Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anorgaaniline keemia III protokoll (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile?
  • Mida alusele et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas?
  • Miks mõjutab KCl lisamine lahuse pH-d ?
  • Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult?
Eksperimentaalne töö
Töövahendid:
Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk .
Reaktiivid:
0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus , ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape,
Indikaatorid :
  • universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil,
  • fenoolftaleiin (ff) – pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane),
  • metüülpunane (mp) – pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranž),

Tahked soolad : Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl , CH3COONa , CH3COONH4
ning tsingigraanulid.
Töö käik ning katseandmete töötlus ja analüüs
1 . Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus.
Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet (äädikhapet). Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Teha järeldus lähtudes happe tugevusest.
2HCl + Zn = ZnCl2 + H2
2CH3COOH + Zn = ( CH3COO )2Zn + H2
Tsink hakkab soolhappes energilisemalt reageerima kui äädikhappes, seega on HCl tugevam hape.
2 . Tasakaal nõrga happe ja aluse lahuses.
Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet (äädikhapet) ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised . Mida on vaja lisada nõrgale happele, mida alusele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas?
H2O + CH3COOH + mp
Tekib punane (teraline) lahus.
H2O + CH3COOH + mp + CH3COONa
CH3COONa = CH3COO- + Na+
K =
Pärast tahke naatriumetanaadi lisamist värvub lahus oranžiks, järelikult pH suurenes. Happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule, vesinikioonide kontsentratsioon alanes.
Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas hüdroksiidioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. Mida on vaja lisada nõrgale happele, mida alusele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas?
H2O + NH3*H2O + ff
Reaktsiooni tulemusena värvub lahus lillakaks
H2O + NH3*H2O + ff + NH4Cl
NH4Cl = NH4+ + Cl-
K =
Pärast tahke naatriumkloriidi lisamist muutub lahus värvituks, järelikult pH vähenes. Aluse dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule, hüdroksiidioonide kontsentratsioon alanes.
3 . Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega .
Pipeteerida destilleeritud veega loputatud 250 mL koonilisse kolbi 10 mL õppejõult saadud HCl kontroll-lahust ja lisada 2-3 tilka fenoolftaleiini lahust.
NB! Pipetid ja bürett loputatakse eelnevalt töölahusega – lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama . See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni.
Bürett täita täpse kontsentratsiooniga (vt. pudelilt) NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 mL.
Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse ruumalade keskmine väärtus ja selle alusel arvutada HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Esitada saadud tulemus õppejõule.
Arvutused:
Tiitrimise tulemused: V1 = 10,7 mL
V2 = 10,8 mL
V3 = 10,8 mL
Keskmine: V = 10,767 mL
VHCl * CHCl = VNaOH * CNaOH
CHCl =
= 0,1078 M
Õige HCl lahuse molaarne kontsentratsioon oleks pidanud olema 0,1049 M. Viga arvutustulemustes võis tulle ebatäpsetest tiitrimise tulemustest.
4 . pH mõõtmine ja arvutused.
Teha HCl kontroll-lahusest 10x lahjendus.
Selleks pipeteerida 10 mL seda lahust 100 mL mõõtkolbi, täita kolb kriipsuni destilleeritud veega, sulgeda korgiga ja loksutada intensiivselt.
Mõõta saadud lahuse pH.
Lahuse pH mõõtmine
Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse spetsiaalset elektroodi, mille elektrilised omadused sõltuvad vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses pH mõõtmisel tekib keemiline tasakaal lahusest elektroodi klaaspinda tungivate vesinikioonide ja sealt lahusesse väljuvate leelismetallide (Na+, Li+) ioonide vahel. Sõltuvalt vesinikioonide kontsentratsiooni muutumisest lahuses toimub selle tasakaalu nihkumine ning koos sellega ka elektriliste omaduste muutus. Kuna tasakaal tekib väga õhukeses piirikihis elektroodi pinna lähedal, on pH mõõtmisel oluline selle kihi pidev uuenemine, et tagada seal samasugune vesinikioonide kontsentratsioon nagu kogu lahuses. Selleks tuleb mõõtmise ajal lahust segada ning elektrood kahe mõõtmise vahel hoolikalt pesta ja kuivatada.
Töötamine pH-meetriga
Töökorda seatud elektroodi hoitakse destilleeritud vees või spetsiaalses lahuses.
Enne mõõtmist ja vahekontrolliks ka mõned korrad pikema katseseeria käigus tuleb pH-meetrit kalibreerida kahe tuntud pH-ga standardlahuse järgi (seda sooritab tavaliselt õppejõud).
1. Tõsta elektrood koos hoidjaga destilleeritud veest välja ja kuivatada õrnalt ning ettevaatlikult filterpaberiga.
2. Sukeldada elektrood uuritavasse lahusesse lahust ettevaatlikult segades või loksutades.
3. Peale pH-meetri näidu stabiliseerumist võtta lugem .
4. Tõsta elektrood lahusest välja, loputada pesupudelist hoolikalt destilleeritud veega ning kuivatada filterpaberiga.
5. Sukeldada elektrood järgmisesse uuritavasse lahusesse või mõõtmiste lõpetamisel destilleeritud vette.
1.Lähtudes oma mõõtmistulemustest arvutada γH+, kasutades seoseid :
pH = – log (aH+)
aH+ = γ H+ · [H+]
2.Tiitrimistulemuste põhjal arvutada aktiivsusi kasutades selle lahuse pH ning võrrelda seda mõõdetud tulemusega. Aktiivsustegurid vt. vajadusel tabelist Lisa 1.
Lahustunud soola mõju happelahuse pH-le
Pipeteerida 10 mL katse esimeses osas valmistatud lahjendatud HCl lahust 100 mL mõõtkolbi (NB! pipeti loputamine), lisada mõõtsilindriga 10 mL küllastatud KCl lahust ning täita kolb kriipsuni destilleeritud veega. Segada hoolikalt. Mõõta saadud lahuse pH.
1. Arvutada selle lahuse pH kasutades aktiivsusi, teades, et KCl küllastatud lahus sisaldab 34g KCl 100g vee kohta, lahuse tihedus 1,16 g/mL.
2. Arvutada, milline oleks selle lahuse pH ilma KCl lisamata.
3. Võrrelda mõõtmis- ja arvutustulemusi. Miks mõjutab KCl lisamine lahuse pH-d ?
Kontsentratsiooni leidmine pH järgi
Mõõta tundmatu kontsentratsiooniga NH3 ⋅ H2O lahuse pH. Arvutada lahuse kontsentratsioon ning dissotsiatsioonimäär. K(NH3 ⋅ H2O) = 1,80 ⋅ 10–5
Arvutused:
Mõõtmise tulemusena sain esemese lahuse pH-ks 2,19
Mõõtmise tulemusena sain teise lahuse pH-ks 2,96
  • Arvutada selle lahuse pH kasutades aktiivsusi.
    CM(KCl) =
    = 3,95 M , kuna on 10 kordne lahjendus, siis CM = 0,395 M
    CM(HCl) = 0,096 M, 100 kordse lahjenduse puhul CM(HCl) = 9,6*10-4M
    γH+ = 0,820 * 9,6*10-4 = 7,9*10-4
    pH= -log(7,9*10-4) = 3,10
  • Arvutada, milline oleks selle lahuse pH ilma KCl lisamata.
    HCl = H+ + Cl-
    CM(HCl) = 9,6*10-4M
    I = ½( 9,6*10-4 * 12 + 9,6*10-4 * (-1)2) = 9,6*10-4
    I1 = 0,000 γ1 = 1,000
    I2 = 0,001 γ2 = 0,966
    γH+ = 1,000 +
    (0,00096 – 0,00000) = 0,967
    aH+ = γH+ * [H+] = 0,967 * 9,6*10-4 = 0,000649
    pH = -log[aH+] = -log[0,000649] = 3,19
  • Võrrelda mõõtmis- ja arvutustulemusi. Miks mõjutab KCl lisamine lahuse pH-d ?
    Mõõdetud: 2,96
    Arvutatud: 3,10; ilma KCl: 3,19
    Ilma KCl-ta lahuse pH suureneb, kuna HCl molekulid on vähem dissotseerunud.
  • Konts leidmine pH järgi.
    pH = 10,11 siit pOH = 3,89
    [OH-] = 10-3,89 = 1,29*10-4
    NH3*H2O Ka=1,80 ⋅ 10–5
    [OH-] = - ½ *Ka + ½ Ka2 + 4Ka * CM
    2*[OH-] + Ka = Ka2 + 4Ka * CM
    0,00129 + 1,80 ⋅ 10–5 = (1,80 ⋅ 10–5)2 + 4*1,80 ⋅ 10–5 * CM
    ()2
    7,6*10-8 = 3,24*10-10 + 7,2*10-5 * CM
    CM = 1,05*10-3M
    K =
    = CM =
    = 6,13 * 10-2
    Dissotsiatsioonimäär: [OH-] = α * CM = α =
    = 0,017
    5 . Soolade hüdrolüüs
    1. Teha katsed järgmiste tahkete soolade lahustega: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiini, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksutada. Hinnata lahuse pH ( millisest väärtusest suurem või väiksem või millises vahemikus) lähtudes indikaatori pöördealast. Tulemused vormistada tabelina. Kirjutada nende soolade hüdrolüüsivõrrandid. Arvutada Na2CO3, Na2SO3 ja CH3COONH4 hüdrolüüsimäärad ja lahuse pH
    eeldades, et lahused on 0,1M (dissotsiatsioonikonstandid (K) vt. tabelist Lisa 2). Milline neist sooladest on enam hüdrolüüsunud?
    Sool
    Fenoolftaleiin(ff)
    Metüülpunane(mp)
    pH hinnang
    Hüdrolüüsub
    Al2(SO4)3
    Värvitu
    Punane
    pH 7,0
    Jah
    NaCl
    Värvitu
    Oranž
    pH 7,0
    Ei
    Na2CO3
    Lilla
    Kollakas-oranž
    pH 7,0
    Jah
    Na2SO3
    Lilla
    Kollane
    pH 7,0
    Jah
    CH3COONH4
    värvitu
    punane
    pH 7,0
    Jah
    Al2(SO4)3 (tekkinud nõrga aluse ja tugeva happe reageerimisel)
    Al3+ + H2O = Al(OH)2+ + H+
    Al(OH)2+ + H2O = Al(OH)2+ + H+
    Al(OH)2+ + H2O = Al(OH)3 + H+
    Al2(SO4)3 + 6H2O = 2Al(OH)3 + 3H2(SO4)
    NaCl (tekkinud tugeva aluse ja tugeva happe reageerimisel, seega ei hüdrolüüsu)
    NaCl + H2O =
    Na2CO3 (tekkinud tugeva aluse ja nõrga happe reageerimisel)
    CO32 - + H2O = HCO3 - + OH-
    HCO3- + H2O = H2CO3 + OH-
    Na2CO3 + H2O = NaHCO3 + NaOH
    Na2SO3 ((tekkinud tugeva aluse ja nõrga happe reageerimisel)
    SO32 - + H2O = HSO3- + OH-
    HSO3- + H2O = H2SO3 + OH-
    Na2SO3 + H2O = NaHSO3 + NaOH
    CH3COONH4 (tekkinud nõrga aluse ja nõrga happe reageerimisel)
    NH4+ + H2O = NH3 * H2O + H+
    CH3COO- + H2O = CH3COOH + OH-
    CH3COONH4 + H2O = NH3 * H2O + CH3COOH
    2. Hinnata Al2(SO4)3 ja Na2CO3 lahuste pH ka universaalse indikaatorpaberiga
    Al2(SO4)3 – indikaatori värv jäi samaks, seega pH = 6,0
    Na2CO3 – indikaator värvus sinkaks, seega pH = 10,0
    3. Valada kuiva katseklaasi (küsida õppejõult) mõned tilgad SbCl3 lahust ning lisada vett sademe tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. Kirjutada hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid ning põhjendada sademe Sb(OH)2Cl teket ning kadumist.
    2SbCl3 + 3H20 = 2Sb(OH)3 +6Cl-
    Sb(OH)3 + HCl = [Sb(OH)2]Cl + H20
    Sb(OH)2Cl on lahustuv ühend, seega sade kaob.
    4.1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada . Mis on sademes, mis gaas eraldub? Kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult?
    Na2CO3 + 2H2O = 2NaOH + H20 + CO2
    Al2(SO4)3 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4
    Läbipaistvast lahusest eraldub süsihappegaasi ning sadeneb alumiiniumhüdroksiid. Kui hüdrolüüsi tulemusena tekivad sade ja gaas, siis on soolad täielikult hüdrolüüsunud.
    5.Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Milline on lahuse pH? Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Võrrelda värvusi. Jahutada ning võrrelda uuesti värvusi. Kuidas muutub hüdrolüüsi ulatus või tasakaal sõltuvalt temperatuurist? Kas hüdrolüüs on ekso– või endotermiline protsess?
    NH4Cl + H2O = NH3 * H2O + HCl
    NH4+ + 2H2O = NH3 * H2O + H+
    Lahus muutub metüülpunase lisamisel punaseks, seega pH on happeline. Keemiseni kuumutatud lahus muutus tumepunaseks, seega pH alanes. Jahutamisel muutus lahuse värvus taas heledamaks, seega pH tõusis. Kuumutamisel liigub tasakaal hüdrolüüsi tugevnemise suunas ning võib moodustada sade, seega hüdrolüüs on endotermiline reaktsioon .
  • Vasakule Paremale
    Anorgaaniline keemia III protokoll #1 Anorgaaniline keemia III protokoll #2 Anorgaaniline keemia III protokoll #3 Anorgaaniline keemia III protokoll #4 Anorgaaniline keemia III protokoll #5 Anorgaaniline keemia III protokoll #6 Anorgaaniline keemia III protokoll #7 Anorgaaniline keemia III protokoll #8 Anorgaaniline keemia III protokoll #9 Anorgaaniline keemia III protokoll #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 274 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor littlegirl Õppematerjali autor
    Elektrolüütide lahused, pH

    Sarnased õppematerjalid

    Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs
    30
    docx

    Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

    Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape Indikaatorid: Universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil. Fenoolftaleiin (ff) – pöördeala (värvuse muutumise pH

    Anorgaaniline keemia
    pH mõõtmine-hüdrolüüs-elektrolüütide lahused
    5
    docx

    pH mõõtmine, hüdrolüüs, elektrolüütide lahused

    Töö ülesanne pH mõõtmine, hüdrolüüs,elektrolüütide lahused Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Kasutatud ained Reaktiivid- 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape. Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 ml 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, etaanhape on nõrk ha

    Anorgaaniline keemia
    Üldine keemia praktikum 4
    8
    docx

    Üldine keemia praktikum 4

    Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse töö nr. 4 ülesanne seisnes erinevate hapete ja sooladega katsete läbiviimises selleks, et analüüsida tugevate ja nõrkade elektrolüütide erinevusi, määrata lahuste pH- tasemeid ning uurida kuidas soolad hüdrolüüsuvad. Sissejuhatus Elektrolüüt – aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Elektrolüütide lahustumisel vees lagunevad molekulid ioonideks, lahuse osakesed juhivad elektrivoolu. Jaguneb tugevateks ja nõrkadeks elektrolüütideks. Tugev elektrolüüt – lahuses peaaegu täielikult ioonideks lagunenud (  1) Näited: enamus) Näited: enamus anorgaanilisi soolasid, mitmed happed (HCl, HBr, HI), mõned hüdroksiidid (NaOH, KOH, LiOH) Nõrk elektrolüüt – lahuses vähesel määral ioonideks jagunenud ( < 1) Näited: enamus) Näited: vesi, üksikud soolad, mitmed happed, amiinid Elektrolüütiline dissotsiatsioon – Ioonideks lagunemise protsess, mille ulatust iseloomustab dissotsia

    Üldine keemia
    Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs
    5
    pdf

    Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

    Laboratoorne töö 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH- meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid: 0,05-0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ~0,01M NH3H2O lahus, 2M HCl, CH3COOH ja NH3H2O lahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts HCl või H2SO4, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus katseklaas 2-3 ml soolhappega katseklaas 2-3 ml etaanhappega Katseklaaside kuumutamisel toimus energilisem reaktsioon soolhappega katseklaasis. Soolhape on tugevam hape, on lahuses täielikult dissotsieerunud. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga a

    Anorgaaniline keemia
    Hüdrolüüsi uurimine-reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul
    8
    docx

    Hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul.

    TÖÖ ÜLESANNE JA EESMÄRK Hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. SISSEJUHATUS Definitsioonid: Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Hüdrolüüsi tagajärjel muutub lahuse pH. Tugevate aluste katioonid- on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. Need katioonid, ei astu vastastoimesse veega. Teised metalli-ioonid ja ammooniumioon NH 4+ hüdrolüüsuvad. Neutraalseid vesilahuseid- annavad nn tugeva aluse ja tugeva happe soolad NaCl, KNO 3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jt. Aluselisi lahuseid- annavad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Happelisi lahuseid- annavad nn nõrga aluse ja tugeva happe soolad Nõrga happe ja nõrga aluse soola vesilahuse pH hindamiseks tuleb kasutada dissotsiatsioonikonstantide tabelit. KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHEN

    Keemia
    Elektrolüütide lahused-pH
    4
    docx

    Elektrolüütide lahused, pH

    Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli võrrelda tugevate ja nõrkade elektrolüütide aktiivsust, tasakaalu nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine. Erinevate lahuste pH määramine ning soolade hüdrolüüs. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: koonilised kolvid (250 mL), mõõtekolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,05...0,1 M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOh standardlahus, ~ 0,01 M NH3H2O lahus, 2 M soolhappe lahus, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4, tsingikraanulid. Töö käik Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin 2 mL 2 M soolhapet ja teise

    Anorgaaniline keemia
    Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs
    5
    doc

    Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia ­ praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, töö nr. 3 hüdrolüüs Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: Eksperimentaalne töö 3 Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi

    Anorgaaniline keemia
    Laboratoorne töö 7
    10
    docx

    Laboratoorne töö 7

    Laboratoorne töö 7 Elektrolüütiline dissotsiatsioon Aineid, mis sulamisel või lahustumisel jagunevad ioonideks, nimetatakse elektrolüütideks. Ainete ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. See protsess on pöörduv: K KA ⇄ K+ + A Seega esinevad tasakaaluolekus nii dissotsieerumata molekulid kui ka ioonid. Dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab dissotsiatsioonimäär () – ioonideks jagunenud (e. ioniseerunud) molekulide arvu suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvu 𝛼 = 𝑖𝑜𝑛𝑖𝑠𝑒𝑒𝑟𝑢𝑛𝑢𝑑 𝑚𝑜𝑙𝑒𝑘𝑢𝑙𝑖𝑑𝑒 𝑎𝑟𝑣 / 𝑘𝑜𝑔𝑢 𝑚𝑜𝑙𝑒𝑘𝑢𝑙𝑖𝑑𝑒 𝑎𝑟𝑣 𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠𝑒s  sõltub lahuse kontsentratsioonist ja temperatuurist – mida lahjem lahus ja mida kõrgem temperatuur, seda suurem on elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär. Olenevalt dissotsiatsioonimäärast jaotata

    Rakenduskeemia




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    rauno266 profiilipilt
    Rauno Veberson: oli suhteliselt normaalne materjal aga võiks olla rohkem vaeva nähtud
    22:56 10-03-2013
    julii profiilipilt
    julii: aitas küll
    00:07 26-02-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun