Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eksperimentaalne töö 1
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
Töö ülesanne ja eesmärk
Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust , kasutades nende erinevat lahustuvust.
Sissejuhatus
Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem.
Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamilised püsivad süsteemid.
Kolloidlahused - erinevalt tõelistest lahustest on need heterogeensed(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad.
Lahusti- mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaalolekut (vesilahuste korral alati vesi).
Lahustuvus - aine omadus lahustab mingis lahustis - puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis.
Küllastumata lahus- lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub.
Küllastunud lahus- lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõdul maksimaalse koguse lahustunud ainet ( tasakaaluolek ).
Üleküllastunud lahus- aeglasel jahtumisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel ( loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.
Väljasadenemine- lahustunud aine eraldumine lahusest
Henry seadus- gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal.
Cm=kh*p


  • Moolimurd (Cx)

  • Normaalne konsentratsioon

Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid:
Töövahendid: kaalud, kuiv keeduklaas , klaaspulk , lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250ml), areomeeter , filterpaber.
Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (liivasegu3).
Kasutatud uurimis - ja analüüsmeetodid ning metoodikat:
Kaalusin kuiva keeduklaasi 7,53g liiva ja soolasegu ( nr3). Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades 50ml destileerutud veega. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist praegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Seejärel filtreerisin lahuse. Selleks valmistasin filterpaberist kurdfiltri, asetasin selle klaaslehtrisse ning niisutasin selle vähese hulga destilleeritud veega. Lehtri koos filterpaberiga asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahuse valasin filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoidsin keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Keeduklaasi hoidsin veits kaldu ja see ei tohtinud puutuda vastu filtri põhja, mis oleks võinud kergesti puruneda. Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada.
Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis paar korda vähese veega (20ml), samas jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrisin läbi sama filtri keeduklaasi.
NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtri destilleeritud veega ja lasin ta lõpuks tühjaks tilkuda.
Nüüd valasin lahuse keeduklaasist mõõtesilidrisse. Lisasin mõõtesilidrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml. Mõõtesilidris olevat lahust segasin hoolikalt. Selleks valasin lahuse korraks uuesti keeduklaasi ja seejärel mõõtesilidrisse tagasi. Siis mõõtsin areomeetriga lahuse tiheduse.Viisin selle lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kõrgelt kukkuda.
Katseandmed :
Mõõdetud tihedus ρ = 1,017 g/ml
Sellest väiksem tihedus tabelis ρ1 = 1,0161 g/ml
Sellest suurem tihedus tabelis ρ2 = 1,0197 g/ml
Otsitav massiprotsent C%= (otsitav)
Massiprotsent, mis vastab ρ1 C%1= 2,5%
Massiprotsent, mis vastab ρ2 C%2=3%
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs:

  • Arvutan NaCl massi:

  • Arvutan NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus.

  • Arvutan NaCl sisalduse lahuses järgmisteskonsentratsiooni väljendusviisidena:

1.) Molaarsus
2.)Molaalsus
m= 1,017g/cm3*250cm3=254,25g
vee mass= 254,25g-6,67g=247,58g=0,24758kg
3.) Moolimurd
M(H2O)=18g/mol
4.) Normaalsus
Kokkuvõte ja järeldused
Tegelik NaCl sisalduse protsent liiva ja soola segus on 90%. (SeguC).
Katsetulemusel sain NaCl sisalduseks 88,58%. Viga 90%-88,58%=1,42%
Eksperimentaalselt saadud NaCl sisaldus soola ja liiva segus erineb väga vähe tegelikust sisaldusest. Seetõttu võib lugeda katse õnnestunuks.
Eksperimentaalne töö 2
Soolhappelahuse valmistamine ja konsentratsiooni määramine
Töö ülesanne ja eesmärk:
Lahuse valmistamine konsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, konsentratsiooni määramine tiitrimisega.
Sissejuhatus:
Tiitrimine on protseduur , kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon.
HCl+ NaOH →NaCl+H2O
Tiitrimisel lisame lahusele indikaatorit. Kui NaOH lisamisel lahus muudab värvust, siis on saavutatud stöhhiomeetriline punkt, mil kogu soolhape on ära reageerinud , määrame ühetilga täpsusega.
Kasutatavad valemid:
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid:
Töövahendid: Koonilised kolvid (250ml), mõõtesilidrid (10ml, 100ml ), mõõtekolb(100ml), bürett, pipetid (10ml, 20ml), klaaspulk.
Kasutatud ained: Konsentreeritud HCl lahus ( tõmbe all), täpse konsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff).
Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat:
Kõige pealt arvutasin, kui palju on vaja võtta konsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100ml etteantud protsendilisusega ( 1,7%) HCl lahust. Soolhappe tiheduse sõltuvuse lahuse protsendilisusest vaatasin tabelist. Arvutades kasutasin vajadusel lineaarset interpoleerimist.
Teada on, et:
Valmistatava lahuse protsent on 1,7%
Konsentreeritud soolhappe tihedus on 1,179g/cm3
Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent on 36,0 %
Valmistatava lahuse tihedus on1,0068g/cm3
Lahuse ruumala 100ml
  • HCl mass lahuses
    mHCl =100ml*1,0068g/cm3*0,017%=1,711g
  • Konsentreeritud happe maht
  • Vee maht
    100ml-4,03ml=95,97ml
  • Valmistatava lahuse molaarsus
    M(HCl)= 36,5g/mol


    Katseandmed:
    Valmistatava lahuse massiprotsent C1%=1,7%
    Valmistatava lahuse molaarsus CM=0,469 mol/l
    Konts. Soolhappe tihedus ρ1=1,179g/cm3
    Konts. Soolhappe massiprotsent C2%=36,0%
    Vaja on võtta konts. Hapet 4,03ml
    Vaja on võtta vett 95,97ml
    Katse:
    Kui arvutused olid tehtud läksin katse juurde. Mõõtsin mõõtesilidriga 250 ml koonilisse kolbi 95,9ml vett ja lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga 4,03 ml konsentreeritud soolhapet. Tõmbe all sulgesin kolvi korgiga ja segasin lahuse ringikujuliste liigutustega .
    Saadud soolhappest tegin viie kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust, lisasin vett kriipsuni,sulgesin korgi ning loksutasin intensiivselt.
    Pipetid ja büreti loputasin eelnevalt töölahusega. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega.
    Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud kolbi 10 ml viie kordse lahjendusega HCl lahust ja lisasin 3 tilka fenoolftaleiinilahust.
    Büreti täitsin nullini täpse konsentratsiooniga NaOH lahusega ja püüdsin seda tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Töötrimist kordasin viis korda, kuni saavutasin kolm ligilähedast tulemust NaOH mahtude erinevusega 0,1...0,15 ml.
    Triitimisel kulunud NaOH mahud:
    Katse1 7,5ml
    Katse2 7,3ml
    Katse3 7,45ml
    Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs:
    • Konsentratsiooni määramine triitimisega

    V(HCl)=10ml
    V(NaOH)=7,42ml
    CM(NaOH)=0,1053 mol/l
    HCl+NaOH→NaCl+H2O
    • Tegelik vastus

    Kokkuvõte või järeldused
    Katse tulemused ei erine arvutatud tulmustes väga palju ja võib öelda, et katse õnnestus.
    12
  • Vasakule Paremale
    Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #1 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #2 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #3 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #4 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #5 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #6 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #7 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #8 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #9 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #10 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #11 Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #12
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 137 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaltzmuzz Õppematerjali autor
    Eksperimentaalne töö 1

    Sarnased õppematerjalid

    Laboratoorne töö 2 - Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine-Sissejuhatus
    6
    docx

    Laboratoorne töö 2 - Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus

    lahuse kohal. Cm=kh*p · Massiprotsent m * 100 C % = aine mlahus · Molaarne konsentratsioon(CM) · Molaalsus (Cm) n C m = aine mlahusti · Moolimurd (Cx) naine Cx = naine + nlahusti · Normaalne konsentratsioon n m *V C n = aine = aine lahus Vlahus E aine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaalusin kuiva keeduklaasi 6,42 g liiva ja soolasegu (C). Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades 50ml destilleerutud veega

    Keemia alused
    Keemia alused praktikum nr 2
    7
    odt

    Keemia alused praktikum nr 2

    Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu

    Keemia alused
    Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
    28
    docx

    Keemia praktikum nr2: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

    polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM  k h  p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni või sisalduse väljendusviisid on järgmised: Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%): Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses

    Keemia alused
    Prax-NaCl sisalduse määramine soolhappe lahuse valmistamine
    4
    doc

    Prax: NaCl sisalduse määramine,soolhappe lahuse valmistamine

    1) NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Leida NaCl massiprotsent liiva ja soola segus Kasutatud ained: NaCl ja liiva segu, destilleeritud vesi Kasutatud töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber. Töö põhimõte: NaCl lahustub vees, liiv mitte. Töö käik: 1. Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu. Liiva soola segu A (50%) msegu = 5,01 g 2

    Keemia alused
    Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
    22
    docx

    Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

    Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM=kh*p Seadus ei kehti veega reageerivate gaasiliste ainete kohta (NH3, SO2, CO2jt). Näiteks NH3ja SO2 reageerivad osaliselt veega ja nende lahustuvus osutub oodatust oluliselt kõrgemaks NH3+ H2O-NH3⋅H2O SO2+H2O-H2SO3 Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni või sisalduse väljendusviisid on järgmised: 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus)(C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses lahustunud aine mass ( g )∗100 maine∗100 C= = Lahuse mass( g) mlahus

    Keemia
    Keemia aluste 2-praktikumi protokoll - NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
    8
    rtf

    Keemia aluste 2. praktikumi protokoll - NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

    Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu

    Keemia alused
    NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
    7
    docx

    NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

    Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi

    Keemia
    Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
    14
    docx

    Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

    Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu

    Keemia alused




    Kommentaarid (4)

    Smailey profiilipilt
    Smailey: üsna korralik, ainult sõna kont(!)sentatsioon oli valesti kirjutatud ja veel mõned pisivead :p
    22:47 03-11-2011
    bon3r profiilipilt
    bon3r: üldiselt hästi üles ehitatud protokoll, pisivead ei sega, kui korralikult läbi töötada
    09:59 09-10-2012
    jete05 profiilipilt
    jete05: aitäh, väga hea!
    12:30 05-11-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun