,,Mida õppisin gümnaasiumigeograafias?'' (0)

G�mnaasiumi geograafiaprogrammi k�sitledes �ppisin palju uut. Tekkisid loogilised seoseid riikide asukoha ja majandusliku tegevuse vahel. Tutvusin erinevate kaardit��pidega. N��d on kergem leida vastuseid paljudele ajaloolistele k� simustele . N�iteks, miks oli Eesti pidevalt v��raste v� gede all, miks oli just baltipind see, mida nii k�rgelt hinnati ja misp�rast selle maa eest s�diti. Vastus v�ga lihtne: Eesti asukoht on geograafiliselt v�ga soodne: tal on otsene puude L��nemerega, mis �htlasi on tee maailmamerre, see aga on aluseks tihedale ning toimivale laevaliiklusele. Klimaatilisest osast vaadates on Eesti v�ga heas asukohas. Ohtralt vett t�hendab �htlasti ka head kalasaaki. Samuti asub ta paljude suurriikide, keskuste, l�hedal. Eesti asub parasv��tmelises kliimas, siin on k�rgelt levinud metsandus. Eesti ekspordib l�viosa kohalikust puidust. See on aga v� imalik ainult t�nu klimaatilistele eelistele. Siin on v�ga viljakad mullad , mis sobivad ideaalselt okaspuudele. Metsandus on v�ga agressiivne: tehakse lageraiet, istutamata uusi puid, lage ala aga kattub lepav� saga ja muutub inetuks ning kasutuks. Mida aeg edasi seda rohkem p�� ratakse t� helepanu sellele, et Eesti metsavarud ei ole nii kiiresti taastuvad ja mingil hetkel kaovad metsad t�ielikult ning selle v�ltimiseks istutatakse uusi puid. P� levkivi , mida leidub ka Eestis, ei ekspordita, kuna seda pole siin piisavalt palju ja see ei tasuks �ra. Tootmine toimub alati seal, kus on seda k�ige tulusam teha. Kui n�iteks tooraine p�rineb �hest riigist, saadetakse see vajadusel kuhugi , kus on odava t��j�u t�ttu seda kasulikum tarbija jaoks � mber t��delda. Kui toorainest on saanud valmistoode, saadetakse see j�llegi kuhugi, kus on antud tootel suurem turg . Nii toimitakse paljude masstoodangutega: pehmed m� nguasjad , riideesemed, jalan �ud ja palju muud toodetakse Hiinas. Seal on t��j�ud odav. Keerulisemate asjadega nagu tehnika on asi keerulisem. Eri osad valmistatakse eri riikides, kuna on asju, mis ei vaja v�lja� ppinud t��j�udu ja on ka neid, mis vajavad spetsialiseerunud t��j�udu, mida on rohkem Euroopas.Ehk siis kogu tootmist ja tarbimist puudutav s� steem on v�ga loogiliselt �les ehitatud. Loomulikult on kogu see tegevus k� llaltki keskkonnakahjulik. Ka p� llumajandus , mis esmapilgul ei tundu olevat nii ohtlik, saastab keskkonda ohtralt ja rikub looduse loomulikku k�iku. Reljeefidele m�jub p�llumajandus laastavalt: metsad v�etakse maja, tehakse kunstlikud �leujutused, viljatuks j��nud maa-aladel on ohuks k�rbestumine.Laevaliiklus on �ks odavamaid transportimise viise, samuti ka ohtlikumaid. Laevakahjustustest tingitud katastroofid on alati v�ga t�sised. K�tusereostuses saavad raskesti kahjustada paljud meres elutsevad taime- ja loomaliigid v�i h�vivad halvimal juhul �ldse. Maanteetransport on k�ll kallis, kuid sellega ei kaasne l� hikese aja jooksul olulist keskkonnasaastust. Autosid on t�nap�eval niigi tohutupalju ja heitgaasid on praktiliselt v�ltimatud. On ka teisi rohem- ja v�hemsaastavaid kaubaveomeetodeid. G�mnaasiumigeograafias �ppisin �ksikasjalikult tundma maakera tema erinevate maasf��ridega, nende funktsioonidega ja omavaheliste seostega. Erinevate kivimite ja muldade tekkimine, nende muundumine keskkonnategurite m�jul.