Soolhappelahuse valmistamine ja konsentratsiooni määramine. (0)

Eksperimentaalne töö 2

Soolhappelahuse valmistamine ja konsentratsiooni määramine.

Töö ülesanne ja eesmärk

Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega .

Sissejuhatus

Kasutatud valemid:

Kasutatud mõõteseadmed , töövahendid ja kemikaalid .

Kooniline kolb (250 ml), mõõtesilinder (250 ml, 10ml), mõõtekolb(100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk .

Kasutatavad ained.

Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff).

Kasutatud uurimis - ja analüüsimeetodid ning metoodikad.

Enne katse alustamist tegin mõned arvutused, et teada saada palju vett ning HCl on mul vaja katseks võtta. Mõõtsin mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi nii palju vett, kui palju arvutades sain ning lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse (samuti katsele eelnenud arvutuste alusel)HCl. Sulgesin kolvi ning segasin seda tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tegin saadud lahusest 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Enne vajaliku koguse pipeteerimist loputasin pipetti iga kord selle lahusega läbi s.t. et ma loputasin iga kord pipetid (ja ka büreti) töölahusega ning alles siis mõõtsin endale katseks vajaliku koguse lahust. Lisasin 20 ml lahusele nii palju destilleeritud vett, et 100 ml mõõtekolb oleks vastava kriipsuni täidetud. Loksutasin saadud lahust intensiivselt. Pipeteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5 kordse lahjendusega HCl lahust ning lisasin 3 tilka fenoolftaleiini. Büreti täititsin nullini täpse kontsentratsiooniga 0,1004 NaOH lahusega. Hakkasin tiitrima. Tilk haaval hakkasin büretist lahust tilgutama koonilisse kolbi, kus oli 5 kordse lahjendusega HCl lahus ning 3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värvus muutus roosaks, kuid kui seda loksutasin, siis värvus kadus . Lisasin büretist lahust tilkhaaval seni, kuni värvus ei kadunud HCl lahust koonilises kolvis loksutades ära. Kordasin katset veel 2 korda, et saada keskmine HCl tiitrimiseks kuluv NaOH kogus. Järele jäänud NaCl lahuse valasin selleks ette nähtud kogusmis pudelisse, ülejäänud lahused-tiitritud lahused ning 5 kordse lahjendusega lahuse valasin lihtsalt kraanikausist alla.

Katseandmed .

Lahuse valmistamiseks vaja mineva vee hulk- 95,9 ml
Lahuse vamistamiseks vaja mineva kontsentreeriutd happe hulk- 4,03 ml
Kontsentreeritud soolhappe tihedus- ρ2 -1,179 g/cm3
Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent- C%1-36%
Valmistatava lahuse massiprotsent-C%- 1,6%
Valmistatava lahuse molaarsus -CM-0,45 mol/l
1. tiitrimine – 9,55ml
2. tiitrimine- 9,50ml
3.tiitrimine- 9,45ml

Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs.

Pärast katse läbiviimist tegin oma saadud mõõtmistulemustega järgmised arvutused:
Arvutasin 5 kordse lahjendusega lahuse molaarse konsentratsiooni CMHCl (mol/l) :
Arvutasin lahjendamata HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni CM (mol/l) :
Arvutasin lahustunud aine massi maine (g):
Arvutasin lahuse massi mlahus (g) :
Arvutasin lahuse massiprotsendi (C%):

Kokkuvõte või järeldused.

Katse algus edenes mul hästi, kui kui jõudsin tiitrimiseni, siis esime katse selles punktis ebaõnnestus, kuna minu kasutatavas büretis olid õhumullid sees, need aitas mul õppejõud sealt välja saada. Teist korda tiitrides ei värvunud mu lahus üldse ning kui olin üle poole büretist kolbi lasknud meenus mulle, et olin unustanud fenoolftaleiini lahusele lisada ning sellepärast mu lahus ei värvunudki. Kolmandata korda tiitrimine õnnestus ning selle järgnenud 2 korda samuti. Katse ja arvutuste tulemusena sain lahuse 5 kordse lahjenduse molaarsuseks CMHCl = 0,09 mol/l ning lahjendamata lahuse molaarsuseks CM=0,45 mol/l.

Kasutatud kirjanduse loetelu .

Praktikumi juhend.