Punane Tolmpea (0)

Loodus - Loodus õpetus

1 Hindamata

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Lõik failist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

223990 Õppematerjali autor

Referaat Punasest Tolmpeast
Sissejuhatus

Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Taim on oma eredate lillakasroosade õitega üks Eesti eksootilisema välimusega orhideesid.
Eesti Orhideekaitse Klubi valis punase tolmpea 2010. aasta orhideeks.

Välimus

Tumedate, sinakasroheliste lehtedega ja pisut võnkliku varrega punane tolmpea kasvab kuni 50 cm kõrguseks (Eestist on leitud ka 1 m kõrgune taim). Suuri õisi on taimel kuni kümmekond ja need puhkevad jaanipäeva paiku. Mullas on taimel pikkade juurtega peenike risoom, mis mõnikord moodustab kõrvalharudel tütartaimi. Uued taimed võivad areneda ka juurepungadest.

Paljunemine

Putuktolmlejana meelitab punane tolmpea oma ereda õievärviga ligi mesilasi, kuigi tema õites ei olegi nektarit. Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega............

tolmpea punane tolmpea seen

Sarnased õppematerjalid

doc

Metsabotaanika

kõveratüvelised, boniteet III IV. Põõsarinne: väga erineva tihedusega. Esineb sarapuu(D), kadakas, kuslapuu, türnpuu, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, tuhkpuu, kibuvitsad, põõsasmaran. Rohurinne: varieeruv; valguserikkamates puistutes valitsevad kõrrelised, mujal suureneb rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond kastehein; arundinacea perkond Arundo taoline. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes

Eesti loodus ja geograafia

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia