Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas suhtute lageraiesse- tänavaküsitlus (0)

1 Hindamata
Punktid




Tänavaküsitlus Juhuslikelt möödakäijatelt küsiti meid kõiki puudutav küsimus: kuidas teie suhtute metsade  lageraiesse? Riina, (56), Raamatukogutöötaja “Mina arvan, et arutut raiet ei ole vaja teha ja seda just selleks, et Eestis ikka metsa oleks.”  Naine oli päris kindel, et Eesti ei tohiks olla ala, kus kasvab ainult võsa. “Mina arvan, et kui  tehakse lageraiet, siis ei võiks nii lagedaks raiuda. Selleks oleks vaja võibolla mingisugust  kontrolli või järelvalvet. Veel on võimalus, et kui tehakse lageraiet, siis peale seda istutatakse sinna ka puud. Kui puid ei istutata, siis tekibki ainult võsa.” Anne, (19), üliõpilane “Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha  lihtsalt mingisugust ühe puu põldu. Lageraiete taastamine tuleks teistmoodi korraldada. Ma  tegelikult tean lageraiest päris vähe, aga ma arvan, et tuleks rohkem uuringuid teha selle  kohta, kuidas see mõjutab metsa, ökosüsteemi ja looduslikku mitmekesisust. Kuidas ja mis  määral tuleks metsa maha võtta, et see ei hävitaks kõike seda, mis hetkel on. Firmad ja riik  peaks tegema koostööd, et et tekiks lihtsalt välju, kus ongi puhas lageraie. Kuusepõldude  istutamine ei too ka midagi head.” Peeter, (54), vabatahtlik päästja “Osaliselt on lageraie õigustatud, näiteks, kui metsad on haiged, siis hävitatakse ka haigus.  Metsa istutamine on aga kohustuslik. Umbes kolme aasta jooksul peale lageraiet. Kui mets on vana, umbes 80. Aastane, siis pole mõistlik seda enam hoida. Puud on iis kergesti  vastuvõtlikud haigusteleja murduvad kiiremini.”


Tiina, (38), müüja “Ma ei suhtu lageraiesse hästi, aga kui puud maha võetakse, siis võiks uued asemele  istutada.” Ain, (37),  Põllumajandusmuuseum “Kui metsa vanus on piisav, siis ma suhtun sellesse normaalselt. Esiteks, kui metsad  kasvatatakse liiga vanaks, siis sellest ei ole enam väärtuslikku ehitusmaterjali, sellest saab  ainult küttepuid. Teisels, kui tehakse suurel hulgal harvendusraiet, mets on kasvanud kõik  üheskoos, need murduvad ise maha, siis on lihtsam teha lageraie ja mets uuesti istutada.” Malle, (seitsmakümnendates), pensionär “Tead, mul kodu juurest võeti ilus mets maha, ilus ja suur. Nuud tühi väli ja kõike on kaugele välja näha. Ma elan oma majas ja nüüd, peale lageraiet tundub hoov ja ümbrus nii tühi olevat. Sellepärast mulle see väga ei meeldi. Võin lihtsalt ootama jääda, kuni uus mets istutatakse.”


Ralf, (44), insener “Linnas väga palju puid ei ole ja ma ei puutu selliste teemadega väga kokku. Jah, muidugi on  ilus, kui Eesti on metsarikas maa, aga mis teha. Rohkemat ma küll ei oska vastata.” Sten, (49), elunautija “Minu pärast, laske neil tööd teha. Mind üldse ei huvita, kas on mets või mitte. Võtavadki  maha, saan siis vähemalt küttepuid.” Liis, (22), ema “Lageraie muudab meie ökosüsteemi ja kliimat. Arvan, et seda ei oleks vaja teha. Loomadel  peab ka olema elupaik, muidu tulevad nad meie omasse.” Jaane, (61), kuduja “Mulle ikka meeldib mets ja väga harjumatu Eestis ringi sõita, sest viimastel aastatel on  lageraiega tegeletud ohtralt. Sellega tegeletakse väga palju ja kahjuks rahvas ei tea seda. Riik 


ja sotsiaalmeedia võiks sellest rääkida ja lõpuks midagi ette võtta. See on meile tohutult suur  probleem.”
Kuidas suhtute lageraiesse- tänavaküsitlus #1 Kuidas suhtute lageraiesse- tänavaküsitlus #2 Kuidas suhtute lageraiesse- tänavaküsitlus #3 Kuidas suhtute lageraiesse- tänavaküsitlus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 373230 Õppematerjali autor
Juhuslikelt möödakäijatelt küsiti meid kõiki puudutav küsimus: kuidas teie suhtute metsade lageraiesse?

Sarnased õppematerjalid

Artikkel Tänavaküsitlusest-Kuidas suhtute metsade lageraiesse
2
docx

Artikkel Tänavaküsitlusest-Kuidas suhtute metsade lageraiesse?

Tänavaküsitlus: Kuidas teie suhtute lageraiesse? Uurti juhuslikelt möödujatelt, kuidas nemad suhtuvad metsade lageraiesse? Vastuseid tuli päris mitmesuguseid. Kultuurimaja poolt jalutav viiekümnendates naisterahvas oli meelsasti nõus oma arvamust avaldama. Metsamaa omanikuna on ta lähemalt kokku puutunud metsaostjatega ja viimased on naisterahvast täitsa vihale ajanud. Ta on kindlal seisukohal, et Eestis peab olema metsa, mitte ainult võsa. “Arutut raiet ei ole vaja teha ja peale lageraiet oleks vaja puuud lagendikule istutada,” lausus naine

Eesti keel
Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte
8
docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda. Lehtpuud noorena kiiremad kasvama kui männid. Mänd võibki välja surra, kuna ei suuda kasvada vana metsa turbe all. Männi vaheldumine kuusega Vaheldumise põhjused on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd valgusnõudlik,

Üldmetsakasvatus
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse ​On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (​Heterobasidion​) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses. Elusates

Eesti metsad
Üldmetsakasvatus
15
doc

Üldmetsakasvatus

uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on

Dendroloogia
EESTI METSAD
44
docx

EESTI METSAD

 Juurekahjurid o Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb mitmest asjaolust  Puuliigist  Puu füsioloogilisest seisundist o Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid  Eestis 63 liiki, 25 liiki metsandusliku tähtsusega  Kuusekooreürask o Erinevad üraskliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil enamasti kindel puuliik, mida ta kahjustab o Kuidas vähendada?  Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa  Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid  Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada.  Kasulike putukate säilitamine ja levitamine  Metsale kasulikele lindudele soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine

Eesti metsad
Lendorav ja tema elutsemine
50
docx

Lendorav ja tema elutsemine

keskkonnaminister püsielupaiga piirid ja kaitsekorra oma määrusega.....................................13 Eesti Looduse Infosüsteemi koduleht leiab : Lendorava nägemise või tegevusjälgede leidmise korral tuleks raie koheselt peatada ja leiust teatada Keskkonnaministeeriumi maakondlikule keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on

Eesti taimestik ja loomastik
Lendorav ja tema elutsemine Eestis
25
docx

Lendorav ja tema elutsemine Eestis

keskkonnaminister püsielupaiga piirid ja kaitsekorra oma määrusega.....................................13 Eesti Looduse Infosüsteemi koduleht leiab : Lendorava nägemise või tegevusjälgede leidmise korral tuleks raie koheselt peatada ja leiust teatada Keskkonnaministeeriumi maakondlikule keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on

Eesti taimestik ja loomastik
ÜLDMETS KT III
12
odt

ÜLDMETS KT III

nooremad metsad Uuesndusraied Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea jätma kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüübile. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. Turbaraiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikute, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõva lehtpuupuistutes. Valikraied

Metsakasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun