Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biokeemilise hapnikutarbe määramine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

EESTI MAAÜLIKOOL
PÕLLUMAJANDUS - ja KESKKONNAINSTITUUT
PRAKTILINE TÖÖ Biokeemilise hapnikutarbe määramine.
KEEMIAS:
TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal
OSAKOND , KURSUS KK2
Töö teostatud:
20.03.18 – 27.03.18
Töö esitatud:
28.03.18
Töö vastatud:
Töö arvestatud:
ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil. Inkubatsiooni vältel lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat org. ainet, tarvitades selleks vees lahustunud hapnikku ning hapniku hulk vees väheneb. Hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga.
ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA:
Iseärasused proovi võtmisel antud parameetri määramisel:
1) Taara materjal: plastpudel
2) Taara täidetus: 2/3
3) Proovi konserveerimine : ei tohi konserveerida, max säilitusaeg 24h, külmikus 4 C juures
Proovivõtu koht: Tartu Veevärk
TÖÖ KÄIK:
Fikseeritud tingimused BHT määramiseks standardmeetodil.
• tingimused mikroorganismide normaalseks elutegevuseks
- piisav kogus vees lahustunud hapnikku
- küllaldaselt mineraal - ja toitaineid
- sobiv pH vahemik (pH 6-8) 20C juures
• tingimused inkubatsioonil
- valguse ja õhu juurdepääsuta
- temperatuuril 20C
- protsessi kestus 7 ööpäeva
  • Ettevalmistustööd analüüsi läbiviimiseks.

    a)a) Proovi pH 7,58, temperatuur 20,0C


    b) Lahjendusvee ettevalmistus
    Lahjendusproov valmistatakse 5 liitrisesse nõusse. Töös kasutatakse lahjenduste tegemiseks spetsiaalset toitesooli sisaldavat lahjenduslahust. Lahuse saamiseks lisatakse dest. veele :
    • 5ml fosfaatset puhverlahust
    • 5ml MgSO4 . 7H2O lahust
    • 5ml CaCl2 lahust
    • 5ml FeCl3 . 6H2O lahust

    c) Lahjendusvee ja analüüsitava proovi küllastamine õhuhapnikuga -
    Lahjendusvee ja proovivee temperatuur reguleeritakse 20C-ni ning küllastatakse hapnikuga. Õhurõhk 100,5Pa ning hapniku lahustuvus vees 9,01mg 1l vees.
    d) Lahjenduste jaoks vajalike proovikoguste arvutamine.
    10x lahus 500ml – 50ml analüüsitavat vett, 450ml lahjendusvett
    25x lahus 500ml – 20ml analüüsitavat vett, 480ml lahjendusvett
    50x lahus 1000ml – 20ml analüüsitavat vett, 980ml lahjendusvett
    100x lahus 1000ml – 10ml analüüsitavat vett, 990ml lahjendusvett
    e) Proovivee ettevalmistus lahjenduste tegemiseks
    Esiteks kontrollitakse nõude puhtust, et mustad nõud tulemusi ei muudaks. Määratakse proovi pH ning enne lahjenduse tegemist loksutatakse proov korralikult läbi.
    Lahjendused tehakse vastavalt arvutustele. Analüüsitav proov loksutatakse läbi. Mõõdetakse 10x lahuse jaoks 50ml analüüsitavat vett ning lisatakse 500ml mõõtsilindrisse. Lisatakse 3/4 lahjenduslahust ning lisatakse ATU lahust (0,50ml), mis pärsib nitrifikatsiooni, sest nitrifikatsiooni põhjustavate mikroorganismide juuresoleks võib muuta tulemusi, ja täidetakse nõu lahjenduslahusega. Suletakse korgiga ja loksutatakse.
    Analüüsi läbiviimine. Katsete tulemused.
    Mõõdetakse algne hapnikusisaldus hapnikuanduriga (MARVET JUNIOR 2000). Pudelid korgitakse kinni ning algab inkubatsiooniperiood.
    Töös määratakse heitvee BHT7 .
    BHT7 näitab hapniku hulka, mis kulub mikroorganismidel ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks 7 ööpäeva jooksul.
    Org. aine + O2 -> CO2 + H2O
    Proov seisab termostateeritud kapis 7 ööpäeva 20C juures ilma õhu ja valguse juurdepääsuta. Inkubatsiooni käigus lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat orgaanilist ainet, kasutades selleks vees lahustunud hapnikku. Selle tulemusena hapniku hulk vees väheneb ning hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga. Pärast inkubatsiooni mõõdetakse proovides järelejäänud hapniku sisaldus.
    Mõõtmiste tulemused on tabelis:
    Proov nr.
    Lahjendusfaktor *
    Anal.proovi.ruumala /üldruumala*
    Enne inkubatsiooni
    Pärast inkubatsiooni
    Temp.
    O2 konts.
    Temp.
    O2 konts.
    1
    10x
    50/500ml
    21,9
    8,5
    20,5
    0,1
    2
    25x
    20/500ml
    20,9
    8,8
    20,5
    0,1
    3
    50x
    20/1000ml
    21,0
    8,8
    20,5
    2,7
    4
    100x
    10/1000ml
    20,8
    8,9
    20,5
    5,5
    Hapnikutarve lahjendatud proovis leitakse: O2 konts. enne inkubatsiooni – O2 kontsentratsioon pärast inkubatsiooni.
    Saadud tulemustest selekteeritakse välja sobivad lahjendused. Täidetud peavad olema kolm tingimust: 1) proovi küllastus õhuhapnikuga enne katse algust. Selleks tuleb mõõta hapnikusisaldus enne inkubatsiooni.
    2) hapniku kontsentratsioon peab inkubatsioonil vähenema 2mg O2/l ja enam
    3) 7 päeva möödudes ei tohi hapniku sisaldus langeda alla 2mg O2/l
    Sobilikud proovid arvutamiseks on 3 ja 4. Proovid 1 ja 2 puhul hapniku sisaldus on langenud 7 päeva jooksul alla 2mg O2/l.
    BHT7 arvutatakse valemist :
    BHT7(mg O2l) = (a-b)*R
    kus a – hapnikusisaldus enne inkubatsiooni
    b – hapnikusisaldus peale inkubatsiooni
    R - lahjendusfaktor
    Proov nr. 3 BHT7 on 305 mg O2/l
    Proov nr. 4 BHT7 on 340 mg O2/l
    Proovide keskmine tulemus 322,5 mg O2/l
    LÕPPVASTUS: Antud proovide keskmine hapnikutarve on 322,5 mg O2/l.
    Reovett ei tohiks looduslikku vette lasta, kuna lagundamist vajav org. aine sisaldus on üle piirmäära. Mikroorganismid kasutavad palju hapnikku reostuse lagundamiseks, ning seetõttu tekib vees hapnikupuudus .
    Reovee keskkonda juhtimisel tuleb arvestada seadusandlikult kehtestatud BHT7 piirväärtusega: 15mg/l
    Tabel. Lisa1
  • Biokeemilise hapnikutarbe määramine #1 Biokeemilise hapnikutarbe määramine #2 Biokeemilise hapnikutarbe määramine #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kallli1 Õppematerjali autor
    ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil. Inkubatsiooni vältel lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat org. ainet, tarvitades selleks vees lahustunud hapnikku ning hapniku hulk vees väheneb. Hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga.

    Sarnased õppematerjalid

    Keskkonna analüüsi konspekt
    36
    pdf

    Keskkonna analüüsi konspekt

    ............................................................... 24 5.3 Ioonkromatograafia ....................................................................................... 25 5.4 Ainete identifitseerimine mass-spektromeetriliselt ....................................... 26 6 Keskkonnaproovide eripära: hapnikutarbel põhinevad meetodid ....... 27 6.1 Ühendite degradeeruvus ................................................................................ 27 6.2 Hapnikutarbe määramise meetodid ............................................................... 28 7 Mõõtemääramatus ........................................................................................... 30 7.1 Analüüsimeetodeid iseloomustavad näitajad ................................................ 30 7.2 Meetodi suutlikkust iseloomustavad parameetrid ......................................... 31 7.3 Mõõtmisvead ........................................................

    Keskkonnaanalüüs
    Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi
    15
    pdf

    Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi

    kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 14.3 mg/l (0.143 mmol/l) · Prantsuse kareduse kraadid 1 prantsuse kareduse kraad on karedus, mille põhjustab kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 10 mg/l (0.1 mmol/l). · USA kareduse kraadid 1 USA kareduse kraad on karedus, mille põhjustab kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 1ppm (1 mg/l, 0.01 mmol/l). 7 8 Kareduse määramine · ÜLDKAREDUSE MÄÄRAMINE (Kompleksoon III ·Titrandina kasutatakse kompleksoonidest enim EDTA, (etüleendiammiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumisool) eteendiamiintetraetaanhappe lahust mõõtelahus, indikaator: eriokroommust ET-OO. V1 C M 1 1000 üldkaredus : Vvesi

    Keskkonnakeemia
    Biokeemia praktikumi juhend
    97
    pdf

    Biokeemia praktikumi juhend

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

    Biokeemia
    Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused
    46
    pdf

    Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

    I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis

    Keemia
    Haljasalade kasvupinnased ja multsid
    226
    pdf

    Haljasalade kasvupinnased ja multsid

    Kõver 1 näitab, et tegemist on ühtlase materjaliga (d60/d10 = 2,6); kõver 2 kuvab segateralist materjali (d60/d10 = 12,0) ning kõver 3 on ebaühtlane materjal, mille d60/d10 = 85,6. Allikas: Viherympäristöliitto, julkaisu 31 Ühe ja sama kasvupinnase sõelumisel erinevate meetoditega võidakse saada mõnevõrra erinevad sõelkõverad. Nii näiteks oleneb sõelkõver sellest, kas pinnast sõeluti koos huumusega või eemaldati see eelnevalt. Kasvupinnase terastikulise koostise täpne määramine on võimalik asjakohaste seadmetega varustatud laboris ning on vajalik juhul, kui kasvupinnaseid toodetakse turustamiseks; välitingimustes hinnatakse terastikulist koostist tavaliselt visuaalselt. Terastikulise koostise määramise teenust pakub näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor (www.klab.ee). Sõelkõver võimaldab prognoosida muuhulgas ka kasvupinnase niiskuskäitumist, tihenemisriski ning kandevõimet

    Aiandus
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    90
    pdf

    Öko ja keskkonnakaitse konspekt

    Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    valitsemisalas olevad ametiasutused ja maakondade keskkonnateenistused  EV Riigikogu: Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm.  EV Valitsus: teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. 2011. aastal valitsusse valitud Andrus Ansipi valitsus.  Keskkonnaministeerium: Eesti keskkonnapoliitikat juhib Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on alates 6. aprillist 2011 minister Keit Pentus- Rosimannus. Ministeeriumi põhiülesanne:

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun