EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Aianduse 2. kursus EESTI MIKRO- VÕI MAKROÖKONOOMILISE NÄITAJA KIRJELDUS Tartu 2016 SISSEJUHATUS Valisin kirjeldatavaks statistikaks lageraie Eestis, nii riigimetsa kui ka erametsa puhul, kuna mulle tundub, et lageraie teostamine Eestis on suurenenud. Samuti võrdlesin lageraiet ja metsa taastamist. Tahtsin kontrollida, kas see on tõesti nii. Kui lageraie suurenemine jätkub, siis üheks hetkeks on suur osa Eesti metsast kadunud (Raidla 2016). MÕISTED Lageraie- Metsaseaduses on lageraie defineeritud järgmiselt: Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi,
Tänavaküsitlus Juhuslikelt möödakäijatelt küsiti meid kõiki puudutav küsimus: kuidas teie suhtute metsade lageraiesse? Riina, (56), Raamatukogutöötaja “Mina arvan, et arutut raiet ei ole vaja teha ja seda just selleks, et Eestis ikka metsa oleks.” Naine oli päris kindel, et Eesti ei tohiks olla ala, kus kasvab ainult võsa. “Mina arvan, et kui tehakse lageraiet, siis ei võiks nii lagedaks raiuda. Selleks oleks vaja võibolla mingisugust kontrolli või järelvalvet. Veel on võimalus, et kui tehakse lageraiet, siis peale seda istutatakse sinna ka puud. Kui puid ei istutata, siis tekibki ainult võsa.” Anne, (19), üliõpilane “Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt mingisugust ühe puu põldu. Lageraiete taastamine tuleks teistmoodi korraldada. Ma
Uurti juhuslikelt möödujatelt, kuidas nemad suhtuvad metsade lageraiesse? Vastuseid tuli päris mitmesuguseid. Kultuurimaja poolt jalutav viiekümnendates naisterahvas oli meelsasti nõus oma arvamust avaldama. Metsamaa omanikuna on ta lähemalt kokku puutunud metsaostjatega ja viimased on naisterahvast täitsa vihale ajanud. Ta on kindlal seisukohal, et Eestis peab olema metsa, mitte ainult võsa. “Arutut raiet ei ole vaja teha ja peale lageraiet oleks vaja puuud lagendikule istutada,” lausus naine. Lisaks pakkus ta, et võiks olla mingisugune kontroll või järelvalve lageraie juures. Noor üliõpilane sõnas: ” Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt ühe puu põldu. See ei too mingit kasu.” Neiu lisas veel, et teab lageraiest päris vähe, kuid siiski tuleks kontrollida kuidas see ökosüsteemile mõjub.
puukoristaja, põdrakanep) Kust leidsite taustainfo? http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0106/urmas.html Erinevad lingid googlest. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 17/27 Vastuste analüüs Esimene küsimus oli, mis on metsaga pildil juhtunud. Valisime vastusevariantideks lageraie või tulekahju(pildilt polnud aru saada kas maapind on tule poolt kahjustatud või ei). Õige vastus oli lageraie. Peale lageraiet vihmaussi liigi arvukus jääb enam-vähem samaks, meie valisime, et väheneb. Puukoristaja liigi arvukus väheneb, meie valisime, et jääb enam-vähem samaks. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Vihmaussi liigi arvukus peale lageraiet jäi segaseks, saime tekstist aru, et väheneb. Puukoristaja kohta arvasime, et jääb samaks aga vähenes. RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Toiduvõrgustik ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate?
Loodusõppe programm ,,Kohtume Metsas`` Kõigepealt nägime lagendikku kus oli tehtud lageraiet sinna olid jäänud vaid mõned seemnepuud ,kust seemned kukkuvad maha ja millest kasvavad uued puud. Seejärel rääkisime hooldus raiest mis tähendab, et on osad puud maha võetud siis on teistel puudel rohkem ruumi kasvada. Määrasime ka valdava puuliigi .Võtsime viie meetrise nööri üks meist seisis ühe koha peal paigal ja teine kõndis ringi ümber tema ja luges ringi seest kokku kõik puud. Nii saimegi valdavaks puuliigiks kase. Taimerindejärjekord: samblad, rohttaimed,
Energia säästmiseks on palju võimalusi. Üks neist on see kui me soojustame oma maja korralikult ära, siis läheb kütmiseks vähem energiat. Boilerit ei tohiks hoida liiga kuumal temperatuuril. Kuna boiler on üks suurimaid eneregiakulutajaid. Selletõttu säästaksime palju energiat. Kodudes peaksime kasutama taaskasutatavaid pakendeid. Poodidesse võiks tulla ise lagunevaid kotte ning, mida saaks omakorda taaskasutada. Metsade lageraiet peaksime ka omakorda vähendama kuna selle mõjul kaob loomade elupaigad ning neil pole ohtude eest ka kuhugile peituda. Ning taimed toodavad hapniku, säiliks puhas õhk. Selletõttu peamegi säilitama metsi ja üleüldiselt rohelust. Heitgaasid on üks suurimaks globaalse soojenemise probleemiks. Autotööstuses peaks rohkelt hakkama tootma hübriidautosid. Ka otsitakse lahendust pliivaba bensiiniga. Kuna sõiduautode arv kasvab, siis nende heitgaasid kasvavad
Mida mets inimesele annab? Eestlastele nime, toidu ja tööriistad Tänapäeval on rahva arusaam metsast pigem argirutu varju mattunud. Metsast räägitakse pigem kui tööstusest ja tuluallikast. Kuid tööstuslikuks läks mets alles poolsada aastat tagasi, kui metsades hakati tegema lageraiet, hävitama loodust ning vähendama loomade kodusid. Metsa ei tohiks vaadata vaid kui tuluallikat. Peaksime austama metsa, ta on andnud meie esivanematele peavarju ning toitu. Hiljemalt oleme saanud sealt puitu, et ehitada hooneid, ahikütegi raiuti metsast, töö- ja tarbeesemeid valmistati puust. Korvipunumine, luudade ja saunavihtade valmistamine ja pajukoorte kogumine oli samuti metsa teene. Metsa oli ka oluline peavarjuna sõdade ajal.
Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld Muld on küllaltki toitainete vaene (leostunud) Küllaldaselt päikesevalgust KOOSLUSE PÜSIMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Valgusküllasuse säilimine Palumetsa koosluse püsimiseks ei ole mõistlik korraldada lageraiet, sest endine liigiline kooslus ei pruugi taastuda Lageraie asemel teostada valgustusvõi hooldusraiet TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Vähene valgus pärsib okaspuude kasvu Lageraie puhul saavad kasvueelise need liigid, mis kasvavad kiiremini (nt. lehtpuud), ning endine kooslus ei pruugi taastuda KOOSLUSE OSAKAAL EESTI LOODUSES Palumetsad moodustavad umbes 22% Eesti metsadest Vanemad palumetsad on head puhkemetsad.
nõudlusest on raied koondunud okasmetsadesse, millega on ohtu seatud teatud metsatüüpide ning nendega seotud koosluste säilimine heas seisundis. Jälgimaks metsakasutuse mahu püsimist optimaalsetes piirides nii puuliikide, metsatüüpide, omanike kui raieliikide viisi, kindlustatakse riigi tasandil säästvat metsade majandamist kajastav seire ning tagatakse saadud andmete pidev aktualiseerimine ning analüütiline kasutamine. 2002. aastal tehti riigimetsas lageraiet 7900 ha ja muudes metsades kokku 16 000 ha. Samal ajal uuendati metsa riigimetsas 7000 ha, kuid muudes metsades ainult 3000 ha. Eesti territooriumi metsasus oli 19. saj. teisel poolel 25, 1940. a 31, 1965. a 36 ja käesoleval ajal erinevatel andmetel 47 - 52%. Oletatakse, et metsasus suureneb aastaks 2030 58%-le. Probleemid: . rangelt kaitstavate metsade osakaal ei ole piisav kindlustamaks kõikide Eesti looduslike metsaliikide säilimist;
keskkonna seisundi näitaja Metsade pindala on vähenenud maailmas 2X Igal aastal hävitatakse 125 000 km² metsa (eriti ohus on vihmametsad) Metsi ohustavad tegurid Põllumaade laiendamine Väärtuslike puiduliikide eksport Hooldustööde tegemata jätmine Keskkonna saastumine (happesademed) Metsa tulekahjud Eesti mets Eesti metsaseadus kohaselt peab vähemalt 20% riigi maismaapindalast olema mets Riik suunab metsaressursi kasutamist kehtestades lageraiet lubavad vanused ja rinnasdiameetrid; sanitaarraie tingimused; väetiste kasutamise http://www.rmk.ee/pages.php3/0133 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ction=preview/id=2447/Eesti %2Bmetsanduse%2Barengukava%2B %28MAK%29%2Baastani%2B2010.pdf Maailmameri 70% maakera pindalast Ookeanides kokku 1 341 mln km² vett 6 tonni biomassi iga elaniku kohta Kala on 0,2-0,5 mld tonni PROBLEEM : bioloogilise produktiivsuse vähenemine Probleemi põhjused
Taimed (~) Bakter -> Taim -> Jänes - > Hunt Selgitage, mida tähendab looduslik ehk bioloogiline mitmekesisus? Paljude erinevate organismide kooselu teatud alas. Kuidas seda säilitatakse? 1992. aastal allkirjastati Rio de Janeiros rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, Tooge 2 näidet 2 looduskaitsealustest liikidest. Miks nad on ohustatud ja mida tehakse nende kaitseks? Vt. Looduskaitse 100 videod. Lendorav Sest tehakse palju lageraiet. Luuakse kaitsealasid. Muidu suhteliselt passiivne kaitsmine Euroopa naarits Sest ameerika naarits sööb ta välja. Tehakse eraldi elupaikasid nende jaoks kust eemaldatakse ameerika naarits Mis ohustab meie metsasid, veekogusid, niitusid ja soid? Kuidas neid säilitada? Reostus ja inimtegurid. Istutada uusi taimi ja kanda looduse eest hoolt.
aga on aluseks tihedale ning toimivale laevaliiklusele. Klimaatilisest osast vaadates on Eesti vga heas asukohas. Ohtralt vett thendab htlasti ka head kalasaaki. Samuti asub ta paljude suurriikide, keskuste, lhedal. Eesti asub parasvtmelises kliimas, siin on krgelt levinud metsandus. Eesti ekspordib lviosa kohalikust puidust. See on aga vimalik ainult tnu klimaatilistele eelistele. Siin on vga viljakad mullad, mis sobivad ideaalselt okaspuudele. Metsandus on vga agressiivne: tehakse lageraiet, istutamata uusi puid, lage ala aga kattub lepavsaga ja muutub inetuks ning kasutuks. Mida aeg edasi seda rohkem pratakse thelepanu sellele, et Eesti metsavarud ei ole nii kiiresti taastuvad ja mingil hetkel kaovad metsad tielikult ning selle vltimiseks istutatakse uusi puid. Plevkivi, mida leidub ka Eestis, ei ekspordita, kuna seda pole siin piisavalt palju ja see ei tasuks ra. Tootmine toimub alati seal, kus on seda kige tulusam teha. Kui niteks tooraine prineb hest riigist, saadetakse see
leiukohta. Punane tolmpea on suhteliselt visa loomuga. Tihe kooselu seensümbiontidega ka täiskasvanuna annab eelised vastu pidada, kui seen toetab küllaldaselt. Kokkuvõte Punane tolmpea kuulub käpaliste sugukonda.Punasel tolmpeal on sinakasrohelised õied ning ta kasvab tavaliselt alla 50 cm pikaks.Paljud punase tolmpea kasvukohad on hävinud kuna sinna on rajatud ehitised, tehtud lageraiet jms.Punane tolmpea on väga kena ja ta on üks Eesti eksootilisema välimusega taimi.Punane tolmpea oli esimene orhidee, mis valiti aasta orhideeks. Allikad:
mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest Metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet vastutama, et oleks mets uuenenud viie aastaga Mänd vähemalt 0.5m Puid olenevalt puuliigist 1000-1500tk/ha Kohustus maksta tagatisraha tekib metsaomanikul suurema, kui 2ha lageraie puhul Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist Metsas raiet tegeval isikul peab kaasas olema raiet lubava märkega metsateatise koopia ja isikut tõendav dokument Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium
Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: · ehitusdegrad.; · olmededegrad.; · masindegr.; · looduslik degrad.; · ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: · füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. · Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning
lagunemisel. Kui C:N>24, siis limiteerib lagunemist N, Kui C:N≤24, siis limiteerib lagunemist C. Mulla orgaanikasisaldus (LOI) on 3,0% ja N%=0,2. Mis limiteerib antud juhul lagundajaid? On teada, et C=0,58 Org Vastus: C:N = 0,58*0,3/0,2 = 30*0,58/2 = 8,7. C(süsinik) limiteerib antul juhul rohkem (C:N≤24), kuna süsiniku ja lämmastiku suhe on 8,7. 2. Lämmastiku netomineralisatsioon raieküpses pohlamännikus oli 8 kg ha-1 aastas. Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga? Vastus: Kui pH alla 5,0 on nitrifikatsioon pärsitud. N kadu denitrifikatsiooniga on olematu(denitrifikatsiooni ei saa toimuda), sest mulla pH on 3,2. 3. Hall-lepiku aastane netomineralisatsioon oli 140 kg N ha-1 ja netonitrifikatsioon 100% ehk
jooksul kõik puud, välja arvatud: Seemnepuud Säilikpuud Elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud seemnepuudeks jäetakse 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet. Säilikpuud Kasvavad puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta. Esimese rinde suurima diameetriga puud, eelistatult kõvalehtpuud, männid ja haavad, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puud. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.
4 harilikust männist (Scots pine), 30% harilikust kuusest (Norway spruce) ja 20% annavad lehtpuud (peamiselt kask). (Soome metsade iseloomustus) Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask. (Vikipedia Soome) 5 6 2. Metsakorraldus Soomes Soomes on metsade uuendamise kohustus pärast lageraiet kehtiv juba 1900. aastast ja see seadus kehtib tänaseni. Valitsus julgustab metsaomanikke kasutama häid metsakasutuse tavasid oma metsade majandamisel. Säästvale puidutootmisele, metsade bioloogilise mitmekesisuse parandamisele ja säilitamisele on olemas riiklikud toetused. (Metsaring) Joonis 2. Metsa harvendamine soomes (Metsatööstus) Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus.
Aafrika keskkonna probleemid Aafrika keskkonna probleemid on põhjustanud inimtegevus ning nende mõju ulatub inimestest taime-ja loomaliikideni. Probleemid hõlmavad lageraiet ja kõrbestumist, puhta joogivee puudust, õhu saastet, pinnase viljakuse kahanemist, populatsiooni plahvatuslikku kasvu ja fauna kadumist. Need probleemid on kõik seotud ülerahvastumisega nii Aafrikas kui kogu maailmas. Lageraie Aafrika mandri üks suuremaid keskkonnaprobleeme on metsade lageraie. Enamus saadud maast läheb põllumajandusele, asustusele ja kasvava kütuse vajaduse rahuldamiseks. Selle tulemusel väheneb metsa ala igapäevaselt. Näiteks ekvatoriaalsed igihaljad metsad. 90%
ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega (näiteks harvendusraie). Sanitaarraiel raiutakse enamasti haigeid ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevaid puid. Näiteks on vaja pärast suuri torme, kui ulatuslikel metsaaladel on puud ümber heidetud või tormi murtud, mets koristada. Putukkahjustuste puhul võib eesmärgiks olla kahjustuskolde likvideerimine. Enne sanitaar-lageraiet tehakse metsakaitseline ekspertiis, mille alusel raie käib. Üldiselt võetakse sanitaarraie ette vastavalt vajadusele ning peamiselt vanemates puistutes, raiudes ära näiteks kahjurite massilist paljunemist soodustavad puud. Laasimine Laasimisega saab tulundusmetsades parandada puidu kvaliteediomadusi. Okste eemaldamisega tüvelt suurendatakse oksavaba puidu osakaalu. Metsaomanikel oleks otstarbekas laasida kvaliteetseid puistuid, millel on potentsiaal kasvatada hinnalist puitu
Toila valla alal asuvate põldude muldkatte seisund on hea. Põllukultuure väetatakse regulaarselt, et saada parim viljakus. Palju kasutatakse ka vahekultuure, nt hernest ja uba. Vallas on suures ülekaalus teravilja kasvatus. Vähem kasvatatakse ka kartulit. Vallas asuvatest taludest umbes 15 protsenti on mahetalud. Vallas asub ka Eesti suurim kitsefarm. 9. Metsamajandus Metsamajandus ei ole vallas nii heal tasemel kui põllumajandus. Enamasti tehakse hooldus- ja valikraiet. Lageraiet tehakse harva. Tavaliselt juhul kui on vaja metsa uuendada. 7 10. Transport Valla piirides asuvad teed on keskmises korras. On teid, mis vajavad remonti ja on teid mis on väga heas korras. Valda läbib ka riiklikult oluline Tallinn-Narva maantee. Valda läbib ka riikliku tähtsusega Tallinn-Peterburi raudteeliin. Vallas puuduvad kergliiklusteed, mida saaks
on pinnale kerkinud uskumatu probleem. Keskkonnaamet väidab, et siinkandis elavad lendoravad, mistõttu ei ole lageraie mingil juhul lubatud. Kohalikud metsaomanikud on aga ärevil ja hämmingus, sest mitte keegi ei ole neid lendoravaid oma metsas liuglemas märganud. Seal elavad inimesed ja metsaomanikud saavad aru põhimõttest, et lendoravat tuleb kaitsta, aga keeruline on seda inimesel mõista kui ta ise ei ole sellega kokku puutunud ja pigem ilma selle liigita, saaks teostada seal lageraiet ja ka vastavat tulu. Teisisõnu - kui inimesed on investeeringu sellesse maa-alasse teinud - nüüd on see looduskaitseala -, siis riik võiks selle vähemasti osaliselt hüvitada. Kõlab loogiliselt, minu meelest küll jah. Remmi poolt väljapakutud mõte on hea, sest nii, et teki pahameelt ka metsaomanike vahel, kelle on pandud peale keeld lendorava pesitsupaiga pärast metsas teostada lageraiet...........................14
on pinnale kerkinud uskumatu probleem. Keskkonnaamet väidab, et siinkandis elavad lendoravad, mistõttu ei ole lageraie mingil juhul lubatud. Kohalikud metsaomanikud on aga ärevil ja hämmingus, sest mitte keegi ei ole neid lendoravaid oma metsas liuglemas märganud. Seal elavad inimesed ja metsaomanikud saavad aru põhimõttest, et lendoravat tuleb kaitsta, aga keeruline on seda inimesel mõista kui ta ise ei ole sellega kokku puutunud ja pigem ilma selle liigita, saaks teostada seal lageraiet ja ka vastavat tulu. Teisisõnu - kui inimesed on investeeringu sellesse maa-alasse teinud - nüüd on see looduskaitseala -, siis riik võiks selle vähemasti osaliselt hüvitada. Kõlab loogiliselt, minu meelest küll jah. Remmi poolt väljapakutud mõte on hea, sest nii, et teki pahameelt ka metsaomanike vahel, kelle on pandud peale keeld lendorava pesitsupaiga pärast metsas teostada lageraiet...........................14
Metsauuendamisviisi valik Looduslikult paljuneb haab enamasti Juurevõsudega. Juurevõsude arv on suur, neid võib leida 20-25 meetri kaugusel vanadest puudest. Juurevõsudest tekkinud puud on juurte kaudu omavahel ühenduses ja reageerivad harvendamisele kiiresti. Väljaraiutud puude juured hakkavad teenindama allesjäänuid. Ka kännud elavad edasi ja kasvavad isegi jämedamaks. Kui pärast lageraiet ei soovita saada haava juurevõsu, võib paar aastat enne raiet rinnakõrguselt vanade haabade koort eemaldad. Juurevõsudega kaasnevad kergemini ka haigused kaasa, näiteks haavataelik, mis põhjustab südamemädaniku. Maapinna ettevalmistus Kasutatakse ketaskobestit, see on põhjamaadel kõige enam kasutatav maapinna ettevalmistus viis. Eristatakse passivset või aktiivset tööseaded. Aktiivseadmega kobestid teevad parema
Kellele ei meeldiks elada puhtas keskkonnas ning kaunil kodumaal? Kuid kes peaks selle tagama kui mitte meie ise? Me mõtleme ainult sellele, kuidas meil oleks parasjagu hea elada, igal aastal langetatakse tohutul hulgal puid ning müüakse välismaale, aga kes istutab neid juurde? Kui kõik vanad puud maha võtta, peab uued puud istutama, aga nende suureks kasvamine võtab ju pea terve inimpõlve. Samas on kohutavalt palju neid, kes teevad lageraiet, aga istikuid asmele ei istuta. Puude arv kahaneb Eestis kiiresti ja lõpuks on neid nii vähe, et puhast metsaõhku võib jääda väheks. Kui me hävitame metsa oma hüvanguks, siis hukkuvad ka kõik teised metsakoosluses elanud populatsioonid. Iga puu ja teiste roheliste taimede kasvamist võib kirjeldada kui protsessi, milles kasutatakse meie tegevuse jääkprodukte ning päikeseenergiat. Peale selle on vaja mõõdukalt viljakat maapinda, vett ja veidi aega. Fotosüntees on ju
väiksem küpsusvanus; viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie 13. Lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid. Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda
13) Lageraie Lageraide eesmärk on luua tingimused loodusliku uuenduse tekkeks ja/või metsauuendamiseks ja lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid. Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda
aastarõngaste tõttu on troopikapuit ühtlasema tekstuuriga kui parasvöötme puit. Troopikapuidu kasutamist kritiseerisid seitsmekümnendatel aastatel tööstusriigid, kuna troopiliste vihmametsade tagavara on seadustevastaste raiumise pärast ohustatud. Samas on puit üks väga tähtis majanduslik tuluallikas mõningatele troopilistele riikidele ja on ka parasvöötmes üks tähtis sissetulekuallikas neis maades elavate elanike jaoks. Ulatuse poolest suurimat tööstusliku lageraiet troopikapiirkonnas tehakse Indoneesias, kus igal aastal hävitatakse Sveitsi-suurune maa-ala vihmametsa. Viimane rikkumata vihmamets asub Aasias Lääne-Paapuas ja on ohustatud illegaalsete metsaraiete pärast (eriti merbau-intsia). Peasisseostjateks on Hiina ja Jaapan. Troopiliste vihmametsade kaitseks rajasid keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu WWF2, Greenpeace ja NABU sertifikaadi.
kokku hoida. Poekott Suureks teemaks on üles puhutud ka poekottide valik- kas kasutada kile- või paberkotti. Kottide juures on oluline jälgida nende vastupidavust, kuidas nad on valmistatud ning korduvkasutuse võimalusi. Paberkotte on erinevaid- nii pruune kui ka kiletatud piltidega kotte. Neid valmistatakse puidust saadavast tselluloosikiust ehk siis taastuvast toorainest. Siiski kulub seda väga palju ning tihti tähendab see lageraiet. Paberkottide tootmiseks kulub palju energiat- raie jaoks vaja minevad masinad, puidu töötlemine on keerukas ja kulukas protsess, transport. Kui tegemist on pruuni kiletamata paberkotiga võib seda peale kasutusaja lõppu kodus põletada, muidu tagastadakse see tavaliselt vanapaberina või visatakse tavalisse prügikasti. Prügimäel kõduneb kott alles aastate jooksul ning toodab lisaks kasvuhoonegaasi metaani. Taaskasutusel on nii positiivseid kui negatiivseid külgi
on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest(1953-1992) tingitud korduvate põlengute tagajärjel. 1953.aastal rajati Jussi nõmmedele suurim (33304ha) Nõukogude armee õppepolüoon Eestis. Ametlikult oli tegu NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi nimelise metsamajandi metskonnaga. Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest, raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennikutelt. Kuigi Jussi mägedes oli lageraiet tehtud juba 1920.aastatel, laiendati sõjaväepolügooni rajades raiesmikku veelgi. Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele
o Reeglina näritakse istutatud taimede koort, vanuses 2-6 aastat o Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem o Eriti suur oht kuivematel ja parasniisketel värsketel kuuse- ja männiraiesmikel o Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okaste lõhn, mis meelitab nad kohale o Kultuuri rajada soovituslikult 2-3 aastat peale lageraiet o Kuivades kkt-s vältida väheseid suurepinnalisi raiestike o Taimi pritsida enne istutamist herbitsiididega Ulukikahjustused Liiga kõrge imetajate arvukus võib avaldada metsakultuuridele olulist kahju Kõige ulatuslikumat kahju võib põhjustada harilik põder Noortel mändidel söövad või kahjustavad põdrad võrseid, noori kuuski ei kahjuta Kuuskede osas kahjustused suurimad 20-40 a latiealistes metsades
§ 20. Kaitsemetsa majandamine (1) Kaitsemetsa majandatakse käesolevas seaduses ning looduskaitseseaduses ja kaitseeeskirjas sätestatu kohaselt. (2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 alusel määratud kaitsemetsa majandamise eeskirja kinnitab keskkonnaminister määrusega ühesuguse kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühmale, kusjuures keskkonnaministril on õigus kaitsefunktsioonist lähtuvalt: 1) keelata lageraiet; 2) suurendada kuni 20 aasta võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust; 3) piirata raieaega; 4) keelata tehnoloogia kasutamine, mis kahjustab metsakõdu ja alustaimestikku; 5) suurendada kuni kümne protsendi võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud turbe ja harvendusraie järgset rinnaspindala või täiust puistus, mis kaitseb asulat või rajatist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest;
Globaalset veebilanssi iseloomustatakse sademete, auramise ja äravoolu vahelise seoseid kajastava veebilansiga ookeanidelt maismaale kandunud niiskushulga kompenseerib jõgede äravoolu maailmamerre seob maailmamere, siseveekogud ja atmosfääri veed tervikuks. Veebilansse koostatakse üksikute veekogude, põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta. Inimene on sekkunud veeringesse, ehitades paisjärvi, tammi, kuivenduskraave ja teinud metsade lageraiet. MAAILMAMERI Ookeanid peamised soojuse vastuvõtjad ja selle kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Meresid võib avatuse põhjal jagada:
Tsüklid on meie vaba tahet. Võtame näiteks haridusmaastiku objektiivseltmuidugi olemas, aga kujundi. Kui see kujund on seda, missuguses tsüklis Eesti majandus meile antud, jääb mõtelda ainult sellele, parajasti on, saame teada kas ilusam on inglise või prantsuse ikkagi alles tagantjärele. park, kas on õigem teha sanitaar- või Kognitiivse psühholoogia koolkond lageraiet, missuguseid paremaid puid jääb äärmusliku determinismi ja vabaduse meie kehvade leppade asemele istutada. vahepeale. Selle koolkonna järgi Nii mõtleme ka haridusmaastikust: sõltub meie vabadus sellest, kuidas me kas see on ilus siis, kui seal on ainult ennast tunnetame ja oma maailma üks või kaks ülikooli, või peaks neid olema konstrueerime, missugused raamid endale palju. Maastiku kujundi puhul pole
auramise ja äravoolu vahelise seoseid kajastava veebilansiga ookeanidelt maismaale kandunud niiskushulga kompenseerib jõgede äravoolu maailmamerre seob maailmamere, siseveekogud ja atmosfääri veed tervikuks. Veebilansse koostatakse üksikute veekogude, põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta. · Inimene on sekkunud veeringesse, ehitades paisjärvi, tammi, kuivenduskraave ja teinud metsade lageraiet. MAAILMAMERI · Ookeanid peamised soojuse vastuvõtjad ja selle kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi.
· suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam.
38. Milline on metsapõlengute toimumise sagedus erinevates metsades ja mis sellest järeldub metsade vanuselise struktuuri ja sobilike metsamajandamisevõtete kohta? Okaspuu metsades toimuvad põlengud kord 100-200 aasta jooksul. Lehtpuu-segametsades kord 1000 aasta jooksul. Okaspuumetsad on ühevanuselised ja lehtpuumetsad erivanuselised. Okaspuumetsas tuleks vältida valikraiet (kuusk on tundlik vigastustele) ja eelistada lageraiet (suktsessioonioht väike ja puud kiirekasvulised). Lehtpuumetsades tuleb rakendada meetode, mis tagaksid liigirikkuse ja mitmekesisuse. Sekundaarsed liigid vajavad uuenemiseks suuri lagedaid alasid või häile, kuna nad ei suuda taluda valguskonkurentsi. Primaarliigid võivad aga edukalt hõivata väiksemaid häilusid. 39. Miks on boreaalsed okasmetsad enamasti suurtel aladel ühevanuselised ja milline raieviis võiks sinna sobida?
sisaldab palju lahustunud huumust, ja turba pealmise kihi lagunemine. Teisest küljest, kuivendamine võib viia mullavee kokkupuutesse mineraalmullaga ja sellega alandada huumuse hulka. Enamike uurimistööde järgi orgaanilise aine hulk kasvab kaevetööde käigus, kuid siis alaneb kiiresti. Rootsis läbiviidud uurimistöö andmeil suurenes orgaanilise materjali hulk 170 % 3 aasta kestel pärast lageraiet. Järeldati, et ootamatu põhjavee tõus põhjustas juurte ja mükoriisa surma ja sellega ka orgaanilise materjali erosiooni. Toiteelementide väljakanne Fosfor. P kontsentratsioon looduslike soode mullas on madal, keskmiselt 20 mg/l. Oletades, et aastane äravool on 300 mm, on aastane fosfori väljakanne 0,06 kg/ha. Kuivendamise mõju fosfori kaole võib olla märgatav. Näiteks Soomes tehti kindlaks, et fosfori kontsentratsioon vooluvees
Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemad osakesed ja mullas olevad mineraalained, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või veekogudesse. Kuna mets hoiab ära või vähendab võimalikku erosiooni, püütakse taolistel aladel kasvavaid metsi majandada nii, et need alad ei jääks metsata ning metsade keskkonda kaitsev funktsioon ei väheneks. Peale lageraiet võib pindmise äravoolu hulk kordades suureneda. Metsad mõjutavad oluliselt jõgede, ojade veereziimi. Kuna lumi sulab metsas aeglasemalt, kui lagedal (keskmiselt 10-14 päeva kauem), siis ühtlustab see lume sulamisel tekkivat veehulka ja stabiliseerib veeseisu jõgedes kevadisel perioodil. Kogu piirkonnas talve jooksul akumuleerunud lume sulamine on sel juhul pikaajalisem protsess ja lumesulavee teke ajaliselt hajutatum. See on oluline, sest kiirest ja
Õnneks pole tehased enam nii koormavad kui vanasti. 1980-ndate alguses loobuti suuresti kloori kasutamisest paberi pleegitamisel ja vähendati ka tselluloosi-tootmise veekulu. Tänu rakendatud meetmetele on tehaste keskkonnakoormus vähenenud 80-90 % võrra. Paberi tootmisel on Euroopa Liidus tehastes tooraineks tselluloos (46 %), vanapaber (39 %) ja mittekiulised materjalid (15 %). Esimese asjana leitakse sobivad puud, märgistatakse need ja raiutakse. Liigagi sageli hõlmab see lageraiet, mis tekitab elusloodusele ja selle mitmekesisusele pikaajalist kahju. Ka puidu päritolu on oluline kas tegemist on loodusliku metsaga või istandusega. Negatiivset 14 keskkonnamõju omavad nii loodusliku metsa mahavõtmine kui ka istanduste rajamisel vähenev bioloogiline mitmekesisus. Metsa langetamise protsessi käigus kasutatakse puude kättesaamiseks suuri masinaid,
ning tugevasti kallaklikud alad. 77. Muldade degradatsioon ja kaitse. Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: 1. ehitusdegrad.; 2. olmededegrad.; 3. masindegr.; 4. looduslik degrad.; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine (maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine); soomuldade kahanemine(turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise). Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 78. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000) 1945. Digitaalne
· suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam.
Küpsusvanus peapuuliigi, selle vanuse ja boniteedi põhjal õigusaktidega (metsa majandamise eeskiri, metsa korraldamise juhend) kehtestatud vanus, millest alates puistu loetakse küpseks. Küpsusvanus on puistu vanus, mille juures saadakse parimad ökonoomilised tulemused raieringi ühe aasta kohta. Mida kõrgem on boniteet, seda parem on aastane juurdekasv ja seda rutem saavutab vajalikud mõõtmed. Seetõttu suureneb ka küpsusvanus koos boniteediklassi halvenemisega. Küpsusdiameeter lageraiet võib teha männikus, kuusikus või kaasikus, mis on saavutanud metsamajandamise eeskirjaga kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Raieküpsusdiameetri järgi on lubatud juhul kui puistus ei ole eelneva 5 aastajooksul tehtud harvendusraiet. 35. Mis on vääriselupaik? Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset vajav kuni 7 ha suuruse pindalaga ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud,ohualdiste või haruldaste
Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku hävitada ja siis ei kasva selles paigas enam seeni. 58. Kuidas kaitsta kaitsealuseid seeni? Mida ei tohi teha kaitsealuste seente leiupaigas? Kaitsealuste seente leiupaigas ei tohi teha lageraiet, ega muul moel häirida seeneniidistiku eha puid, millega seened on sümbioosis. Samuti tuleks jätta seene kasvupiirkonna ja tööd teostatava piirkonna vahele nn kümne meetrise raadiusega puhvertsoon. 59. Kus asub ja kuidas kaitstakse nn. seenekaitsealasid? Liiva Putla seenekaitseala asub Saaremaal. Seeni kaitstakse kinnisel looduskaitsealal, kus on igasugune majanduslik ettevõtmine keelatud. 60. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab?
Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku hävitada ja siis ei kasva selles paigas enam seeni. 57. Kuidas kaitsta kaitsealuseid seeni? Mida ei tohi teha kaitsealuste seente leiupaigas? Kaitsealuste seente leiupaigas ei tohi teha lageraiet, ega muul moel häirida seeneniidistiku eha puid, millega seened on sümbioosis. Samuti tuleks jätta seene kasvupiirkonna ja tööd teostatava piirkonna vahele nn kümne meetrise raadiusega puhvertsoon. 58. Kus asub ja kuidas kaitstakse nn. seenekaitsealasid? Liiva Putla seenekaitseala asub Saaremaal. Seeni kaitstakse kinnisel looduskaitsealal, kus on igasugune majanduslik ettevõtmine keelatud. 59. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab
Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku hävitada ja siis ei kasva selles paigas enam seeni. 58. Kuidas kaitsta kaitsealuseid seeni? Mida ei tohi teha kaitsealuste seente leiupaigas? Kaitsealuste seente leiupaigas ei tohi teha lageraiet, ega muul moel häirida seeneniidistiku eha puid, millega seened on sümbioosis. Samuti tuleks jätta seene kasvupiirkonna ja tööd teostatava piirkonna vahele nn kümne meetrise raadiusega puhvertsoon. 59. Kus asub ja kuidas kaitstakse nn. seenekaitsealasid? Liiva Putla seenekaitseala asub Saaremaal. Seeni kaitstakse kinnisel looduskaitsealal, kus on igasugune majanduslik ettevõtmine keelatud. 60. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab?
· looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade ülesharimisel. Muldade erosiooni vältimiseks tuleb eelkõige valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringne (rohumaad). Metsaaladel tuleb vältida lageraiet. Mittesäästev põllumajanduspraktika koos kahjulike looduslike ja muude teguritega suurendavad pinnasekadu erosiooni tõttu, mõned neist kahjulikest mõjudest võivad olla pöördumatud. Ligikaudu 17 % Euroopa pindalast on teatud määral kahjustatud. Suurima majandusliku mõjuga on mulla erosioon. Aastane majanduslik kahju Euroopa kahjustatud põllumajanduspiirkondades on hinnanguliselt ligikaudu 53 EUR/ha. b) Tihenemine põhjustatud eelkõige masinatega liigsest tallamisest
kallaklikud alad. 76. Muldade degradatsioon ja kaitse: Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: 1. ehitusdegrad.; 2. olmededegrad.; 3. masindegr.; 4. looduslik degrad.; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 77. Mullastikukaardid- ja andmebaasid: Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000), kusjuures esmalt kardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad. Aasta aastalt suurenesid kardistatavad pinnad
See on ka peamine põhjus, miks erosiooniohtlikel aladel (mäe nõlvad, oru veerud) kasvavas on kehtestatud teatud majanduspiirangud (varasema klassifikatsiooni järgi kaitsemets). Kuna mets hoiab ära või vähendab võimalikku erosiooni, püütakse taolistel aladel kasvavaid metsi majandada nii, et need alad ei jääks metsata ning metsade keskkonda kaitsev funktsioon ei väheneks. Peale lageraiet võib pindmise äravoolu hulk kordades suureneda. Metsad mõjutavad oluliselt jõgede, ojade veereziimi. Kuna lumi sulab metsas aeglasemalt, kui lagedal (keskmiselt 10-14 päeva kauem), siis ühtlustab see lume sulamisel tekkivat veehulka ja stabiliseerib veeseisu jõgedes kevadisel perioodil. Maastikul, mis on osaliselt metsaga kaetud ja
· looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade ülesharimisel. Muldade erosiooni vältimiseks tuleb eelkõige valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringne (rohumaad). Metsaaladel tuleb vältida lageraiet. Mittesäästev põllumajanduspraktika koos kahjulike looduslike ja muude teguritega suurendavad pinnasekadu erosiooni tõttu, mõned neist kahjulikest mõjudest võivad olla pöördumatud. Ligikaudu 17 % Euroopa pindalast on teatud määral kahjustatud. Suurima majandusliku mõjuga on mulla erosioon. Aastane majanduslik kahju Euroopa kahjustatud põllumajanduspiirkondades on hinnanguliselt ligikaudu 53 EUR/ha. b) Tihenemine - põhjustatud eelkõige masinatega liigsest tallamisest
annaabi.ee 
