Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnit...
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, - taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, t...
määrdeõliga immautatud. Tropid Tropks nimetatakse vahendit mille abil tõstetav last kinnitatakse tõstemasina konksu külge. Tropid valmistatakse 15.4-37 mm läbimõõduga trossidest. Tropid jagunevad kerg ja harudega troppideks. Kergtropid on universaaltropid. Harudega tropid võivad 2, 4 või 6 harulised Konksud Elemendi haaramiseks kinnitatakse tropi otsa konksud. Traavers Traavers on jäik tala või ferm mille külge on kinnitatud ripptrossid. Kasutatakse pikkade ja suurete elementide tõstmiseks KT Küsimused 1. Iseloomusta transpordi, ettevalmistus ja montaazi töid 2. Kuidas peab töötama montaazitöö 3. Konstruksiooni elementide transport 4. Ehituskonstruktsioonide veo organiseerimine 5. Konstruktsioonielementide laadimine ja ladustamine 6
vuukimiseta. Lõikamine giljotiinkääridel põhineb kahe tasapinnalise lõikeplaadi liikumisel mööda ühist lõiketasapinda. Lõikeservade lähenemisel toimub materjali nihe. Lõike kvaliteet oleneb plaatide vahekaugusest. Giljotiinkääride lõiketera sooritab libiseva lõikeliikumise. Juurdelõigatav spoonipakk asetatakse vastavalt valgusriba järgi. Seejärel laskub surve traveers, surudes spoonipaki vastu töölauda. Traavers käivitatakse hüdrosilindriga. Pärast vajaliku survejõu saavutamist laskub alla lõiketera, mis käivitatakse kepsväntmehhanismiga. Tööliikumise lõppedes seiskub lõiketera ülemises asendis ning survetraavers vabastab spoonipaki survest. Spoonipaki ümbernihutamine vajalikule lõikelaiusele toimub kelguga. Kelgu ajamiteks on kettülekanne ja tigureduktor. Kelku on võimalik ümber paigutada ka käsiratta abil. Spoonipakkide vuukimismasin
väiksema tugevusega ning vajavad täiendavat tihendamist. Täiendavalt järelpressimisega, milleks masina vertikaalsele sambale kinnitatakse mehhaniseeritult pöörduv traavers 10 plaadiga 11. Vormide valmistamine, mille puhul pressitakse suure survega, on põhimõtteliselt uus kõrgetootlik masinvormimise viise. Nende vormimismasinate puuduseks on see, et surve kastis olevale vormisegule ei kandu edasi ühtlaselt, eriti vormi kõrguse suhtes ja väljaulatuvate osadega mudeli kasutamisel. Seda puudust pole membraaniga varustatud pneumaatilistel masinatel.
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
Tross on konksuhoidjaga seotud ploki kaudu. riputud mistahes mehhanismi konksule. (pöördemehhanismil). Mehhanismi töötsükli kuumenemist ja kulumist. Muutuval koormusel Traavers on ploki teljega ühendatud Kahetrossiline greifer on kasutatav ainult kestvus tts=tk+tl+tp+to, kus tk käivitamise aeg, tl tehakse arvutused ekivalentkoormusega. kandepõskede abil. spetsiaalsete kraanade haardedementina. ühtlase kiirusega liikuse aeg e
Poomid võivad olla ka kaideta. Sel juhul varustatakse nad kahe vintsile keritava topenendiga, mille abil saab muuta poomi nurka horisontaalasendi suhtes ja samas ka keerata ümber vertikaaltelje. Vaatame kolme varianti sellist tüüpi poome: Joon. 7.3.5., 7.3.6. ja 7.3.7. 1- topenandi kaldenurga muutmise vints, 2, 9, 18, 19- topenantide vintsile jooksvad otsad, 3, 5, 7, 8- topenantide ülemised juhtplokid, 4- saaling, 6- runneri juhtplokk, 10- liikuv topenandiplokk, 11- traavers, 12- traaversi tõmmits, 13- lastiplokk, 14- runner, 15- haak, 16- poom, 17- poomi pööramise vints, 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
1.Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende töötlemiseks kasutatavad freesid. Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järje...
tugevduspalkidega SÕRESTIKU TÕSTMINE (paarikaupa) tropid ÜKSIKSÕRESTIKU TÕSTMINE TUGEVDUSPALGID terasklamber traavers 2/3 L tugevduspalgid tugevduspalgid L sõrestiku alumine vöö E L E M E N T I D E O M A V A H E L I N E K I N N I T U S NEEDID JA POLDID
Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp). Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk seostuvad: TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp) Tõeline vastaspeiling, traavers TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas poordis +90°. vasakus poordis -90° . Traaversi kaugus on lühim kaugus, millega möödutakse antud kursil majakast, tuletornist või esemest, märgime Tõeliseks vastaspeilinguks (TVP) on päripäeva loetud nurk tõelise meridiaani Npoolse osa ja esemelt laeva kompassi suuna vahel või
Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp). Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk seostuvad: TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp) Tõeline vastaspeiling, traavers TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas poordis +90°. vasakus poordis -90° . Traaversi kaugus on lühim kaugus, millega möödutakse antud kursil majakast, tuletornist või esemest, märgime Tõeliseks vastaspeilinguks (TVP) on päripäeva loetud nurk tõelise meridiaani Npoolse osa ja esemelt laeva kompassi suuna vahel või
· Alalisvool on vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suure mahtuvuse tõttu võimalik. · Alalisvoolu korral on nii õhu- kui kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinid, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid muunduralajaamu. 34. Millised on õhuliini põhilised osad? Mille poolest erineb kaabelliin õhuliinist? · Juhe, Piksekaitsetross, Isolaator, Masti püstik, Masti traavers · Kaablid paigutatakse maasse, tunnelitesse, torudesse, plokkidesse jne · Kasutusel linnades, tehaste ja energeetikaobjektide territooriumil · Eelised: *Nõuavad vähem ruumi *Välismõjude eest paremini kaitstud *Töökindlamad *Ohutumad 35. Millisest võivad olla valmistatud elektriliini mastid ning millisel pingel teatud materjalist maste kasutatakse? Nimeta mõni masti tüüp (vastavalt funktsioonile). · Materjal
profiilrõngastest, mille äärikud on poltidega ühendatud terviklikuks kereks 1. Seest kulumikindlate plaatidega vooderdatud töötsoon moodustab sisemise liikumatu koonuse 2. Liikuva purustus-koonuse 3 võll 6 paigaldub koonuse riputusliigendile 5, mida kannab koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kan-nu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu pöörle-misel tiirleb purustuskoonuse võll 6 ringi ümber purusti telje. Seejuu-res muudab purustuskoonus oma asendit liikumatu koonuse suhtes ning purustab materjali. Viimane liigub alla isevoolu teel
raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab ettenähtud kõrgeimasse ülemisse asendisse , siis lülitub pump automaatselt välja. Kui tähistada kolvi kaal tähega G ja tema liikumistee ( tõstekõrgus ) tähega H , siis akumulaatorisse kogutud energia võrdub korrutisena GH , vedelikus tekitatud
suur, tagamaks kvaliteetset valmistoodangut. Järsu koonusega purusti () koosneb üksikutest massiivsetest tugevdusribidega profiilrõngastest, mille äärikud on poltidega ühendatud terviklikuks kereks 1. Seest kulumikindlate plaatidega vooderdatud töötsoon moodustab sisemise liikumatu koonuse 2. Liikuva purustuskoonuse 3 võll 6 paigaldub koonuse riputusliigendile 5, mida kannab koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kannu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu pöörlemisel tiirleb purustuskoonuse võll 6 ringi ümber purusti telje. Seejuures muudab purustuskoonus oma asendit liikumatu koonuse suhtes ning purustab materjali. Viimane liigub alla isevoolu teel. Tühjendusava suurust reguleeritakse lõhestatud erimutriga traaversi ülaosas. Mutriga saab nihutada purustuskoonuse võlli püstsuunas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
