Tänavaküsitlus Juhuslikelt möödakäijatelt küsiti meid kõiki puudutav küsimus: kuidas teie suhtute metsade lageraiesse? Riina, (56), Raamatukogutöötaja “Mina arvan, et arutut raiet ei ole vaja teha ja seda just selleks, et Eestis ikka metsa oleks.” Naine oli päris kindel, et Eesti ei tohiks olla ala, kus kasvab ainult võsa. “Mina arvan, et kui tehakse lageraiet, siis ei võiks nii lagedaks raiuda. Selleks oleks vaja võibolla mingisugust kontrolli või järelvalvet. Veel on võimalus, et kui tehakse lageraiet, siis peale seda istutatakse sinna ka puud
ha ja maht 700 milj. tm (so rohkem kui Eesti 100 aasta raiemaht!!!). Kahjustajaks Denroctonus ponderosa, kes on meie hariliku hiidüraski sugulane. Kahjustab põhiliselt keerdmändi. Selle kahjustuse algstaadiumis oleks tõenäoliselt õigeaegsed sanitaarraied levikut oluliselt pidurdanud, sest erinevalt meie kuuse-kooreüraskist talvituvad D. ponderosa vastsed puutüvel, koore all ja kahjustatud puude raie oleks populatsiooni oluliselt vähendanud. Kuna metsade majandamine oli piiratud, kujunesid ühevanuselised, keerdmänni puistud, mis olid üraskite jaoks sobivas eas (suht. vanad). Puudus ka metsade mosaiiksus ja mitmekesisus. Männikärsakad Hylobius spp. On kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel
1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise ja töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige
Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3.)Metsatööstus esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise ja töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna talus Koitjärve
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Kõik kommentaarid