Aafrika keskkonna probleemid (0)

Aafrika keskkonna probleemid

Aafrika keskkonna probleemid on põhjustanud inimtegevus ning nende mõju ulatub inimestest taime-ja loomaliikideni. Probleemid hõlmavad lageraiet ja kõrbestumist, puhta joogivee puudust, õhu saastet, pinnase viljakuse kahanemist, populatsiooni plahvatuslikku kasvu ja fauna kadumist. Need probleemid on kõik seotud ülerahvastumisega nii Aafrikas kui kogu maailmas.
Lageraie
Aafrika mandri üks suuremaid keskkonnaprobleeme on metsade lageraie. Enamus saadud maast läheb põllumajandusele, asustusele ja kasvava kütuse vajaduse rahuldamiseks. Selle tulemusel väheneb metsa ala igapäevaselt. Näiteks ekvatoriaalsed igihaljad metsad . 90% Aafrika elanikkonnas vajab puitu igapäevases elus – söögitegemiseks ja kütteks. Ebaseaduslik raie, mis on lageraie teine peamine põhjus on riigiti erinev. Näiteks Kamerunis 50% ja 80% Libeerias. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on ebaseadusliku raie ja kaevandamise peamiseks põhjuseks vaesus . Etioopias aga kasvav rahvaarv, kes vajab juurde põllu- ja karjapidamismaad ning küttepuid. Madal haridustase ja valitsuse vähene sekkumine aitab sellele samuti kaasa. Nigeerias on suurim ürgmetsade raiumise määr. Seda tehakse samuti põllumajanduseks ja kütteks.
Lageraie tagajärjel on praeguseks kadunud 90% Aafrika metsadest. 81% Nigeeria ürgmetsadest kadus viimase 15.aastaga. Lääne-Aafrikas on alles veel vaid 22,8% niisketest metsaaladest. Metsaraie vähendab sademete hulka ning Etioopia on kogenud seetõttu näljahäda ja põuda. Viimase 50. aastaga on kadunud 98% Etioopia metsadest. Metsaraie Madagaskaril on põhjustanud kõrbestumist, viljaka pinnase kadumist ning veevarustuse lagunemist, mille tulemuseks on riigi võimetus pakkuda kasvavale rahvastikule eluks vajalikke ressursse.
Etioopia valitsus koos organisatsioonidega nagu Farm Africa on hakanud võtma kasutusele meetmeid, et lõpetada ülemäärane metsa raie.
Pinnase viljakuse kahanemine
Vihmadest, jõgedest, tuultest põhjustatud erosioon ning põllumajandusmaa korduv kasutamine ja vähese sõnniku kasutamine on muutnud pinnase viljatuks. Näiteks Niiluse ja Orange jõgede tasandikel. Samuti ei kasutata põldudel väetisi , mis aitaks muldasid viljakana hoida. Aafrika pinnases puuduvad orgaanilised toitained . Rahvastiku kasvu tagajärjel peab järjest rohkem harima põldu, kuid ei kasutata vastavaid meetmeid, et maad viljakana hoida, kuna selleks puuduvad majanduslikud vahendid. Sellega tehakse liiga ka teistele keskkonna valdkondadele nagu näiteks metsad , mida peab järjest rohkem kasutusele võtma, et uut viljakat põllumaad saada. Mulla kehv kvaliteet on tingitud ka ökoloogilistest põhjustest, nimelt on mullas palju savi ja kive, mis on päris vulkaanilisest tegevusest. Tagajärgedeks on erosioon, kõrbestumine ja metsa lageraie. Samuti toidu vähenemine ja elu kvaliteedi langemine Aafrikas. Lahendus oleks väetiste ja põllumajandus riistade odavam tarnimine ja kättesaadavus, et neid rohkem kasutataks. ÜRO on korraldanud sealsete pinnase uurimise ning informatsioon ja tulemused on kõigile kättesaadavad ning loodetakse, et seeläbi jõuab info ja teadlikkus olukorrast ohustatud aladel jõuab ka kohalike valitsusteni.
Kõrbestumine
Kõrbestumine tekib põhiliselt inimtegevuse ja kliimamuutuste tõttu. See on tabanud Aafrikat rängemalt kui ühtegi teist kontinenti. Kaks kolmandiku Aafrikast maast on kuiv või pool-kuiv ning inimesed harivad väärtusetut maad. Olukorras, kus viljakas maa puudub, rajatakse talud ja rantšod poolkuivale maale, et toita ära sealset elanikkonda. Enamik kõrbestumist on põhjustanud ilmastikuolud, kuid oma mõju on ka karjapidamisel, puuraiumisel, pinnase viljakuse kahanemisel ja maa vääriti harimisel.
Õhusaaste
Õhk Aafrikas on saastunud väga mitmel põhjusel . Primitiivne meetod, millega põldu haritakse on kindlasti üheks väga suureks probleemiks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel kaob igal aastal 11,3 miljonit hektarit maad põllumajanduse, karjakasvatamise, kontrollimatu põletamise ja küttepuude tarbimise tagajärjel. Puitu põletatakse, et saada sütt toidutegemiseks, see paiskab õhku süsihappegaasi, mis on mürgine saasteaine atmosfääris. Kehva energiavarustuse tõttu peavad majapidamised kasutama generaatorites kütust ja diislit, et ennast elektriga varustada, mis paiskab õhku samuti co2-te. Kuna inimeste arv järjest kasvab kasutatakse ka järjest enam transpordivahendeid, mille tulemusel õhu kvaliteet linnades järjest langeb. Paljudes riikides kasutatakse ikka veel pliibensiini ning sõidukite heitgaaside koguste kontroll olematu. Toidu valmistamiseks kasutatakse sütt, kuid puudub vajalik ventilatsioon , mis põhjustab siseruumides saastatust.
Veesaaste
Üks suurimaid põhjusi, miks vesi on reostunud on teiste riikide prügi ladustamine Aafrikas. Seda tuuakse Ameerika Ühendriikidest, Euroopa Liidust ja Jaapanist. Aafrika riikidele makstakse selle eest, et nad prügi vastu võtaks, kuid nad ei oska seda korralikult käidelda, et see oleks keskkonnale ja inimestele ohutu.
Vee kättesaadavus, mis oleks puhas on probleem kogu Aafrikas. Vesi on reostunud peamiselt fekaalidest. Haigused nagu kõhudüüfus, koolera ja diarröa on päris saastunud veest. Imikute kõrge suremus ning haigete inimeste hulk on saastunud vee tulemus. Eriti kriitiline seis on Lõuna-Aafrikas, kus puhta vee hulk on jõudnud juba kriitilise piirini . Vähem kui 10% Lõuna-Aafrika sademetest jõuab pinnasevette ning põhjavee varud on samuti otsakorral. Hoolimata regulatsioonidest jõeveele ületab nõudlus siiski pakkumise ning selle kvaliteet on sageli alla igasugust arvestust .