Loodusõppeprogramm "Kohtume Metsas" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

44

docx

EESTI METSAD

sinikas, sookail, küüvits, kukemari, Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest.  Karusamble (kr) – tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga, viljakam eelmisest, III bon männikud, Kirde-Eestis, 1% metsadest. Soometsad  Muldadel kus pindmine horisont on turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega.  Soomuldi Eestis: 23,2 % o Metsas 36,7% o Haritaval maal 7,9%  Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi o Toitumine põhjaveest o Üleujutusveest o Sademetest.  Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi o Madalsoomuld (M) – soodest 55% o Siirdesoomuld (S) – soodest 9% o Rabamuld (R) – soodest 36% Rohusoometsad – valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel

Eesti metsad

13

docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus ­ on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus ­ esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus ­ tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18

Metsakasvatus

42

docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine,

Metsakasvatus

16

docx

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

kuusikuid ja kaasikuid, tootlikkus madal -IV bon. Alusmets- hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik- liigivaene; iseloom tugev sammalkate; puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Levinud Kirde-Eestis, 0,2% metsadest. SOOMETSAD Kasvavad turvasmuldadel, kestvalt liigniisked, turba tüsedus üle 30cm, liigniisked. Soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis 23,2%, metsas 36,7%, haritaval maal 7,9%. Esineb kolme toitumise põhitüüpi: 1. toitumine põhjaveest. Põhjavesi võib olla liikuv või seisev, taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe. 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1. madalsoomuld (M)- põhjaveest

Metsamajandus

67

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus ­ esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise,

Eesti metsad

33

docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja vertikaalne liituvus, samuti teise rinde ja alusmetsa olemasolu, seda enam on õhu liikumine takistatud. Tuule kiirus metsas nagu metsata alalgi oleneb sellest, kui kõrgel maapinnast tuul puhub. Otse maapinnal, alustaimestikus, valitseb tavaliselt peaaegu täielik tuulevaikus. Üherindelises

Eestii metsa ökosüsteemid

8

docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri. 3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine ­ hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, ,,metsahundid" ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraiega saab parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti. 4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine ­ parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. Paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad 2. Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad. Uuendusraied Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks. Lageraied ­ raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu

Üldmetsakasvatus

17

doc

Materjalid metsanduseks

3. Metsatööstus Brasiilias (544 milj. ha., Kanadas (245 milj. ha) ja puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks.Kõige Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda USA-s (226 milj. ha). Enamus maailma metsadest kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, metsanduses. Metsakasvatust võime (77%) on riigimetsad. seda nim. puurindeks, mis omakorda võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest bioloogiliste protsesside mõjutamisest, muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja võrastikutasapindade poolest. Kõige ülemist, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke sotsiaalse keskkonnaga, need mõjutavad metsa kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I puistuid

Eesti metsad

Meedia

Kommentaarid (0)