Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #1 Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #2 Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #3 Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #4 Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #5 Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #6 Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #7 Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #8 Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #9 Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #10 Reaktsiooni protsessid II - Labor 1 #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ingri120 Õppematerjali autor
Osooni lagunemisreaktsiooni järgu ning kiiruskonstandi määramine. Labori aruanne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

REAKTSIOONI JÄRGU MÄÄRAMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Reaktsiooniprotsessid REAKTSIOONI JÄRGU MÄÄRAMINE Üliõpilased: Nadezda Vidinjova Juhendaja: Jelena Veressinina Julija Demidova Aljona Võssokova Marija Gnatjuk Dmitri Ivanov Sergei Bogdanov Õpperühm: KAKM-21 Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013a. 1. Teoreetilised alused. Kui keemilise reaktsiooni A produktid

Keemia
thumbnail
7
doc

Labor 2

1. Töö eesmärk Etüülatsetaadi hüdrolüüsireaktsiooni kiiruskonstandi temperatuurisõltuvuse katseline määramine 2. Teoreetilised alused Keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist kirjeldab Arrheniuse võrrand E kc=Aexp(- A ), (1) RT kus A - koefitsient, EA - aktivatsioomenergia, R - universaalne gaasikonstant, T - temperatuur, K. Gaaside kineetilise teooria põhjal on teada, et E kc ~ T1/2 Aexp(- A ) (2)

Füüsikaline keemia
thumbnail
2
doc

Reaktsiooniprotsessid

Oluline on aga valida -õige kaks põhiülesannet:-a)antud protsessi parameetrite identsuse (ühendi hulga muutus ühes ruumalaühikus reaktsioonikiirus on võrdeline reageerivate ainete puhul parameetrite -väärtused leitakse nii, et mudeli aeg: kui ruumaeg ... pidevas reaktoris -või reaalaeg t algväärtused v0, -CAO, Fi0 ja nõutav X, leida vajalik ajaühiku kohta). Reaktsiooni kiiruse võib väljendada molaarsete kontsentratsioonide korrutisega, tuntakse järgi nende -parameetritega arvutatud andmete ja perioodilises on liiga suur, -siis osa soovitud produktist reaktori -ruumala V;b)antud v0, CAO, Fi0 ja reaktori reagendi kadumise kiiruse) või produkti tekke massitoimeseadusena (kineetika põhipostulaat)

Reaktsioniprotsessid
thumbnail
15
docx

Füüsikaline üldkonspekt 1

Homogeenne süsteem ­ süsteemi omadused on Termiliselt isoleeritud anumas saab gaasi paisumistöö kõikides süsteemi osades samad või muutuvad ainukeseks allikaks olla gaasi siseenergia ­ paisumise ühtlaselt. käigus gaas jahtub. Heterogeenne süsteem ­ koosneb mitmest Keemilised ja füüsikalised protsessid toimuvad enamasti üksteisest reaalsete pindadega eraldatud kas püsival rõhul või süsteemi muutumatu ruumala juures. erisuguste omadustega homogeensest osast, mida Isobaariline protsess ­ toimub püsival rõhul. nimetatakse faasiks. Termodünaamika I seaduse põhjal Süsteemid liigitatakse suhete alusel ümbritsevaga:

Füüsika
thumbnail
62
doc

Keemia ja teaduslik meetod

happe/aluse reaktsioonis või 3)oksüdatsiooniastme muutuse absoluutväärtus red-oks reaktsioonis. Alltoodud pilt illustreerib NaCl kristalli ehitust (näed seal korrapära) ja kristalli lahustumisprotsessi vees. Vt. hoolikalt, see on väga õpetlik! 14 Loeng 7-8 Keemilised reaktsioonid 1). Keemiliste reaktsioonide kirjutamine. Kirjeldamaks keemilist reaktsiooni kirjutatakse noolega eraldatuna lähteainete ja produktide valemid. Võrrand tasakaalustatakse, paigutades stöhhiomeetrilised koefitsiendid valemite ette nii, et lähteained ja produktid sisaldavad võrdse arvu kõikide elementide aatomeid. Aine molekulmass on tema valemis sisalduvate elementide aatommasside summa. Molekulmass grammides on selle aine molaarmass. See aine hulk on mool (mol) ja temas sisaldub Avogadro arvule ( NA = 6,02x 1023) võrdne arv osakesi (aatomeid,

Üldkeemia
thumbnail
66
docx

Ensümoloogia

Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" ­ Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm ­ keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahendaja. Üks katalüsaaatri molekul võib katalüüsida mitmeid reaktsioone, temaga endaga midagi ei juhtu. Miks on reaktsioonide kiirus oluline? Väga vähe reaktsioone organismis, mis pole katalüüsitavad. Elusorganismid omavad kontrolli valkude üle, oma katalüsaatorite üle. Tänu sellele saab omada kontrolli endas toimuvate keemiliste reaktsioonide üle. Kui katalüüsi ei vajaks, poleks võimalik kontrollida

Bioloogia
thumbnail
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

enamiku valkude tuvastamiseks, kuid vähesed nn mittetäisväärtuslikud valgud, nagu kollageen, elastiin jt ei anna mõningaid erireaktsioone. 8 1.1.1 Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on oma nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi, mis annab Cu2+-ioonidega tüüpilise positiivse reaktsiooni. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+-ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) aga roosa värvusega biureetkompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsidemete koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist

Biokeemia
thumbnail
34
pdf

Üldkeemia

SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY ­ A VOLATILE HISTORY ­ DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada.

Üldkeemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun