Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Punane Tolmpea (0)

1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
Punane tolmpea
Referaat
Kaisa -Kriki Kais
4C klass
Pärnu 2013
Sissejuhatus
Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Taim on oma eredate lillakasroosade õitega üks Eesti eksootilisema välimusega orhideesid.
Eesti Orhideekaitse Klubi valis punase tolmpea 2010. aasta orhideeks.
Välimus
Tumedate, sinakasroheliste lehtedega ja pisut võnkliku varrega punane tolmpea kasvab kuni 50 cm kõrguseks (Eestist on leitud ka 1 m kõrgune taim). Suuri õisi on taimel kuni kümmekond ja need puhkevad jaanipäeva paiku. Mullas on taimel pikkade juurtega peenike risoom , mis mõnikord moodustab kõrvalharudel tütartaimi. Uued taimed võivad areneda ka juurepungadest.
Paljunemine
Putuktolmlejana meelitab punane tolmpea oma ereda õievärviga ligi mesilasi , kuigi tema õites ei olegi nektarit. Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega.
Kasvukohad
Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel — Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka.
Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida. Üsna reeglipäraselt jätavad taimed aeg-ajalt kasvuaastaid vahele ja võivad niimoodi puhata korraga kuni kaks aastat. Pärast puhkust on taimed sageli isegi suuremad ja tugevamad, sest vahepeal on neid toitnud juurtel elav seeneniidistik. Punane tolmpea on väga tundlik niitmise või noppimise suhtes ja see võib taime isegi tappa.
Looduskaitse seisund
Looduskaitse II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis .
Eluiga ja populatsioonide dünaamika
Tolmpead on pikaealised taimed, kes sobilikes oludes peavad vastu aastaid. Kuid igal aastal ei pruugi konkreetset taime ometi näha. Pikaajalise populatsioonide seire järgi jätab enamik isendeid mõnel vegetatsiooniperioodil maapealse varre kasvatamata [9].
Nagu selgub Hiiumaal kogutud seireandmetest, kestab selline soikeseisund kõige sagedamini ühe aasta, harva kaks ja veelgi harvem kolm aastat. Kuid
vaatluste järgi on üksik taim Tuhala kandis olnud soikeseisundis palju pikemat aega . Nii pikka soikusolekut on märgatud ka mõnedel teistel käpalistel .
Kaitse ja majandamine
Metsataimena võib punane tolmpea kasvada väga varjulistes oludes, kuid siiski on taimed lopsakamad valgusrohketel lagendikel ja häiludes. Metsatöödega aga peab olema ettevaatlik, sest lageraielankidel taimed enamasti hukkuvad. Arendustegevus, mille tõttu ehitatakse üha uusi teid ja rajatisi, ohustab mitut leiukohta.
Punane tolmpea on suhteliselt visa loomuga. Tihe kooselu seensümbiontidega ka täiskasvanuna annab eelised vastu pidada, kui seen toetab küllaldaselt.
Kokkuvõte
Punane tolmpea kuulub käpaliste sugukonda.Punasel tolmpeal on sinakasrohelised õied ning ta kasvab tavaliselt alla 50 cm pikaks.Paljud punase tolmpea kasvukohad on hävinud kuna sinna on rajatud ehitised, tehtud lageraiet
jms.Punane tolmpea on väga kena ja ta on üks Eesti eksootilisema välimusega taimi.Punane tolmpea oli esimene orhidee, mis valiti aasta orhideeks.
Allikad:
Punane Tolmpea #1 Punane Tolmpea #2 Punane Tolmpea #3 Punane Tolmpea #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 223990 Õppematerjali autor
Referaat Punasest Tolmpeast
Sissejuhatus

Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Taim on oma eredate lillakasroosade õitega üks Eesti eksootilisema välimusega orhideesid.
Eesti Orhideekaitse Klubi valis punase tolmpea 2010. aasta orhideeks.


Välimus

Tumedate, sinakasroheliste lehtedega ja pisut võnkliku varrega punane tolmpea kasvab kuni 50 cm kõrguseks (Eestist on leitud ka 1 m kõrgune taim). Suuri õisi on taimel kuni kümmekond ja need puhkevad jaanipäeva paiku. Mullas on taimel pikkade juurtega peenike risoom, mis mõnikord moodustab kõrvalharudel tütartaimi. Uued taimed võivad areneda ka juurepungadest.



Paljunemine

Putuktolmlejana meelitab punane tolmpea oma ereda õievärviga ligi mesilasi, kuigi tema õites ei olegi nektarit. Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega............

Sarnased õppematerjalid

Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

kõveratüvelised, boniteet III ­ IV. Põõsarinne: väga erineva tihedusega. Esineb sarapuu(D), kadakas, kuslapuu, türnpuu, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, tuhkpuu, kibuvitsad, põõsasmaran. Rohurinne: varieeruv; valguserikkamates puistutes valitsevad kõrrelised, mujal suureneb rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK ­ Nimi: Calamagrostis arundinacea ­ kalamos ­ roog. Agrostis ­ perekond kastehein; arundinacea ­ perkond Arundo taoline. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes

Eesti loodus ja geograafia
Dendroloogia
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun