veresoola. POx katalüüsib raud(II) raud(III)-ks ja vesinikperoksiid redutseerub veeks. Kaaliumheksatsüanoferraat(III) (K3[Fe(CN)6]) ehk punane veresool anna lahusele kollase värvuse, mis on dekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb pH 6 juures. Töö käik Tööreaktiiv on eelnevalt juba valmis tehtud, seega alustan tööd uuritava lahuse ettevalmistamisest. Kuna minu valitud uuritav aine on õunamahl, siis juhendaja näpunäidete järgi teen sellest 100-kordse lahjenduse. Selleks võtan 1 ml mahla ja pipeteerin selle 100 ml mõõtkolbi ning kolvi destilleeritud veega kuni märgini. Segan lahuse korralikult läbi. Et glükoosi kontsentratsiooni proovis kindlaks teha, tuleb koostada kaliibrimisgraafik. Kindlakontsentratsioonilise glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest (1 mg/ml). Sellest valmistatakse kolm lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Võtan 3 puhast ja kuiva katseklaasi
Mullas olevate klostriidide ja mikroobide üldarvu leidmine Töö käik: Võeti 1g mulda, milelel lisati destilleeritud vet ning hiljem uhmerdati. Tehakse lahjendused mikroobide üldarvu kohta ja , Klostriidide määramiseks tehakse lahjendused ja . lahjenduse saamiseks võeti steriliseeritud klaaspipetiga 1ml lahust, mis viiakse katsutisse ning siis segatakse Hortex mikstiga 30 sekundit. Teise lahjenduse saamiseks korratakse tegevust, samuti ka teiste lahjendustega kuni lahjenduseni . Klostriidide lahjendused kuumutatakse vesivannil 15 minutit, et vabaneda üleliigsetest bakteritest. Vastavad lahjendused viiakse neljale Petri tassile, mis on eelnevalt märgitud. Petri tassid viiakse termostaati ( klostriidid 37°C ja mikroobide üldarv 22°C). Arvutused: Mikroobide üldarv mullas Üldvalem: Mikroobide üldarv mullas: = 231 * PMÜ/g Klostriidide määramine mullas: : = 427 273 PMÜ/g
© EeeOoo Mikroobide määramine mullast Töö käik Võetakse 1 g mulda, mida uhmerdati destilleeritud veega. Järgnevalt tuleb teha lahjendused mikroobide üldarvu (105, 106) ja klostriidide kohta (104, 105). Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml lahust ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga saadakse lahus lahjendusega 101. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 102 lahus. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi
Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetril. Töö käik: Määran glükoosisisaldust tundmatus proovis (greibimahl). Kasutan tööreaktiivi, mis sisaldab ensüüme GOD ja POD, kromogeenset substraati K3[Fe(CN)6] ja fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6, sest reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Töö reaktiiv on ettevalmistatud, materjalide kokkuhoiu mõttes. Uuritava proovi (greibimahla lahjendus) ettevalmistamine: Valmistasin greibimahlast 1:100 lahjenduse. Selleks pipeteerisin automaatpipetiga 0,5 ml pigistatud greibi mahla 50 ml kolbi, täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega ning loksutasin segamini. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks: Valmistasin 1,0 mg/ml kontsentrasiooniga glükoosi lahusest 3 lahjendust: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml. 0,25 mg/ml lahjendus: pipeteerisin puhtasse katseklaasi 2,5 ml glükoosi standardlahust ja lisasin dest. vett 7,5 ml, panin katseklaasi korgi peale ja loksutasin.
Mikroobide määramine jõe- ja kraaniveest Töö käik Nelja Petri tassi lisatakse lahjendused jõeveest. Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml jõevett ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga – saadakse lahus lahjendusega 10 -1. Puhta pipetiga viidakse katseklaasist 1 ml 10-1 lahust Petri tassile. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 10 -2 lahus, kust võetakse 1 ml seda lahust Petri tassile. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (10-2, 10-3) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (10-1, 10-2) kolilaadsete bakterite söödet. Tegevus toimub laminaarboksis. Kraaniveele
väärtusega 6,0. Tööreaktiivi valmistamine: 1. Võta 25 ml tööreaktiivi valmistamiseks vastav mõõtekolb 2. Vii sellesse 2,5 mg Gox-i 3. Lisa 1,5 mg Pox-i 4. Lisa 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH=6,0 5. Lisa K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust kolvi kuni vajaliku mahuni täitmiseni. 6. Säilita külmkapi temperatuuril Minu uuritavaks lahuseks oli sidrunimahl. 7. Pressin kaaluklaasi 2-3 ml sidrunimahla 8. Teen 100-kordse lahjenduse (1 ml sidrunimahlale lisan destilleeritud vett kuni 100 ml mõõtkolvi kriipsuni 9. Filtreerin saadud lahjenduse läbi paberfiltri katseklaasi, et viljaliha eemaldada STANDARDLAHUS sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml 10. Võtan 3 puhast ja kuiva kalibreeritud katseklaasi ja valmistan glükoosi standardlahusest kolm lahjendust: a) Mõõdan esimesse katseklaasi 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett
2)Uuritavaks lahuseks oli sidruni vesilahus, mille lahjendus oli 1/100. 3) Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel kasutasinstandardlahust, mis sisaldas glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatasin kolm lahut, mille kontsentratsioon oli 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Selleks võtsin kolm katseklaasi ning esimesse pipeteerisin standardlahust 2,5 ml ning lisasin 7,5 ml dest.vett. Teises katseklaasis tegin esimesest kahekordse lahjenduse ning kolmandas teisest kahekordse lahjenduse. 4) Võtsin kuus puhast katseklaasi. Katseklaasi nr1 pipeteerisin 1 ml destilleeritud vett, katseklaasidesse nr 2 ja 3 pipeteerisin 1 ml uuritavat lahust, katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 pipeteerisin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi pipeteerisin 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin koheselt. Ootasin vähemlt 20 minutit ning alustasin optilise tiheduse mõõtmist lahustes, lainepikksusel 410 nm. Tulemused:
metoodikad. Enne katse alustamist tegin mõned arvutused, et teada saada palju vett ning HCl on mul vaja katseks võtta. Mõõtsin mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi nii palju vett, kui palju arvutades sain ning lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse (samuti katsele eelnenud arvutuste alusel)HCl. Sulgesin kolvi ning segasin seda tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tegin saadud lahusest 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Enne vajaliku koguse pipeteerimist loputasin pipetti iga kord selle lahusega läbi s.t. et ma loputasin iga kord pipetid (ja ka büreti) töölahusega ning alles siis mõõtsin endale katseks vajaliku koguse lahust. Lisasin 20 ml lahusele nii palju destilleeritud vett, et 100 ml mõõtekolb oleks vastava kriipsuni täidetud. Loksutasin saadud lahust intensiivselt
V = 100ml Valmistatava lahuse massiprotsent: Cl =2,4% Kontsentreeritud HCl massiprotsent: Cl =36% Kontsentreeritud HCl lahuse tihedus: d36 = 1,179g/cm3 2,4% HCl lahuse tihedus: d2,4 = 1,0103 g/cm3 Vaja on võtta konts. hapet: m(HCl) = (C% * V*) / (C% * ) = (2,4% * 100 ml * 1,0103 g/cm3) / (1,179 * 36) 5,71 ml Vaja on võtta vett: 100 ml 5,71 ml = 94,29 94,3 ml 2. Valmistan 2,4% 100 ml HCl lahuse. Teen 20 ml 5x lahjenduse. Selleks pipeteerin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisan vett kriipsuni, sulgen korgiga ja loksutan intensiivselt. (pipetid ja büreti loputan eelnevalt töölahusega, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni.) 3. Pipeteerin dest. veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisan 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust
määrata, võib olla: · Glkoosi vesilahus · Mee lahus · Hele puuviljamahl (viinamarja, õuna vms) · Mõni füsioloogiline lahus (vereseerum, uriin jne). Minul oli uuritavaks prooviks viinamarja mahl, mille kontsentratsiooni ma pidin määrama. Tundmatu lahuse ettevalmistamine Mahl või mõni muu vedelik Kuna tundmatuks lahuseks osutus mahl , siis 1 ml viinamarjamahlast pidin ma tegema 300 kordse lahjenduse ning sellega viisin läbi värvusreaktsiooni. 300 kordset lahjendust tegin 20 ml. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. Sellest valmistatakse lahjemad glükoosilahused ehk lahjendused. Lahjendusi tuleb teha standardlahusest kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on
annuste manustamine pikemate perioodide vältel võib põhjustada maksa- ja neerukahjustust. Kas tekkis mõni Ei tekkinud Ei tekkinud kõrvaltoime? Kui tekkis, siis kirjelda kõrvaltoimet. Esitage ravimite annuste arvutamine koos lahenduskäiguga. Lahjenduse tegemisel näidata ära lahjenduse lahenduskäik ning lisada selgitus. Lahendust ei ole, arst määras 4000 RÜ (40 mg)/ 0,4 ml S.Clexane süstelahust ja 75 mg aspirini, osakonnas on tabletidena Cardiopyrin. Millist teavet andsite patsiendile ravimi kohta? Kas patsient soovis ravimi kohta õelt lisateavet? Millist lisateavet patsient soovis? Seletasin mille jaoks on märatud aspiriin ja madalmolekulaarne hepaniin. Aspirin märatatakse
2 COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimissirgelt suhkrute kontsentratsiooni reaktsioonisegus. 2. Töö käik 1.3 Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Valmistasin 100 kordse lahjendusega töölahuse. Selleks võtsin 0,5 ml vedelat invertaasi preparaati ja 50 ml atsetaatpuhvrit. Tegin 100 kordse lahjenduse (algselt pidin tegema 50 kordse lahjenduse, kuid võtsin suurema mõõtkolvi ja sealt tuli ka suurem lahjendus). Segasin klaasi sisu 5 minuti vältel klaaspulgaga kuni ühtlase suspensiooni moodustumiseni. 1.4 Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Võtsin 50 ml mahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml substraati ( 7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH väärtusega 4,8). Sulgesin katseklaasi korgiga ja
Katseklaasis oli meil juba piimalahus valmis ja lisasime sinna 8 tilka fenoolftaleiini (happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu) Kordasime katset 3 korda. 1. katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 1,7 ml NaOH. Kuna meil oli vaja, et titranti kuluks vahemikus 10 -20 ml siis pidime lahust lahjendama. Järgmiste katsete jaoks tegime 0,1M NaOH lahusest 10 kordse lahjenduse. V1= 500 ml V2= 50 ml v 1 500 ml lahjendus = ¿ = =100 v 2 50 ml 1M C= =0,01 M 100 1. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 15,8 ml NaOH. 2. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 16,5 ml NaOH. 3. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutmiseks kulus 16,0 ml NaOH. Keskmiseks tulemuseks lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus meil 16,1 ml NaOH. C3H6O3 + NaOH = NaC3H5O3 + H2O
Lahuse ühe iooniliigi j erijuhtivus on avaldatav kui = z C u F j j j j ja selle iooniliigi molaarne juhtivus = / C = z u F j j j j j kus F on Faraday konstant (96 485 C/mol) Tähistame katioonide ja anioonide liikuvused vastavalt u+ ja u. Liikuvusele avaldab mõju ioonide vastastikune elektrostaatiline toime. Lahuse lahjendamisel see toime väheneb ja lõpmata suure lahjenduse korral puudub. Seega on lõpmata lahjas lahuses ioonide liikuvus (seetõttu ka juhtivus) maksimaalse väärtusega, vastavalt katioonidel u+0 ja anioonidel u0. Elektrijuhtivuse tegur e on avaldatav ülekandearvude kaudu kui u+ + u- fe = u+0 + u -0 Ülekandearvud Mõnikord on kasulik teada, milline osa kogu vooluhulgast kantakse üle mingi kindla iooniliigi poolt. Ioonide liikumiskiiruste erinevusest tingitult on eri ioonide panus üldises
Kõigepealt lahjendasin antud lahust kuni 250ml kriipsuni. See oli esimene lahjendus. Seejärel valmistasin ette kolm 150 ml kolbi, milles oli 10 ml K2Cr2O7 ning 5ml kontsentreeritud väävelhapet. Väävelhappe lisamisel lahus kuumenes. Jahutasin seda mõnda aega ning lisasin etanooli lahuse. Saadud lahus värvus roheliseks, mistõttu lahjendasin etanoolilahust veelgi, lisades esialgsest lahjendusest 10 ml ning lisades destilleeritud vett 250ml kriipsuni. Teise lahjenduse lisamisel kaaliumdikromaadile ning kontsentreeritud väävelhappele, lahus roheliseks ei värvunud, seega sain seda kuumutada. Lasin lahusel keema minna ja sellest hetkest kuumutasin 10 minutit. Seejärel valasin kogu kolvi sisu 500 ml koonilisse kolbi ning lisasin 300 ml destilleeritud vett (millega 150ml kolvi sisu üle loputasin). Saadud lahusesse lisasin 1,0 grammi kaaliumjodiidi ja lasin sel lahustuda 2 minutit. Pärast selle aja möödumist tiitrisin selle
093421 KATB41 3.3. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Katse käik: 1. Uuritava lahuse ettevalmistamine : prooviks, milles hakatakse glükoosisisaldust määrama, on sidrunimahl. Proovi saamiseks pressisin kõigepealt sidrunist välja väikese koguse mahla (1-2 ml) ning tegin sellest praktikumi juhendaja soovituste kohaselt 50-kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin 0,5 ml sidrunimahla automaatpipetiga 25ml mõõtkolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. 2. Glükoosilahuse valmistamine kalibreerimisgraafiku koostamiseks: Glükoosilahused valmistan glükoosi standardlahuse lahjendamise teel proovide järjestikkusel lahjendamisel saades lahused kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjendused tehakse samm-sammulisel lahjendamisel. Selleks valmistatakse esmalt
tiitrimise teel, kasutades kindlakonsentratsioonilist 0,02M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon-B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud lahuse hulga järgi leitakse varem koostatud kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Töö käik Tegin oma vedela invertaasi preparaadist 40 kordse lahjenduse. 10 ml lahuse kohta 0,25ml invertaasi. Kasutasin automaatpipetti 250 mõõduga, millega viisin mõõdetud invertaasi gradueeritud katseklaasi ja lisasin 10ml märgini puhverlahust. Loksutasin ühtlase konsentratsiooni saamiseks. Lisasin 50ml-sse katseklaasi 25 ml substraati, milleks on 7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH väärtusega 4,8. Katseklaasile panin peale korgi ning asetasin vesitermostaati 30 juurde soojenema.
Lahusesse jääb vaba triloon B, mis keetmise toimel moodustab kompleksi naatriumiga ja tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega jällegi laguneb ning võimaldab Cu(II) ioonidega triloon B kompleksi taastekke. Töö käik 1. Valmistasin sobiva kontsentratsiooniga ensüümi lahuse. Uurisin vedelat preparaati, seega lisasin 0,25 ml vedelat preparaati pipetiga gradueeritud katseklaasi, millele lisasin atsetaatpuhvrit (pH=4,8) kuni lahuse maht oli 10 ml. Seega teostasin 40 x lahjenduse. Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin lahust kontsentratsiooni ühtlustamiseks. 2. Võtsin 50 ml mahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml substraati, milleks oli 7% sahharoosi lahus atsetaatpuhvris(pH=4,8). Katseklaasile panin korgi peale ning asetasin 10 minutiks vesitermostaati 30±1C° juurde. 3. Võtsin kolm 250 ml koonilist kolbi, kuhu pipeteerisin 10 ml komplekslahust, milleks oli Cu(II)-triloon B kompleks. 4
aluste omadest Puhverlahuste pH arvutamine · Nõrga happe ja sellega konjugeeritud aluse puhver · HA +H2O = H3O+ + A A-+ H2O = OH- + HA Ülesanne · Leida puhverlahuse, mis koosneb 0,400M metaanhappest ja 1,00M naatriummetanaadist, pH? · H2O + HCOOH = H3O+ + HCOO- Henderson-Hasselbalchi võrrand Nõrga aluse ja sellega konjugeeritud happe puhver Ülesanne Puhverlahuste omadused · lahjenduse mõju · lisatud hapete ja aluste mõju · puhvermahtuvus · puhverlahuste valmistamine Nõrga aluse tiitrimine tugeva happega Nõrga aluse tiitrimine tugeva happega Nõrga happe tiitrimine tugeva alusega Ülesanne · Arvutada tiitrimiskõver kui 50,00 ml 0,1000M etaanhapet (Kh =1,75.10-5) tiitriti 0,1000M NaOH-ga. · algpunkti pH · on vaja arvutada 0,1000M etaanhappe lahuse pH · pH peale 10,00 ml titrandi lisamist
Happe ja aluse lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolb (100 mL), lehtrid, 2 büretti, pipetid (10 ja 20 mL). Kasutatud ained: tundmatu kontsentratsiooniga HCl ja NaOH lahused, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik • Soolhappe lahuse lahjendamine Tegin soolhappelahuse 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin (pipetiga, mida olin eelnevalt lahusega kokku teinud, et lahuse konsentratsioon säiliks) 100 mL mõõtkolbi 20mL lahust, lisasin destilleeritud vett, kuni mõõtejooneni (ehk kuni mõõtekolbis oli 100mL täitunud). Mõõtekolbi sulgesin korgiga ning loksutasin, et aine seguneks destilleeritud veega. • Soolhappe lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
· 2,5 mg glükoosi oksüdaas · 1,5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhver, pH 6,0; · K-heksatsüanoferraat (II) K4[Fe(CN)6] 0,1 %-list lahus Uuritavaks lahuseks ehk tundmatuks prooviks, milles glükoosi kontsentratsiooni tuleb kindlaks määrata, võib olla Glükoosi vesilahus Mee lahus Hele puuvlija mahl( viinamarja, õuna, sidruni, greibi vm) Mõni füsioloogiline lahus(vereseerum, uriin jne ) Minu uuritavaks prooviks oli sidrunimahl Tegin lahjenduse: 1 ml sidrunimahla ning lisasin destilleeritud vett 25 ml mõõtkolbi kriipsuni. Kui tundmatuks prooviks on naturaalne puuviljamahl või mõni füsioloogiline vedelik, siis igal konkreetsel juhul toimitakse uuriava lahuse ettevalmistamisel ja lahjendusmäära valikul praktikumi juhendaja soovituste järgi. Puuviljamahlade uurimisel lähtutakse reeglina puuviljadest ja pressitakse neist välja väike kogus (2-3 ml) mahla, mida siis vajalikul märral lahjendatakse.
standard-lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust, reeglina kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Cst Vst = Clahj Vlahj Vst= Clahj Vlahj / Cst Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Seega võimaldab toodud võrrand arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada lahjendatud lahuse vajalik maht (10ml). 1) 2) 3) Lahjenduste valmistamine Lahjenduste valmistamiseks võtan 3 puhast,kuiva katseklaasi,kuhu pipeti abil mõõdan eelnevalt väljaarvutatud kogus glükoosi standardlahust. Destilleeritud vett lisan pipetiga niipalju,kui on vajalik lahuse lõppmahu(10ml) saavutamiseks. Katseklaasid sulen korkidega ja loksutan kontsentatsiooni ühtlustamiseks. Värvusreaktsiooni läbiviimine
Antud katses kasutatakse invertaasi asemel vedelat invertiini. Töö käik: Suurde katseklaasi (50 ml katseklaas) pipteerisin sahharoosi hüdrolüüsiks 25 ml 7%-list sahharoosi lahust, mille pH on atsetaatpuhvi abil reguleeritud väärtusele 4,8. Lahus asetasin vesitermostaati 30°C juurde soojenema umbes 5 10 minutiks. Kolme 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 10 ml komplekslahust. Invertaasi asemel kasutasin vedelat invertiini. Valmistasin invertiini 20 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin katseklaasi 0,5 ml invertiini ja pipeteerisin juurde 9,5 ml atsetaatpuhvrit. Umbes 10 minuti pärast lisasin temperatuurile 30 C termostateeritud sahharoosi lahusele 0,5ml invertiini lahuse lahjendust. Loksutasin ja fikseerisin ensüümreaktsiooni alguse kellaaja. Koheselt peale ensüümi lisamist võtsin kuiva pipetiga 1 ml hüdrolüüsisegu ja lisasin ühte kolbi, kus oli komplekslahus. See proov oli 0-proov.
m ± a± 0 +2 Zn/Zn 0,2 0,104 0,0208 -0,763 -0,813 Cu2+/Cu 0,159 0,508 0,337 0,3048 0,0808 Järeldus: Mõõdetud ja teoreetilise vahe on Zn puhul suurem kui Cu puhul, seda ilmselt seetõttu kuna lahjenduse CuCl2 tegin ise ning sellest võis tulla ebatäpsusi. Samas mõõdetud ja teoreetiline emj erinesid teineteisest 7,5%. Viga võis tulla sellest, et CuCl 2 jaoks tehtud lahjendus oli ebatäpne või muudest katse käigus tehtud vigadest. Kokkuvõtteks võiks öelda, et katse õnnestus, samuti õppisin katse käigus palju galvaanielementide kohta.
Tööreaktiivi koostis 25 ml mõõtkolvis: · 2,5 mg glükoosi oksüdaas · 1,5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0,2M fosfaatpuhver, pH=6,0; · K-heksatsüanoferraat (II) K4[Fe(CN)6] 0,1 %-list lahus Tundmatu lahuse ettevalmistamine Uuritav proov on melonilahus. Etteantud melonotüki riivisin ära, selle käigus sain vajaliku hulga mahla, millest kasutasin 1 ml. Saadud mahla lahjendasin destilleeritud veega 50ml mahuni, seega teostasin 50 kordse lahjenduse. Glükoosilahuste valmistamine kaliirimisgraafiku koostamiseks Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks lähtusin glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. 1. Standardlahusest valmistasin kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml 2. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõtsin 2,5 ml
d) Lahjenduste jaoks vajalike proovikoguste arvutamine. 10x lahus 500ml 50ml analüüsitavat vett, 450ml lahjendusvett 25x lahus 500ml 20ml analüüsitavat vett, 480ml lahjendusvett 50x lahus 1000ml 20ml analüüsitavat vett, 980ml lahjendusvett 100x lahus 1000ml 10ml analüüsitavat vett, 990ml lahjendusvett e) Proovivee ettevalmistus lahjenduste tegemiseks Esiteks kontrollitakse nõude puhtust, et mustad nõud tulemusi ei muudaks. Määratakse proovi pH ning enne lahjenduse tegemist loksutatakse proov korralikult läbi. Lahjendused tehakse vastavalt arvutustele. Analüüsitav proov loksutatakse läbi. Mõõdetakse 10x lahuse jaoks 50ml analüüsitavat vett ning lisatakse 500ml mõõtsilindrisse. Lisatakse 3/4 lahjenduslahust ning lisatakse ATU lahust (0,50ml), mis pärsib nitrifikatsiooni, sest nitrifikatsiooni põhjustavate mikroorganismide juuresoleks võib muuta tulemusi, ja täidetakse nõu lahjenduslahusega. Suletakse korgiga ja loksutatakse. 1
reaktsiooni kiiruse ( v =C produkt /t ) Selleks, et koostada graafik teljestikus v/E, pean leidma E ehk ensüümi kontsentratsiooni. Arvutan ensüümi kontsentratsiooni alglahuses: A∗C 0∗89 C ens= . A 0∗120000 Võtan arvesse, et valgu kontsentratsioonile 1 mg/ml vastab lainepikkusel 280 nm optiline tihedus 1 ning ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0,059, seega 0,059∗1∗89 −5 mg μg =4,4∗10 =0,044 1∗120000 ml ml C ens∗V ens Arvutan ensüümi kontsentratsiooni igas reaktsioonisegus: E=
Nagu skeemilt näha, toimisin järgnevalt: võtsin 2,5 ml standardlahust ning lisasin 7,5 ml destilleeritud vett ja loksutasin hoolikalt läbi. Sain lahuse kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml. Seejärel võtsin saadud lahusest 5 ml järgmisesse katseklaasi ning lisasin juurde 5 ml destilleeritud vett ja loksutasin. Sain lahuse kontsentratsiooniga 0,125 mg/ml. Viimaks võtsin saadud teisest lahjendusest 5 ml lahust ning lisasin 5 ml destilleeritud vett, loksutasin. Kolmanda lahjenduse sain kontsentratsiooniga 0,062 mg/ml. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooni tööreaktiiviga viisin läbi katseklaasides toatemperatuuri juures. Selleks asetasin katseklaaside statiivi 6 puhast, kuiva katseklaasi ning nummerdasin need. Katseklaasi nr 1 pipeteerisin 1 ml destilleeritud vett, katseklaasidesse nr 2 ja 3 1 ml mee tõmmist ning katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust (mida olin eelnevalt valmistanud)
Coli-laadseid hoitakse 37º ja mikroobe 22º juures 48-72 tundi. N mikroobide arv millimeetrises vees C kolooniate summa, mis loendati kõikidelt loendamiseks valitud tassidelt n1 tasside arv, mis kulus loendamiseks esimeses lahjenduses n2 tasside arv, mis kulus loendamiseks teises lahenduses d esimese lahjenduse lahjendus faktor KV =102 -3 JV 10 =1 (üldarv) JV 10-2 =41 0
Töövahendid: Koonilised kolvid 250 ml; mõõtesilindrid 10 ml, 100 ml; mõõtekolb 100 ml; bürett; pipetid 10ml, 20ml; klaaspulk. Kemikaalid: Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Mõõtesilindriga mõõtsin 250 ml koonilisse kolbi vee ja lisasin tõmbe all kontsentreer itud soolhapet. Saadud soolhappelahusest tegin viiekordse lahjenduse, selleks pipeteeris in mõõtekolbi 20 ml lahust ja lisasin vett kriipsuni. Loksutasin intensiivselt. Määrasin soolhappelahuse kontsentratsiooni tiitrimisega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 10 ml lahjendusega HCl lahust ja lisasin 2…3 tilka fenoolftaleiinilahust. Täitsin büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrisin ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jäi püsima. Kordasin tiitrimist 2…4 korda, kuni saavutasin kolm tulemust NaOH mahtude
avaldatakse invertaasi aktiivsus mikrokatalites ensüümilahuse 1 mL kohal, tahke preparaadi korral mikrokatalites 1 g kohta. Katse käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistasin vajaliku koguse sobiva ensüümikontsentratsiooniga lahust. Selleks mõõtsin kaliibritud katseklaasi pipetiga 0,5 mL vedelat ensüümipreparaati invertiin ning lisasin sellele 9,5 mL atsetaatpuhvrit, mille pH oli 4,8. See tähendab, et tegin 20 kordse lahjenduse. Loksutasin katseklaasi. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Võtsin sobiva suurusega katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 mL 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi ning panin 10 minutiks vesitermostaati 30C juurde. Kolme 250 mL-sse koonilisse kolbi, pipeteerisin igasse ühesse 10 mL komplekslahust. Võtsin termostaadist 30C-ni soojendatud substraadi ning pipeteerisin sinna 0,5 mL valmistatud invertaasi töölahust
2 Fe2+ + H2O2 + 2 H+ 2 Fe3+ + 2 H2O Käesolevas töös määratakse glükoosisisaldus mingis bioloogilises objektis, mis töö lihtsustamise eesmärgil ei tohiks sisaldada märkimisväärsel hulgal värvaineid. Peroksüdaasi substaadina kasutatakse antud töös kaaliumheksatsüanoferraat(II). Töö käik: Mahl või mõni muu vedelik · Tundmatuks prooviks oli värskest sidrunist pressitud sidrunimahl, millest tegin lahjenduse . · Filtreerisin sidrunimahla viljalihast. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamine Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt . · Standardlahusest valmistasin kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust järgmiselt. kontsentratsiooniga standardlahust pipeteerisin sobiva suurusega katseklaasi 2,5 ml, millele pipeteerisin 7,5 ml destilleeritud vett
kontsentratsiooni ja reaktsiooni kiiruse (v). Selleks kasutasin korrigeeritud optilisi tihedusi (lahutasin optilisest tihedusest ilma ensüümita lahuse optilise tiheduse 0,05). Kasutasin valemit A=*C*l, kust avaldasin C=A/(*l). = 18400M-1cm-1, A on korrigeeritud optiline tihedus ja l=0,5 cm. Arvestades, et valgu kontsentratsioonile 1 mg/ml vastab lainepikkusel 280nm optiline tihedus 1 ja ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0.059, arvutasin ensüümi eriaktiivsuse. Selleks arvutasin valgu ekstinktsioonikoefitsiendi: =A/(C*l) =1/(1mg/ml*0,5cm) =2ml/(mg*cm) Saadud ekstinktsioonikoefitsienti kasutasin valgu alglahuse kontsentratsiooni arvutamiseks: C=89*A/(*l) C=89*0,059/(2*0,5)=5,25 mg/ml Arvestades, et me tegime kasutasime 120000 kordset lahjendust, oli kasutatud valgulahuse kontsentratsioon 0,00004375 mg/ml. Tulemused:
Pipeteerisin 250 mL koonilisse kolbi 10 mL õppejõult saadud HCl kontroll-lahust (lahus nr 10) ja lisasin 2 tilka fenoolftaleiini lahust. Täitsin büreti NaOH lahusega ning viisin läbi tiitrimise. Kordasin tiitrimist veel 2 korda, et saavutada kolm tulemust, mille NaOH mahtude erinevus ei oleks suurem kui 0,15 mL. pH mõõtmine ja arvutused Mõõtsin pH-meetriga õppejõult saadud lahuse pH. Tegin õppejõult saadud lahusest 10x lahjenduse. Selleks pipeteerisin 10 mL seda lahust 100 mL mõõtekolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. Sulgesin kolvi korgiga ning loksutasin intensiivselt. Mõõtsin saadud lahuse pH. Tegin 10x lahjendusega kontroll-lahustest 10x lahjenduse.Selleks pipeteerisin 10 mL seda lahust 100 mL mõõtekolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. Sulgesin kolvi korgiga ja loksutasin intensiivselt. Mõõtsin saadud lahuse pH.
16,6 ml 0,2 M puhverlahust K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust, et täita kolb lõppmahuni. Tööreaktiivi tuleb säilitada külmkapi temperatuuril kuni tarvitamiseni. Meie reaktiiv oli juba laual valmis, kuna enne kasutamist pidi see taas soojenema toatemperatuurini. Meloni lahuse ettevalmistamine Minu katses oli tundmatuks prooviks naturaalne melonimahl. Mahla kättesaamiseks surusin viljaliha noaga ja tilgutasin mahla pisikesse keeduklaasi. Pidin tegema mahlast 250-kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin automaatpipetiga 1 ml melonimahla 250 ml koonilisse kolbi (mõõtkolbi, tähistatud oli 250 ml joon). Lahjendasin mahla destilleeritud veega. Vett lisasin kuni 250 ml kriipsuni. Mõõtmine toimus silma järgi. Kuna mahla lahus jäi hägune, filtreerisin osa sellest katseklaasi. Glükoosilahuste valmistamine Glükoosi kontsentratsiooni määramiseks tundmatus proovis tuleb koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni mõõdetava optilise
ml), bürett, pipetid (10 ml ja 20 ml), klaaspulk. Ained: Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Alguses mõõtsin mõõtesilindriga (250 ml) arvutatud koguse vett ning valasin selle koonilisse kolbi. Seejärel lisasin vajaliku koguse kontsentreeritud soolhapet ning segasin lahust ringikujuliste liigutustega. Saadud soolhappelahusest tegin viiekordse lahjenduse. Pipeteerisin koonilisse kolbi (10 ml) viiekordse lahjendusega HCl lahust ja lisasin 23 tilka fenoolftaleiini lahust. Seejärel täitsin büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrisin ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jäi viimase tilga lisamisel püsima. Kordasin tiitrimist 24 korda ning arvutasin 5x lahjendusega HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. 8 Katseandmed
1.4.Töö käik Bromoetaan Panen kahekaelalisse kolbi KBr, etanooli ja 10 ml vett. Ühendan kolvi rektifikatsioonikolonni ja tilklehtriga. Rektifikatsioonikolonni otsa ühendan voolikuga lehtri, mis on asetatud NaOH lahuse kohale juhuks, kui reaktsiooni käigus peaks kolonni peast eralduma gaasilist HBr. Sulen kolonni peas oleva klapi ja hakkan kolbi ettevaatlikult kuumutama elektrilises kuumutspesas. Teen valmis väävelhappe lahjenduse (75 ml väävelhapet ja 15 ml vett) ning lisan selle tilklehtrisse. Algul lisan ¼ happest kiiresti ja seejärel hakkan lisama seda tilkhaaval. Kui kolonn on nö. tööreziimis ja temperatuur on alla 42 oC, avan klapi kolonni peas ja kogun destillaadi väikesesse kolbi. Bromoetaani aurumiskadude vältimiseks lisan kolbi väikese koguse jääd. Pesen rektifikaati jaotuslehtris kaks korda veega ja kuivatan kaltsiumkloriidiga. Rektifitseerin lõplikult 100 ml kuivast
ettevalmistatud tööreaktiiviga. Tööreaktiiv säilitatakse külmkapi temperatuuril. Uuritava lahuse ettevalmistamine Antud töös määrasin sidruni glükoosisisaldust. Selleks pressisin sidrunist natuke mahla välja. Praktikumi juhendajalt sain lahjendusmäära: 1 ml sidrunimahla 25 ml lahuses. Lisasin 25 ml-sesse mõõtekolbi 1 ml sidrunimahla (automaatpipetiga) ning täitsin kolvi sisu destilleeritud veega kriipsuni. Sain sidrunimahla 25x-se lahjenduse. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi kontsentratsiooni tundmatus proovis kindlakstegemiseks tuleb esmalt koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga (A) e optilise tihedusega (D) lainepikkusel λ=410 nm. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsent-ratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (=optilise tiheduse) väärtust nimetatud lainepikkusel.
0,04; 0,2; 0,4; 0,6; 1,0 mg/l ahused Lahuste mõõtmisel saadi vastavad signa 0,06; 0,21; 0,41; 0,60; 1,0 AU (arbitrary Kalibreerimisgraafiku tõusu (b1) ja algor Enne proovi mõõtmist seda lahjendati 1, Lahjenduse standardmääramatust saab Proovi analüüsil saadi kompleksi signaal Signaali mõõtmise korduvuse määramat Määramatus, mis on tingitud signaali lug Ammooniumi kontsentratsioon proovis t 0.6 0.8 1 1.2 Leidke lämmastiku kontsentratsioon veepro
pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõdan mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud koguse vett ja lisan tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse kontsentreeritud soolhapet. Sulgen kolvi korgiga ja segan lahust tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tõmbe all soolhapet mõõtes ja valades kannan kaitseprille! Teen saadud soolhappelahusest viiekordse (5x) lahjenduse. Selleks pipeteerin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisan vett kriipsuni, sulgen korgiga ning loksutan intensiivselt. NB! Pipetid ja büreti loputan eelnevalt töölahusega lahusega, mida hakkan pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse
vesilahuse värvuse alanemine on lineaarses sõltuvuses ärareageerinud osooni hulgast. Lahused: Põhilahus: 1 l mõõtkolbi valatakse 500 ml destilleeritud vett, lisatakse I ml kontsentreeritud H3PO4, lisatakse 770 mg KITS-ti ja segatakse kuni KITS lahustub. Seejärel täidetakse mõõtkolb kriipsuni, suletakse kolb ja segatakse kolvi sisu hoolikalt läbi. Saadud lahust säilitatakse pimedas. Lahus on töökõlbulik kui tema sajakordse lahjenduse optiline tihedus mõõdetuna 600 nm juures 1 cm küvetis on suurem kui 0,16. Töölahus I: 1 l mõõtkolbi valatakse 500 ml destilleeritud vett, lisatakse 10 g NaH2PO4 *2H2O , 7 ml kontsentreeritud H3PO4 ja 20 ml põhilahust. Saadud lahus segatakse, täidetakse mõõtkolb kriipsuni ja segatakse uuesti. Töölahus II: 1 l mõõtkolbi valatakse 500 ml destilleeritud vett, lisatakse 10 g NaH2PO4 *2H2O , 7 ml kontsentreeritud H3PO4 ja 100 ml põhilahust. Saadud lahus
C M1 = = = 0,116464 M HCl VHCl 0, 01 dm3 0, 01165 dm3 0,1004 M CM 2 = = 0,116966 M HCl 0, 01 dm3 0, 01155 dm3 0,1004 M CM 3 = = 0,116962 M HCl 0, 01 dm3 Soolhappe lahuse 5x lahjenduse molaarsus: CM + CM 2 + CM 3 0,116464 M + 0,116966 M + 0,115962 M CM HCl = 1 = = 3 3 0,349392 M = = 0,116464 M 3 Korrutades saadud tulemuse viiega, saan tõmbe all valmistatud soolhappe lahuse molaarse kontsentratsiooni. CM HCl = 0,116464 M 5 = 0, 58232 M
Konts. Soolhappe tihedus 1=1,179g/cm3 Konts. Soolhappe massiprotsent C2%=36,0% Vaja on võtta konts. Hapet 4,03ml Vaja on võtta vett 95,97ml Katse: Kui arvutused olid tehtud läksin katse juurde. Mõõtsin mõõtesilidriga 250 ml koonilisse kolbi 95,9ml vett ja lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga 4,03 ml konsentreeritud soolhapet. Tõmbe all sulgesin kolvi korgiga ja segasin lahuse ringikujuliste liigutustega. Saadud soolhappest tegin viie kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust, lisasin vett kriipsuni,sulgesin korgi ning loksutasin intensiivselt. Pipetid ja büreti loputasin eelnevalt töölahusega. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud kolbi 10 ml viie kordse lahjendusega HCl lahust ja lisasin 3 tilka fenoolftaleiinilahust.
· Leian lahjendatud HCl lahuse massi · HCl mass lahuses · Leian konts. soolhappe massi · Leian konts. soolhappe mahu · Leian valmistava vee mahu Kui olin vajalikud arvutused teinud, siis alustasin katset. Mõõtsin mõõtesilidriga 250 ml koonilisse kolbi 95,2ml vett ja lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga 4,75 ml konsentreeritud soolhapet. Tõmbe all sulgesin kolvi korgiga ja segasin lahuse ringikujuliste liigutustega.Saadud soolhappest tegin viie kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust, lisasin vett kriipsuni,sulgesin korgi ning loksutasin intensiivselt. Pipetid ja büreti loputasin eelnevalt töölahusega. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud kolbi 10 ml viie kordse lahjendusega HCl lahust ja lisasin 3 tilka fenoolftaleiinilahust.Büreti täitsin nullini täpse konsentratsiooniga NaOH lahusega ja
Ioonide liikumiskiirustest sõltub lahuste elektrijuhtivus. Lahuse ühe iooniliigi j erijuhtivus on avaldatav kui = z C u F j j j j ja selle iooniliigi molaarne juhtivus = / C = z u F j j j j j kus F on Faraday konstant (96 485 C/mol) Tähistame katioonide ja anioonide liikuvused vastavalt u+ ja u. Liikuvusele avaldab mõju ioonide vastastikune elektrostaatiline toime. Lahuse lahjendamisel see toime väheneb ja lõpmata suure lahjenduse korral puudub. Seega on lõpmata lahjas lahuses ioonide liikuvus (seetõttu ka juhtivus) maksimaalse väärtusega, vastavalt katioonidel u+0 ja anioonidel u0. Elektrijuhtivuse tegur e on avaldatav ülekandearvude kaudu kui u+ + u- fe = u+0 + u -0 Ülekandearvud Mõnikord on kasulik teada, milline osa kogu vooluhulgast kantakse üle mingi kindla iooniliigi poolt. Ioonide liikumiskiiruste erinevusest tingitult on eri ioonide panus üldises
Steriilimiseks. Väljakülvi ei satuks teisi mikroobe. 9. Millist külvitehnikat ja söödet kasutaksid suure koguse mikroobimassi kasvatamiseks? Rikastussöödet ja pindkülvi. 10. Miks on vaja bakterite arvukuste määramiseks kasutada proovide lahjendusi? Bakterikultuur võib nii tihe olla, et pole võimalik nende arvukust määra – raske loendada! 11. Mis on lahjendusfaktor? Lahjendusfaktor, kui palju on algproovi lahjendatud. Lahjenduse pöördarv. 12. Mida mõistetakse detsimaalsete lahjenduste all? Lahjendussamm on kümnekordne. 100 (algproov, lahjendusfaktor 1) ja 10-1 (lahjendus) - lahjendusfaktor on 101. 13. Kuidas valmistada lahjendusrida, et saada lõpplahjenduseks 10 -10? Tuleb võtta epse ja teha 100 10-1 10-2...10-10.... kokku koos algproovi jaoks 11 epsi. Enne ja pärast lahjenduste tegemist, tuleb epse vortexil segada. nt kui kogulahus on 1ml, siis lisame 0,1 ml
Mõõta tundmatu kontsentratsiooniga NH3 H2O lahuse pH. Arvutada lahuse kontsentratsioon ning dissotsiatsioonimäär. K(NH3 H2O) = 1,80 105 Arvutused: Mõõtmise tulemusena sain esemese lahuse pH-ks 2,19 Mõõtmise tulemusena sain teise lahuse pH-ks 2,96 1. Arvutada selle lahuse pH kasutades aktiivsusi. CM(KCl) = = 3,95 M , kuna on 10 kordne lahjendus, siis CM = 0,395 M CM(HCl) = 0,096 M, 100 kordse lahjenduse puhul CM(HCl) = 9,6*10-4M H+ = 0,820 * 9,6*10-4 = 7,9*10-4 pH= -log(7,9*10-4) = 3,10 2. Arvutada, milline oleks selle lahuse pH ilma KCl lisamata. HCl = H+ + Cl- CM(HCl) = 9,6*10-4M I = ½( 9,6*10-4 * 12 + 9,6*10-4 * (-1)2) = 9,6*10-4 I1 = 0,000 1 = 1,000 I2 = 0,001 2 = 0,966 H+ = 1,000 + (0,00096 0,00000) = 0,967 aH+ = H+ * [H+] = 0,967 * 9,6*10-4 = 0,000649 pH = -log[aH+] = -log[0,000649] = 3,19
Järeldused Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu katse tulemus jäi naiste alumise normi piiri juurde, viga võis tulla ebatäpsete koguste võtmises katse ajal. Erütrotsüütide hulga määramine kambermeetodil Töö käik Pipeteerisin kuiva katseklaasi 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisasin kapillaarpipetiga 20 l verd, mille puhusin ettevaatlikult keedusoola lahusesse. Sain vere lahjenduse 1:200. Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin ning asetasin lugemiskambrile katteklaasi. Võtsin katseklaasist ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täitsin kambri nii, et kogu võrgustik oli kaetud vedelikuga. Jätsin kambri 1 minutiks seisma ja asetasin selle mikroskoobi esemelauale. Kambrit vaatlesin väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Katse andmed ja arvutused Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga:
Erütrotsüütide membraani kolorimeetriliselt Sahli mis aktiveerib faktori VII. kohanemisreaktsioonidele. kehas tagab termoregulatsiooni läbitavusomadused. hemomeetriga.Standardvärvile Hüübimisfaktorid · Vereplasmas, Sisekeskkonna homöostaas 3. kaitsefunktsioon, mille tagavad erütrotsüüdid märgistatakse Cr ja F vastava lahjenduse põhjal saab veresoonte endoteelis ja · Suhteline stabiilsus rakkudele fagotsütoosivõimelised ja antikehi radioakt isotoobi lahuses, viiakse gradueeritud katseklaasil lugeda trombotsüütides olevad optimaalse moodustavad valgelibled ning tagasi organismi ja määratakse Hb sisalduse
Järeldused Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu katse tulemus jäi meeste ülemise piiri üle, viga võis tulla ebatäpsete koguste võtmises katse ajal. Erütrotsüütide hulga määramine kambermeetodil Töö käik · Pipeteerisin kuiva katseklaasi 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisasin kapillaarpipetiga 20 l verd, mille puhusin ettevaatlikult keedusoola lahusesse. · Sain vere lahjenduse 1:200. · Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin ning asetasin lugemiskambrile katteklaasi. · Võtsin katseklaasist ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täitsin kambri nii, et kogu võrgustik oli kaetud vedelikuga. Jätsin kambri 1 minutiks seisma ja asetasin selle mikroskoobi esemelauale. Kambrit vaatlesin väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Katse andmed ja arvutused
annaabi.ee 
