happevihmad.................................................................................................................. 15 kokkuvõte..........................................................................................................................17 Kasutatud kirjanduse (KIRJETE) LOETELU.................................................................. 18 SISSEJUHATUS Ühelt poolt on inimene see, kes tekitab probleeme keskkonnas, teiselt just tema ongi see, keda need probleemid kõige enam häirivad. Üks suurimatest keskkonnahädadest on rahvastiku liiga kiire kasv, millest arenevad välja teised keskkonnaprobleemid. D. Chirase keskkonnaõpetuse õpikus on välja toodud kuusteist kõige aktuaalsemat ja levinumat probleemi tänapäeval, millest ma kirjutan referaadis üksikasjalikumalt. Tahan anda lühidalt ülevaate sellest kuidas on inimene seotud looduse ja keskkonnaga, kuidas ta miskit mõjutab. Toon välja nii positiivset kui ka negatiivset. Väga tähtis teema
...................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.........
huumust ja orgaanilist ainet. · Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullas toimuvad protsessid · Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. · Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära
Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate liikide (nii taime- kui loomaliigid) arvuks 5-100 miljonit (tõenäoliselt eksisteerib umbes 30 miljonit liiki)
Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate liikide (nii taime- kui loomaliigid) arvuks 5-100 miljonit (tõenäoliselt eksisteerib umbes 30 miljonit liiki). Kuigi see
on muutumas kahe teguri tõttu - esiteks on nafta kõrge hinnatase muutnud nende suhtelist hinnataset kättesaadavamaks ning teiseks on tehnoloogilise innovatsiooni abil suudetud nii tuule- kui päikeseenergia kasutamist muuta efektiivsemaks. 3) Tuumaenergia puhul on peamiseks probleemiks keskkonnarisk, lisaks Tsernobõli sarnasele riskile on ka tuumakütuse jäägid radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Kuid teisest küljest loetakse tuumaenergiat keskkonna saastamise suhtes säästlikumaks kui fossiilsete kütuste kasutamist (nafta, maagaas, eriti kivisüsi, põlevkivi jt.). Radioaktiivsete jääkide ladustamine on kujunemas põhiliseks keskkonnaprobleemiks, kuigi meedia huvikeskmes on üksikud häired tuumajaamades. Taastuvenergia ja selle kasutamine Taastuvenergia kasutamist soodustab: -fossiilsete kütuste kõrge hind; -riskid mis seonduvad fossiilsete energiakandjate varude
B. tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades vulkaanilisi saari. Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B. Põhja-Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas E Islandil 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil (varem kasutati Mercalli skaalat); (teadmised, kaart) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus
. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii
Kõik kommentaarid