………………………...20
4. 21-SAJAND JA MEIKIMINE ………………………………………………….22
KOKKUVÕTE ……………………………………………………………………..24
KASUTATUD ALLIKAD …………………………………………………………25
SISSEJUHATUS
Esimesed teated dekoratiivsest kosmeetikast on pärit Ida-Aafrikast aastast 70 000 eKr. Inimesed on soovinud juba ammustest aegadest enda väljanägemist parandada ja ehtida, kasutades iluvahendite puudumise korral värve, mis loodusest kättesaadav.
Jumestamine ei ole üksnes väljapoole suunatud ilustamispüüe, vaid ka enesekindluse tõstmiseks äärmiselt vajalik.
Mina oma töös uurin, kuidas erinevatel ajastutel – alates loodusrahvastest, muinas- egiptlastest, lõpetades 21.sajandini välja, inimesed enda kauniks muutmiseksjumes-tasid. Kuidas saadi värve ning milline oli nende kasutamisviis. Kirjeldan kuidas teha erinevatest ajastustest inspireeritud meike ning kes olid sel ajal tähtsamad jumestus - kunstnikud või moeikoonid.
Töö kirjutamiseks sain palju informatsiooni Katrin Sangla jumestamisraamatust ning Kate Mulvey ja MelissaRichardsi raamatust „ Meie sajandi iluideaalid: naiste imago: 1890-1990“.
1.JUMESTAMINE MUINASAEGADEL
Loodusrahvad meikisid end peamiselt maskeeringuteks, sest nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Näole kanti eredavärvilisi maalinguid, püüdes sel viisil endale võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. Sõjamaaling oli kohustuslik meestel. Naised, kes liikusid ainult kodupiirkonnas, ei jumestanud end.
1.1 Muinas-India
Väljakaevamiste käigus on saadud informatsiooni, et nii mehed kui naised on end jumestanud juba ligikaudu 5000 aastat tagasi. Alguses jumestati ainult näitlejaid, hiljem ka tavalisi inimesi. Näole kanti krohvikiht, mille saavutamiseks kasutati jahu, tärklise ja kannikesejuure segu. Silmade värvimiseks kasutati collyriumi ja antimoni-segu. Kulmukarvad kujundati kõrgeteks kaarteks ja huuled paksudeks. Huulte punane värv sisaldas rohelise pähklipuu korpa, kaktuse- ja maasikamahla. India naine jõudis selliselt jumestatult nii templite seinamaalingutele kui ka ajalooraamatute piltidele.
1.2 Muinas-Egiptus
Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku hauakambri seinal olev reljeef pedi-küüri.
Kosmeetikavahendeid kasutasid nii mehed kui naised, sest jumestuse eesmärgiks oli kaunistada ja kaitsta nahka kõrvetavate päikesekiirte eest. Naised muutsid näo kollase ookriga heledamaks , mehed oranžika värvi abil tumedamaks. Silmameigiks kasutati algselt kaht värvi – musta ja rohelist. Silmadele tõmmati kontuurid musta galeniidiehk heleda tinaga. Kontuurjooned ulatusid kaugele oimukohtadele, peaaegu kõrvadeni välja. Ka ripsmed tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmaseks ülesandeks oli silmi kaitsta. Seda et see muudab silmad ka kaunimaks märgati hiljem ning võeti kasutu-selekhol, see valmistati antimonipuudrist, mustast magneesiumoksiidist, mandlitu-hast, tinast , söest, malahhiidist ja mustast vaskoksiidist. Musta, halli ja rohelist kholi kasutati kontuuri tõmbamiseks ja selle silmakontuuril usuti olevat ka jumalate ja inimeste pilku tugevdav toime. Värvitoonidena kasutati rohelist, meresinist, türkiisi, terrakotat ja erinevaid pruune toone, hiljem ka kuldset ja hõbedat. Rasvale ookri lisa-misel saadi punane huulevärv. Põsepuna kasutati sel ajal ka siis, kui oli varjata naha-defekte. Tarvitusel olid ka oranž huulevärv ja näo valge alusvärv.
Egiptlaste põhimõte oli, et ilu ja veetlus algab isiklikust hügieenist, puhtast ja hästi-lõhnastatud inimkehast. Parfüüme segasid preestrid , kes hoidsid oma retsepte saladuses ning loovutasid neid ainult väga kalli raha eest. Lõhnainetele oli lisatud õlisid ja rasvu.
Muistsed egiptlased kasutasid kosmeetikas 21 sorti taimeõlisid, millest suurem osa on tänapäevani kasutuses. Egiptuses on praegugi veel saadaval valgendav näokreem, mille koostisaineteks on rafineeritud loomne rasv , tärklis ja tinaühend. Samuti olid tuttavad juba egiptlannadele tänapäeval kasutatavad koorimiskreemid, kortse tasanda-vad maskid , higilõhna neutraliseerijad ja juuksepikendused.
Selle aja ideaalkujud olid Egiptuse viimane valitsejanna KleopatraVII ja Egiptuse vaarao Ehnatoni naine Nofretete.
Joonis 1. KleopatraVII meiginäide Joonis 2. Elizabeth Taylor Kleopatrana
1.3 Muinas-Kreeka
Kosmeetika levis edasi Kreekasse. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näo-meiki harva. Naisel kui abikaasal ei olnud lubatud end meikida. Ideaalnaine oli puhas, loomulik ja graatsiline . Sel ajal kasutati valget alusmeiki, mis sisaldas tinavalget ja mis võisnäonahka rikkuda või hoopis kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest segati kokku pruunika tooniga põse-puna. Põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu.
Silmade värvimisel varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust leidsid ka nõgi ja lambitahm . Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks.
Kreekas katsetasid mehed huulte ja põskede värvimist. Meeste jumestamises, vastu-pidiselt naiste jumestamisele, ei nähtud midagi halba.
1.4 Etruskid
Etruuria, praeguse Toscana aladele hakkasid tekkima mägilinnad. Arheoloogid ei ole suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta, kuid neil oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele- ja usuelule. Kindlad ollakse vaid selles, et etruskid tulid kuskilt mujalt.
Jumestamisel rõhutasid nad laujoont ja kulme. Hauakambritest on leitud karbikesi ja peegleid, põsepuna, huulevärve ja näovärve. Oma tervise eest kandsid etruskid hoolt. Nägu toonitasid ka mõned mehed.
1.5 Muinas-Rooma
Meikimise võtsid üle roomlased, neil oli aega ja raha enese kaunistamiseks. Iluravi -vahendid segati kokku looduslikest komponentidest. Kasutusel olid piimas leotatud ja leivaga segatud lambarasvast tehtud mask , pasta mille saamiseks lahustati vasika genitaalid väävlis ja äädikas ning kortse siluv vahend eeslipiimast. Need koostisosad oli väga eemaletõukavad.
Jumestamisel kasutati alusvärviks ohtlikku tinavalget ja veiniäädikas lahustatud kriiti. Tigude jahvatamisel saadi samuti valgendamiseks vajalikku ainet. Silmi kaunistati puusöega või kuldkollase safranipuudriga. Kulmud kitkuti peeneks ning neid värviti nõega. Põskede ja huulte värvimiseks kasutati elavhõbedas lahustatud karmiini. Punase värvina kasutati kinaveri, mennikut ja purpurit.
2. JUMESTAMINE KESKAJAL JA PÄRAST SEDA
Meikimisviisid olid keskajal igas riigis täiesti erinevad, iga ühiskonnaklass ilustas end omal viisil. Meiki kasutasid vaid õukonnadaamid, näitlejannad ja kergemeelsed naised. Inglismaal toonitasid naised oma näo kahvatuks, Itaalia naised kasutasid õhe-tavroosat näovärvi, oma nahast tooni võtta tugevamat värvi.
Keskajal kulmud raseeriti täiesti ära, et saada endale antiikskulptuuriga sarnanev välimus. Ülemisele silmalaule tõmmati vedela lauvärvi ja tiku abil must laujoon. Kasutati musta kontuurpliiatsit. Hiljem tuli kasutusele ka põsepuna ja punane huule -värv. Keskaja üheks ihaluseks olid täidlased huuled.
2.1 Renessanss
Peale keskaja algas renessansiajastu ehk taassünd. Sellel ajastul oli meikimise suunaks naise loomuliku ilu rõhutamine senisest vähem silmatorkavate vahenditega.
Alusmeigi tegemiseks kasutati ikka veel tinavalget. Pesemine ei olnud veel sügavalt juurdunud ning mitmed järjestikku üksteise peale kantud mürgise segu kihid võisid jääda näole pikaks ajaks. Võeti kasutusele põsepuna, näonaha toonijad ja värvid, vähem levinuks jäid silmavärvid. Lauge vaid toonitati antimoniga, aga ripsmevärvi ja silmakontuuri ei kasutatud. Põsepunana kasutati vermilliooni ja päikeseloojangu-punane oli populaarseim värvitoon. Suu kujundati väiksemaks.
Sel ajastul hakati tootma ja kasutama rohkem parfüüme. Lõhnaõlisid kasutati nii enda peal kui lasti toaõhku ja pritsiti ka lemmikloomadele.
2.2 Barokk
Barokiajastul meikisid end nii mehed kui naised. Naiseilu ideaaliks olid punased täidlased huuled, tumedad kitkutud kulmud ja säravad silmad. Naha värvimiseks kasutati tinavalget. Laugude värvimiseks kasutati hennat ja kulmude , ripsmete värvi-miseks tarvitati sütt. Põsepuna tooniks valiti roosipunane.
Inimesed pesid end üliharva, sest arvati et vesi on nahale kahjulik. Arvati, et halba lõhna saab vähendada hõõrumisega, seepärast nühiti end kuiva rätikuga. Usuti, et kui vahetada särki, siis ollakse naha mustusest ja higist vaba, sest riie imeb kõik enda sisse.
2.3 Rokokoo
Sellel ajastul eelistati pesemisele meikimist. Tooniva alusmeigina kasutati endiselt tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid, põsed värviti ruužiga punaseks. Põskede jumestamisel värviga ei koonerdatud. Huulte värvid olid samuti mürgised ning värvi-toon sõltus millisesse ühiskonnaklassi kuulus kandja. Õukonnadaamid kasutasid granaatpunast, kodanlaseprouad roosat ja teised naised, kellel oli halvem maine – lillat tooni. Kulmud raseeriti ja nende asemele joonistati puusüsi kasutamisel uued.
Usuti, et parfüüm suudab vähendada kehalõhnu ning nõuti iga päev uue lõhna kasutamist. Õukonnadaamid kulutasid oma välimuse hoolitsemisele lugematuid tunde.
Joonis 3. Rokokoo ajastu meiginäide. Joonis 4. Elisabeth Vigee-Lebruni
T. Gainsborough . Leedi sinises portree
3. MEIKIMINE 19-NDAL JA 20-NDAL SAJANDIL
19. sajandi märksõnaks oli modernsus. Jumestuses kasutati valget alusvärvi, mis endiselt saavutati tsingi ja vismuti abil. Huulevärvi, põsepuna ei kasutatud peaaegu üldse. Silmade rõhutamiseks kasutati vaid musta kontuuri ja kulmud kujundati alla-poole. 19.sajandi lõpupoole oli puuder pisut roosakas , kollaka varjundiga. Põsepuna võis valmistada ka kodus: maasikatest, liivateest, karmiinist ja piiritusest. Huuli ei värvitud, vaid hammustati punaseks. Esimene huulepulk valmistati 1883. aastal ja see sisaldas vaalarasva ja mandliõli.
20. sajand oli aga mitmepalgeline ajastu, algus oli tragöödiate ja katastroofide sajand. Iga aastakümme tõi kaasa mõne katastroofi, sõja või konflikti. Sajandi keskpaigas elas 30 % maailma rahvastikust linnades.
Jumestusvahendid ei olnud sel ajastul enam mürgised, vaid kasutati tervislikumat kosmeetikat . Näole kanti kreem, riisipuuder, põsepuna ja puuder, et see hajutaks näh-tavad piirjooned. Kulmud tehti korrapärasteks, huuled aga pidid olema loomulikult punased. 1912. aastal võeti kasutusele põsepunalapid.
Joonis 5. 19. sajandi mitme moesuuna juurutaja
JosephineBonaparte
3.1 1920ndad
Kõik naised ihkasid 1920-ndatel välja näha efektsed nagu filmidiivad. Jumestus-vahendite hind muutus sel ajal odavamaks ja kättesaadavamaks. Meikimine muutus popimaks ja end jumestada julgeti juba avalikes kohtades.
20ndail oli seksapiilsuse ja enesekindluse kaubamärgiks ja sümboliks tugevalt meigi -tud silmad ja lühikesed Amori vibu meenutavad veripunased suud .
Selle aja moodsaim jumestuskunstnik oli Max Factor . Tema teeneks olid lugematud kosmeetikauuendused nt. üle terve näo kantav jumestuskreem . Max Factor määratles ilu mõiste 20. sajandil.
CocoChanel, kes oli selle aja üks tähtsamaid moeloojaid, hakkas propageerima kuldset jumet.
20ndaist inspireeritud meigi tegemiseks:

Joonistada kõrged kulmud tumedaks ja pikaks.

Tume lauvärv kanda liikuvale silmalaule ja hajutada kulmuni.

Nahk jumestada heledamaks.

Põsepuna hajutada piki sarnaluud.

Huulepulkadest kasutada keskmisest tumedamaid toone.

Suu joonistada väiksemaks ja huuletipud jätta ümarad.
Joonis 6. Hollywoodi näitlejanna Joonis 7. 20ndate meiginäide
ClaraBow
3.2 1930ndad
Sellel kümnendil peeti meikimist kohustuslikuks . Nii jumestusvahendeid kui ka kosmeetikatooteid kasutati ohtralt. 1933. aastal algas lauvärvide tööstuslik tootmine ja 1939ndal valmistati esimene veekindel ripsmetušš. Laienes värvivalik ning hakati kokku sobitama huulepulkade ja küünelakkide toone. Sel ajastul tarvitati kosmeetika-tooteid suurtes kogustes.
1930ndate eeskujuks olid filmidiivad GretaGarbo ja MarleneDietrich.
30ndaist inspireeritud meigi tegemiseks:

Kulmud teha pikkadeks ja kitsasteks ning kulmuvahe kitkuda laiemaks.

Varjutada sarnaaluseid.

Ripsmetele kleepida kunstripsmeid.

Huulevärviks valida tumedam huulepulk, veini- ja marjapunased toonid, ploomi, musta kohvi värv.

Huuled kujundada väiksemateks ning huuletipud teha teravamaks.

Rõhutada tugevalt kulmuluud.
Joonis 8. MarleneDietrich (1901-1992) Joonis 9. GretaGarbo (1905-1990)
3.3 1940ndad
Sõja-aastad mõjutasid tugevalt 1940ndatel kosmeetikavahendite tootmist. Kuna nende tootmine katkes, siis ei olnud enam midagi saada. Valitsused otsustasid jätkata tootmist, sest nõudlus oli niivõrd suur. Vahendite kvaliteet ja värvivalik andsid aga soovida .
1940ndate popimad jumestusvahendid olid Max Factori jumestuskreemid. Ajakirjas Vogue anti nõu nende jumestusvahendite kasutamiseks. Max Factor valmistas sel ajal esimese petepliiatsi EraseStick, mille abil kõrvaldati tumedad silmaalused ja muud nahadefektid. Jumestuskreeme pancake kasutati ka teatris ja filmis, sest nad olid hea kvaliteetiga. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid ning kasutusele võeti ripsme-koolutaja. 1940ndate lõpupoole oli moes loomulikum välimus – hoolitsetud kulmud, palju puudrit ja punased huuled.
40ndaist inspireeritud meigi tegemiseks:

Kulmud teha tumedamaks ja fikseerida nad kulmugeeliga.

Laud katta pruunika lauvärviga.

Paigaldada kunstripsmed .

Põhjavärv teha ühtlane ning kasutada põsepuna ja modelleerimisvärve.

Huuled värvida punaseks ja ülahuult veidi suurendada.
Joonis 10. 1940ndate jumestus Joonis 11. Ajastu muusa Veronica Lake
3.4 1950ndad
Selle ajastu märksõnaks oli glamuur. Jumestuses oli rõhk silmadel. Egiptusest saadi inspiratsiooni tõmmata silmadele tugev lainerikontuur, rõhutada kulme ja kasutada kunstripsmeid. Kasutati sinist, rohelist ja lillat lauvärvi, mis sümboliseerisid uut ajastut . Naiste välimus pidi olema alati hoolitsetud – meiki kanti hommikust õhtuni.
Selle ajastu muusad olid MarilynMonroe, GraceKelly, VivienLeigh, AudreyHepburn, SophiaLoren.
1950ndate ajastu meigi tegemiseks:

Kasutada kulmu all heledat lauvärvi.

Lau liikuvat osa värvida naturaalse lauvärviga.

Kulmuluud rõhutada tumedama tooniga sügavamaks.

Silmalaineriga tõmmata tugev silmakontuur.

Kinnitada kunstripsmed.

Põsepuna kanda sarnaluule nähtavalt.

Huuled värvida punaseks.
Joonis 12. 50ndate iluikoon Marilyn Joonis 13. AudreyHepburn
Monroe
Joonis 14. 50ndate look ´i näide
3.5 1960ndad
60ndail tuli lapselik nooruslikkus daamilikkuse asemele. Moodi tuli babydolli-look. Kanti miniseelikuid, värvilisi sukkpükse ja põlvini saapaid.
Moes olid suured värvitud hirvesilmad, kahvatu nahk ja heledad lopsakad huuled. Näol hakati peitma selle kuju ebakohti. Võeti kasutusele värvilised aluskreemid. Kulmud kujundati kitsaks ja ripsmevärv oli kohustuslik. 1964. aastast olid moes kunstripsmed.
Kümnendi lõpus kasutati palju paljumascarat, moodi tulid hiiglasuured tumedad silmad. Suu kujundati väga kitsaks ja värviti heledaks.
Selle ajastu ikooniks oli Twiggy , kes on ka maailma esimene supermodell ja Jackie Kennedy .
Ajastu meigi saavutamiseks tuleb :

Kasutada heledat jumestuskreemi.

Kasutada roosat põsepuna.

Kasutada heleroosat, beeži või aprikoosivärvi lauvärvi.

Huuled värvida heleroosa huuleläikega.

Lainerijoon tõmmata nii üla- kui alalaule.

Kasutada kunstripsmeid.
Joonis 15. 60ndate muusa Twiggy Joonis 16. 1960ndaist inspireeritud
make-up
3.6 1970ndad
1970-ndate hipide ja lillelaste ajajärgul oli moes loomulik meik . Värvidest kasutati rohelist ja alusvärv võis olla päevitusekarva. Meigi tegemiseks tarvitati musta kajalit ja üksikuid kunstripsmeid. Huuled võisid värvitud olla ka musta värvi ja huuleläige oli sel ajal hitt-toode. Diskoajastu tõi endaga kaasa detailiderohkuse, säravuse ja litrid, neid kinnitati nii üla- kui alalaule.
Ajastu muusad: Debbie Harry , VivienneWestwood
70ndaist inspireeritud meigi tegemiseks:

Jumestada nahk pisut tumedamaks.

Kasutada pruunistavaid vedelikke.

Lisada kreemjat põsepuna.

Kaunistada huuli heleda huuleläikega.

Kasutada silmade meikimiseks erksavärvilisi pärlmutterlauvärve.

Kinnitada kunstripsmed nii üla- kui alalaule.
Joonis 17. Debbie Harry
Joonis 18. 1970ndate meiginäide
3.7 1980ndad
Sellel ajastul pidi olema kõik „suurem kui elu“, nii autod, soengud kui ka õlakud. 1980- ndatele iseloomulik oli vulgaarsus ja staatuse demonstreerimine.
Nahk pidi sel ajastul välja nägema loomulik või päevitunud. Kulmud joonistati paksudeks ja huulepulk oli punane või käreroosa. Lauvärve kasutati loomulikes toonides. Moes oli veel silma limaskestale tõmmatud värviline või siis tume kontuur .
Ajastu muusaks oli printsess Diana, moeikooniks Madonna. Samuti tunti eesnime järgi supermodelle Cindyt, Lindat, Claudiat ja Christyt.
80-ndate meigi tegemiseks tuleb:

Valida jumestuskreem nahatooni värvi.

Aluspõhi kinnitada puudriga.

Kasutada pruuni kulmutušši ning kulmud harjata üles ja kinnitada fiksaatoriga.

Pruunide ja beežide lauvärvidega teha varjutus kulmudeni.

Tumeda kontuurpliiatsiga joonistada kontuur silma limaskestale.

Põsepuna valida huulepulga toon-toonis.

Huulte värvimisel kasutada erksavärvilisi huulepulki ning kasutada kontuurpliiatseid.
Joonis 19. Madonna 1980-ndatel
Joonis 20. 1980ndate meiginäited
3.8 1990ndad
1990-ndatel edevus vahetati lihtsuse ja minimalismi vastu. Sooviti välja näha loomulikult ilus. Kasutati pruuni, sest see värvitoon on loomulikum. Moes olid matid toonid ja metallikud. Julgustati kasutama ülitumedaid huulepulki.
Tuldi välja nn narko -lookiga. Nahk oli läbipaistev ning silmad aukus. Kasutati nii vedelikke, geele, kreeme kui ka puudritaolisi tekstuure.
Moeikooniks oli Kate Moss , ajastu muusad olid veel JenniferAniston, MegRyan.
Et välja näha nagu 1990-ndate kaunitar tuleb :

Kasutada sooje , pruune toone.

Rõhutada jumet naha modelleerimisega.

Põsepuna valida soe ja pruunikas.

Lauvärvi ja huulepulga kasutamisel võib valida toone alates kohvikoore, karamellikarva pruunist kuni tumeda šokolaadini.

Silmalaugudel kasutada matte toone ning ripsmetel pruuni tušši.
Joonis 21. Modell Kate Moss Joonis 22. 90-ndate lihtsus ja
minimalism
4. 21. SAJAND JA MEIKIMINE
21. sajandit iseloomustab suur valikuvõimalus ja omanäolisus. Ilutoodete valik on lai, iga inimene peaks leidma endale sobivad jumestusvahendid. Rõhutatakse inimese omanäolisust. Eesmärk on muuta inimene kauniks, kuid säilitatakse omapära kas siis näojoonte rõhutamisega või varjutamisega.
Pliiatseid, sädelusi ning efektitooteid saab kasutada nii silmadel, huultel, põskedel kui ka kogu kehal.
21.sajandi suureks edusammuks peetakse seda, et ilutööstus dikteerib moemaailma trende mitte vastupidi. Soovitus on lihtsalt katsetada ja leida inspiratsiooni enda isiksusest.
Joonis 23. Fotomeik Joonis 24. Pidulik meik
Joonis 25. Lihtne päevameik Joonis 26. Fantaasiameik
KOKKUVÕTE
Inimesed kaunistavad end, et näha välja veelgi ilusamad. Vanasti olid vahendid algelisemad, tulemuse saavutamiseks kasutati lausa eluohtlikke vahendeid: tina- valgega valgendati nahka, elavhõbesulfiidiga värviti huuli. Tänapäeval iluvahendid täiustuvad pidevalt ning neil on enesetunnet parandava funktsiooni kõrval ka teine ülesanne – katta ja kaitsta meie nahka ( nt mineraalkosmeetika ).
Enda ilusamaks muutmisel on vaeva ja vara kulutatud juba ammustest aegadest. Kasutati kreeme ja maske, mis võisid sisaldada väga jubedaid komponente, kuid kõik kannatati välja. Tänapäeval tehakse iluoperatsioone, mis on samuti ohvrite toomine, sest taastumine võtab aega ning on ka valurikas.
Enesekindlus on edukuse võti ja selle tõstmisele aitab ilus jumestus palju kaasa.
KASUTATUD ALLIKAD
Kirjandus

• SANGLA, R. Jumestamisest, Tallinn: Raamatutrükikoda, 2005.
  
• MULVEY, K., RICHARDS , M. Meie sajandi iluideaalid, Tallinn: Varrak, 2000.
  
• ECO, U. Ilu ajalugu, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006
  

Veebiviited

• Iluguru ajalooBlog, 2009. 1980-1990 mood ja soengud. [Online]Kättesaadav: http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1980-1990-mood-ja-soengud/[14.10.2011 ].
  
• Jannes Vintage , 2009. FashionIcons. [Online] Kättesaadav: http://www.jannesvintage.com/acatalog/fashion-icons.html[13.10.2011 ].
  
• Naisteleht, 2006. Muinas-Egiptuse kaunitaride iluretseptid. [Online] Kättesaadav: http://www.naisteleht.ee/node/1349[14.10.2011 ].
  

Tallinn 2011