krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole
6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme
määrdeõliga immautatud. Tropid Tropks nimetatakse vahendit mille abil tõstetav last kinnitatakse tõstemasina konksu külge. Tropid valmistatakse 15.4-37 mm läbimõõduga trossidest. Tropid jagunevad kerg ja harudega troppideks. Kergtropid on universaaltropid. Harudega tropid võivad 2, 4 või 6 harulised Konksud Elemendi haaramiseks kinnitatakse tropi otsa konksud. Traavers Traavers on jäik tala või ferm mille külge on kinnitatud ripptrossid. Kasutatakse pikkade ja suurete elementide tõstmiseks KT Küsimused 1. Iseloomusta transpordi, ettevalmistus ja montaazi töid 2. Kuidas peab töötama montaazitöö 3. Konstruksiooni elementide transport 4. Ehituskonstruktsioonide veo organiseerimine 5. Konstruktsioonielementide laadimine ja ladustamine 6
vuukimiseta. Lõikamine giljotiinkääridel põhineb kahe tasapinnalise lõikeplaadi liikumisel mööda ühist lõiketasapinda. Lõikeservade lähenemisel toimub materjali nihe. Lõike kvaliteet oleneb plaatide vahekaugusest. Giljotiinkääride lõiketera sooritab libiseva lõikeliikumise. Juurdelõigatav spoonipakk asetatakse vastavalt valgusriba järgi. Seejärel laskub surve traveers, surudes spoonipaki vastu töölauda. Traavers käivitatakse hüdrosilindriga. Pärast vajaliku survejõu saavutamist laskub alla lõiketera, mis käivitatakse kepsväntmehhanismiga. Tööliikumise lõppedes seiskub lõiketera ülemises asendis ning survetraavers vabastab spoonipaki survest. Spoonipaki ümbernihutamine vajalikule lõikelaiusele toimub kelguga. Kelgu ajamiteks on kettülekanne ja tigureduktor. Kelku on võimalik ümber paigutada ka käsiratta abil. Spoonipakkide vuukimismasin
väiksema tugevusega ning vajavad täiendavat tihendamist. Täiendavalt järelpressimisega, milleks masina vertikaalsele sambale kinnitatakse mehhaniseeritult pöörduv traavers 10 plaadiga 11. Vormide valmistamine, mille puhul pressitakse suure survega, on põhimõtteliselt uus kõrgetootlik masinvormimise viise. Nende vormimismasinate puuduseks on see, et surve kastis olevale vormisegule ei kandu edasi ühtlaselt, eriti vormi kõrguse suhtes ja väljaulatuvate osadega mudeli kasutamisel. Seda puudust pole membraaniga varustatud pneumaatilistel masinatel.
21.Pinkide liigitus, üldehitus ja tüüpdetailid Treipingid Universaaltreipink.Koosneb:säng, esipukk,töövõll,etttenihkekast,lõikurihoidik,lõikurikelk,reistuport,tagapukk,veovõll,veokruvi,pikisuport,h ammaslattmhammasratasülekanne Revolvertreipink,Koosneb:töövõll,reistsupport,lõikurihoidik,revolverpea,pikisuport,revolversuport. Karuselltreipink.Koosneb:sild,revolversuport,revolverpea,ettenihkekast,külgsuport,ettenihkekast,töölau d,säng,sammas,traavers,ettenihkekast,ülemine suport. Automaattreipink.Koosneb:töövõll,rihmülekanne elektrimotoorilt,varbmaterjali etteamde ja kinnitusseade,varbamaterjal,pikisuport,ristsuport,juhtvõll,trumlid,silindernukid,ketasnukk,varbmaterjali etteandekontaktsõrm,varbmaterjali kinnituse kontaktsõrm,pikisupord kontaktsõrm,ristsupordi kangeülekanne Freespingid Horisontaalfreespink.Koosneb:traavers,töölaud,freestorn,konsool,alus,sammas Vertikaalfreespink
Tross on konksuhoidjaga seotud ploki kaudu. riputud mistahes mehhanismi konksule. (pöördemehhanismil). Mehhanismi töötsükli kuumenemist ja kulumist. Muutuval koormusel Traavers on ploki teljega ühendatud Kahetrossiline greifer on kasutatav ainult kestvus tts=tk+tl+tp+to, kus tk käivitamise aeg, tl tehakse arvutused ekivalentkoormusega. kandepõskede abil. spetsiaalsete kraanade haardedementina. ühtlase kiirusega liikuse aeg e
Poomid võivad olla ka kaideta. Sel juhul varustatakse nad kahe vintsile keritava topenendiga, mille abil saab muuta poomi nurka horisontaalasendi suhtes ja samas ka keerata ümber vertikaaltelje. Vaatame kolme varianti sellist tüüpi poome: Joon. 7.3.5., 7.3.6. ja 7.3.7. 1- topenandi kaldenurga muutmise vints, 2, 9, 18, 19- topenantide vintsile jooksvad otsad, 3, 5, 7, 8- topenantide ülemised juhtplokid, 4- saaling, 6- runneri juhtplokk, 10- liikuv topenandiplokk, 11- traavers, 12- traaversi tõmmits, 13- lastiplokk, 14- runner, 15- haak, 16- poom, 17- poomi pööramise vints, 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
3.Horisontaalse freespingi ehitus, tema tähtsamad sõlmed ja nende ül. pingi töös. Kirjeldage soone freesimist horisontaalsel freespingil Sellistel pinkidel asetseb spindel horisontaalselt ja töölaud võib liikuda kolmes omavahel ristuvas suunas : piki-, rist- ja püstsuunas. Pingi põhisõlmed on : 1. Alus 2. Kere külge on kinnitatud kõik pingi mehhanismid. 3. Ülatala (traavers) on paigutatud kere ülemises osas asuvatele juhtpindadele ja tema ülesandeks on toetada ripplaagri abil freestorni üht otsa. Ülatala väljaulatust on võimalik muuta, teda saab kinnitada mitmesugustele kaugustele. Jäikuse suurendamiseks kasutatakse tuge, mis seob ülatala konsooliga. 4. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad
tugevduspalkidega SÕRESTIKU TÕSTMINE (paarikaupa) tropid ÜKSIKSÕRESTIKU TÕSTMINE TUGEVDUSPALGID terasklamber traavers 2/3 L tugevduspalgid tugevduspalgid L sõrestiku alumine vöö E L E M E N T I D E O M A V A H E L I N E K I N N I T U S NEEDID JA POLDID
Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp). Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk seostuvad: TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp) Tõeline vastaspeiling, traavers TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas poordis +90°. vasakus poordis -90° . Traaversi kaugus on lühim kaugus, millega möödutakse antud kursil majakast, tuletornist või esemest, märgime Tõeliseks vastaspeilinguks (TVP) on päripäeva loetud nurk tõelise meridiaani Npoolse osa ja esemelt laeva kompassi suuna vahel või
Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp). Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk seostuvad: TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp) Tõeline vastaspeiling, traavers TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas poordis +90°. vasakus poordis -90° . Traaversi kaugus on lühim kaugus, millega möödutakse antud kursil majakast, tuletornist või esemest, märgime Tõeliseks vastaspeilinguks (TVP) on päripäeva loetud nurk tõelise meridiaani Npoolse osa ja esemelt laeva kompassi suuna vahel või
· Alalisvool on vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suure mahtuvuse tõttu võimalik. · Alalisvoolu korral on nii õhu- kui kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinid, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid muunduralajaamu. 34. Millised on õhuliini põhilised osad? Mille poolest erineb kaabelliin õhuliinist? · Juhe, Piksekaitsetross, Isolaator, Masti püstik, Masti traavers · Kaablid paigutatakse maasse, tunnelitesse, torudesse, plokkidesse jne · Kasutusel linnades, tehaste ja energeetikaobjektide territooriumil · Eelised: *Nõuavad vähem ruumi *Välismõjude eest paremini kaitstud *Töökindlamad *Ohutumad 35. Millisest võivad olla valmistatud elektriliini mastid ning millisel pingel teatud materjalist maste kasutatakse? Nimeta mõni masti tüüp (vastavalt funktsioonile). · Materjal
profiilrõngastest, mille äärikud on poltidega ühendatud terviklikuks kereks 1. Seest kulumikindlate plaatidega vooderdatud töötsoon moodustab sisemise liikumatu koonuse 2. Liikuva purustus-koonuse 3 võll 6 paigaldub koonuse riputusliigendile 5, mida kannab koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kan-nu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu pöörle-misel tiirleb purustuskoonuse võll 6 ringi ümber purusti telje. Seejuu-res muudab purustuskoonus oma asendit liikumatu koonuse suhtes ning purustab materjali. Viimane liigub alla isevoolu teel
raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab ettenähtud kõrgeimasse ülemisse asendisse , siis lülitub pump automaatselt välja. Kui tähistada kolvi kaal tähega G ja tema liikumistee ( tõstekõrgus ) tähega H , siis akumulaatorisse kogutud energia võrdub korrutisena GH , vedelikus tekitatud
suur, tagamaks kvaliteetset valmistoodangut. Järsu koonusega purusti () koosneb üksikutest massiivsetest tugevdusribidega profiilrõngastest, mille äärikud on poltidega ühendatud terviklikuks kereks 1. Seest kulumikindlate plaatidega vooderdatud töötsoon moodustab sisemise liikumatu koonuse 2. Liikuva purustuskoonuse 3 võll 6 paigaldub koonuse riputusliigendile 5, mida kannab koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kannu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu pöörlemisel tiirleb purustuskoonuse võll 6 ringi ümber purusti telje. Seejuures muudab purustuskoonus oma asendit liikumatu koonuse suhtes ning purustab materjali. Viimane liigub alla isevoolu teel. Tühjendusava suurust reguleeritakse lõhestatud erimutriga traaversi ülaosas. Mutriga saab nihutada purustuskoonuse võlli püstsuunas.
annaabi.ee 
