Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ravimine manustamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist teavet andsite patsiendile ravimi kohta?
  • Millist lisateavet patsient soovis?

Ravimite manustamine sisehaige või kirurgilise haige õenduse õppepraktikal
Protokoll nr. 1
Patsiendi andmed:
Sugu
Mees
Vanus
41 a
Kliinilised diagnoos (id)
Äge seinaläbine e transmuraalne müokardi eesseina infarkt
Üldseisundi eripära: teadvusel, teadvuseta , neelamisraskused, orientatsioonivõime, enteraalsel toitmisel, teised füsioloogilised eripärad, mis võivad mõjutada ravimvormi ja/või manustamistee valikut.
Pt. tuli EMOsse valuga rinnus , on teadvusel. Diagnoosiga pandi äge seinaläbine e transmuraalne müokardi eesseina infarkt. Tehtud perkutanne transluminaalne koronaar – angioplastika koos stentide paigaldamisega (on saanud 2 stenti). Patsient stabiliseeritud ja üle viidud intensiivist erakorralisesse kardioloogiasse.
Ravimialane informatsioon: ordineeritud ravimid patsiendil
Ravimi ja toimeaine nimetus, toimeaine sisaldus preparaadis
Ravimvorm
Annus
Manustamistee
Manustamise aeg ja sagedus
Üliõpilase valitud manustatav enteraalne ravim
Cardiopyrin (ASH)
Gastro- resistentne tablett (ei lahustu maos, vaid hoopis peensooles)
75 mg
Suukaudne
p/o
9.00 x 1
Üliõpilase valitud manustatav süsteemne parenteraalne ravim
Clexane
(madal-
molekulaarne hepariin )
Süstelahus
0,4 ml
40 mg
4000RÜ
Subkutaanne
s/c
18.00, x 1
Teised ordineeritud ravimid
Atorvastatin
Õhukese polümeeri- kattega tablett
40 mg
p/o
9.00 x 1
Ramipril Actavis (ramipriil)
Tablett
2,5mg
p/o
9.00 ja 17.00 x 2
Metoprolol Polpharma 100
(metoprolool)
Toimeainet prolongee-ritult vabastav tablett
100 mg
p/o
9.00 ja 17.00 x 2
Brilique
(tikagreloor)
Õhukese polümeerikattega tablett
90 mg
p/o
9.00 ja 21.00 x 2
  • Kirjeldage, millised faktorid mõjutavad antud patsiendil ravimvormi valikut ja lisa omapoolne põhjendus, miks antud olukorras kasutatakse just seda ravimvormi.

Patsient on stabiiliseritud, üle viidud intensiivist erakorralise kardioloogia osakonnasse pärast koronaar-angioplastikat koos stendi paigaldamisega. Patsiendil ei esine neelamisraskusi, seepärast valiti p/o manustamisviisi – tabletidena, et vähem traumeerida patsienti. Tabletid võetakse peamiselt samal ajal, et patsiendil oleks mugavam pärast raviskeemiga toime tulla. Pärast stenti paigaldamist tuleb suur oht tromboosi tekkimiseks, seepärast patsient saab madalmolekulaarset hepariini s/c süstidena. Subkutaanne süst on valutum, kiirem, patsiendile mugavam kui i/v manustamine (kanüüli panemine jne).
  • Kas koos manustatavate raviainete vahel esineb ka kliiniliselt olulisi koostoimeid? Too välja olulisemad interakteeruvad ravimid.

ASH toime tugevneb verehüübivust vähendavate ja tromboosivastaste ravimite (S. Clexane) toime. Suur veritsuse oht.
Manustatav enteraalne raviaine (Cardiopyrin)
Manustatav süsteemne parenteraalne raviaine (Clexane)
Ravimi manustamisele kehtivad erinõuded (enne/pärast sööki, infusioonikiirus jne)
Gastroresistentseid tablette tuleb eelistatavalt manustada vähemalt 30 minutit enne sööki, koos piisava koguse veega. Tagamaks toimeaine vabanemine leeliselise keskkonnaga soolestikus , ei tohi gastroresistentseid tablette poolitada, purustada ega närida (v.a algannusena ägeda müokardiinfarkti korral). Manustatakse pikaajaliseks raviks võimalikult madalas annuses.
Cardiopyrin’i kasutamine koos alkoholiga võib suurendada seedetrakti verejooksu ohtu.
Mitte segada teiste ravimitega.
Ei tohi kasutada vaheldumisi teiste madalmolekulaarsete hepariinide gruppi kuuluvate ravimitega.
Ei tohi süstida lihasesse! Manustatakse tavaliselt naha alla süstides. Eelistatud on lamava patsiendi süstimine.
Süstekohad: Kõhu naha alla (nabast 2–3 cm kaugusele), reie eesmise keskmise kolmandiku välimine osa, tuhara välimise ülemise neljandiku ülemine serv, õlavarre välimise ülemise kolmandiku alumine osa.
Nõel kogu pikkuses tuleb sisestada vertikaalselt pöidla ja nimetissõrme vahel hoitavasse nahavolti. Nahavolti ei vabastata enne süsti lõpuleviimist. Ei tohi hõõruda süstekohta pärast manustamist.
Süstitakse aeglaselt.
Korduvate nahaaluste süstete korral tuleb süstekohta vahetada, et vähendada subkutaanset ärritust. 
Mida raviaine primaarse ja sekundaarse farmakodünaamilse reaktsioonina patsiendi organismis põhjustab (nt ravim blokeerib organismis beeta-1 retseptoreid ning selle tagajärjel langeb patsiendi südame löögisagedus,kontraktiilsus, elektrijuhtivus ning langeb vererõhk)?
Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitor.
Atsetüülsalitsüülhape inhibeerib trombotsüütide agregatsiooni, blokeerides tromboksaan A2 sünteesi trombotsüütides. Toimemehhanism põhineb tsüklooksügenaaside (COX-1) pöördumatul inhibeerimisel. Inhibeeriv toime on eriti väljendunud trombotsüütide puhul, kuna neil puudub võime seda ensüümi resünteesida.
ASH tromboosivastane toime avaldub juba väga väikeste annuste korral.
Tromboosivastane aine, hepariini rühm.
Enoksapariin on madalmolekulaarne hepariin keskmise molekulkaaluga ligikaudu 4500 daltonit, milles on lahutatud tavahepariini antitrombootililised ja hüübimisvastased toimed. Toimeaine on naatriumisoolana.
Naatriumenoksapariinil on kõrge anti-Xa aktiivsus ja madal antitrombiini aktiivsus. Seda hüübimisvastast aktiivsust vahendab antitrombiin III ( ATIII ), mille tulemuseks on antitrombootiline toime inimesel.
Milliseid on kõige sagedasemad ja ohtlikumad kõrvaltoimed, mida raviaine põhjustada võib?
Kõrvaltoimed on harvad, nende hulgas on veritsusaja pikenemine, trombotsütopeenia, ülitundlikkusreaktsioonid, nt bronhospasm ja nahareaktsioonid, suuremate annuste sissevõtmine võib põhjustada peapööritust ja tinnitust, astmahoo vallandumine, iiveldus , oksendamine, latentne seedetrakti veritsus , mis harvadel juhtudel võib põhjustada rauavaegust. Suuremate annuste manustamine võib põhjustada seedetrakti haavandeid, millega kaasnevad rasked verejooksud , suuremate annuste manustamine pikemate perioodide vältel võib põhjustada maksa- ja neerukahjustust.
Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes olid verejooksud, trombotsütopeenia ja trombotsütoos.
Samuti sagedased kõrvaltoimed on: hemorraagiline aneemia *, allergiline reaktsioon , peavalu, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, urtikaaria , sügelus, erüteem, süstekoha hematoom , süstekoha valu, teised süstekoha reaktsioonid (nagu turse , verejooks, ülitundlikkus, põletik, mass, valu või reaktsioon).
Kas tekkis mõni kõrvaltoime? Kui tekkis, siis kirjelda kõrvaltoimet.
Ei tekkinud
Ei tekkinud
  • Esitage ravimite annuste arvutamine koos lahenduskäiguga. Lahjenduse tegemisel näidata ära lahjenduse lahenduskäik ning lisada selgitus .

Lahendust ei ole, arst määras 4000 RÜ (40 mg)/ 0,4 ml S.Clexane süstelahust ja 75 mg aspirini, osakonnas on tabletidena Cardiopyrin.
  • Millist teavet andsite patsiendile ravimi kohta? Kas patsient soovis ravimi kohta õelt lisateavet? Millist lisateavet patsient soovis?
Seletasin mille jaoks on märatud aspiriin ja madalmolekulaarne hepaniin. Aspirin märatatakse müokardiinfarktijärgse retsidiivi ja tromboosi profülaktikaks. S. Clexane on tromboosivastane aine, mis määratakse ST-elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti raviks, k.a medikamentoosset ravi saavad või järgneva perkutaanse koronaarinterventsiooni patsiendid .
Lisateavet patsient ei soovinud.
Ravimine manustamine #1 Ravimine manustamine #2 Ravimine manustamine #3 Ravimine manustamine #4 Ravimine manustamine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Enik Õppematerjali autor
Ravimite manustamine sisehaige või kirurgilise haige õenduse õppepraktikal

Sarnased õppematerjalid

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused
15
docx

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest?

Meditsiin
Üldfarmakoloogia EKSAM-materjal
50
pdf

Üldfarmakoloogia EKSAM (materjal)

Merle kiloman 1.Retseptorite olemus Retseptor on organismi makromolekulaarne komponent, millega reageerides avaldab ravim toimet. Enamik retseptoreid on proteiinid. Üldiselt on võimalik muuta organismi iga funktsiooni. Toime tekib vaid organismi füsioloogiliste funktsioonide muutmise kaudu. Ravimid seonduvad retseptoritega ioonsete, vesinik-, hüdrofoobsete, van der Waals`i ja kovalentsete sidemetega. Retseptor, tema sihtmärk rakus ja vahepealsed ülekandes osalevad molekulid moodustavad retseptor-efektor süsteemi. 2. Retseptorite iseloomustus Retseptorid jaotatakse:

Farmakoloogia
Farma eksami TABEL - kursusele
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

NS-i (rivastigmiin) tõttu poolt innerveeritavates organites, Ägeda mürgistuse ravi: imendumise ganglionides, vöötlihastes, KNSis lõpetamine, HT avatuse tagamine, O2 DUMBBELS: Diarröa,, Urineerimine, manustamine, juhitav hingamine, shoki Mioos, Bronhospasm, Bradükardia, ravi, farmakonid (atropiin, diasepaam, Lakrimatsioon, Salivatsioon pralidoksiim) Füsostigmiin (pöörduv) Keskm.toime, imendub hästi p/o, s/c ja Lammutatakse mõne aja möödudes ens Kasutus: glaukoom, mürgistus

Meditsiin
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

...................................... 797 51.8. Südame stimulatsioon ....................................................................................................... 800 51.8.1. Südamestimulaator ehk kardiostimulaator ................................................................ 800 7 51.8.2. Vagusnärvi stimuleerimine........................................................................................ 802 51.9. Parenteraalne ja enteraalne ravimite manustamine ........................................................... 804 51.9.1. Perifeerne veenitee ..................................................................................................... 804 51.9.2. Alternatiivsed veeniteed ............................................................................................. 809 51.9.3. Perifeerse veenitee alternatiivid ................................................................................. 810 51.9.4

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun