Arvsõna Arvsõnade käänamine Põhiarvsõnad 1000, 1000000 Järgarvsõnad Kaht või enamat tuvastamata isikut väljendavate arvsõnade käänamine ...
Näide Vastab küsimustele Kääne ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav kes? auto autod missugune 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse NIMETAV Sanatoorium Sanatooriumid Süda Südamed OMASTAV Sanatooriumi Sanatooriumide Südame Südamete OSASTAV Sanatooriumit Sanatooriumeid Südant Südade SISSEÜTLEV Sanatooriumis...
Nimisõnade käänamine SAKSA KEELES JAGUNEVAD NIMISÕNAD AINSUSES KOLME KÄÄNDKONNA VAHEL: Naissoost nimisõnade käändkond; Tugev käändkond; Nõrk käändkond; Naissoost nimisõnade käändkond Nominativ eine Frau die Frau Wer? eine Katze die Katze Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse eine See die See eine Nacht die Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Akkusativ eine Katze die Katze Wen? eine Frau die Frau Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse Wohin? an eine See hinter die See eine Nacht die Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Dativ einer Katze der Katze Wem? einer Frau der Frau Wo? einer Puppe d...
Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele Võõrnimede käänamine · Võõrnimede käänamisel lähtutakse hääldusest a) kui nimi lõppeb tummavokaaliga, siis lisatakse kõigepealt tüvevokaal -i ning seejärel käändelõpp b) kui nimi lõppeb tummakonsonaldiga, siis lisatakse üksnes käändelõpp Mõlemal puhul tuleb kasutada ülakoma O. Wilde O.Wilde'ile O. Wilde'i (kelle oma) Bordeaux Bordeaux'sse Bordeaux' inimesed...
Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI...
Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipe...
NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -...
mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? durch-läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch für-jaoks minu jaoks - für mich ohne-ilma sinuta - ohne dich um-ümber ümber minu - um mich gegen-vastu nende vastu - gegen sie entlang-piki ei saa hästi moodustada piki teda? ALATI AKUSATIIVIS! Dativ kellele? millele? mit- -ga, koos sinuga - mit dir bei-juures minu juures - bei mir zu-juurde tema juurde (ns)- zu ihr nach-järel teie järel - nach euch aus- seest minu seest - aus mir von- -st temast(ms) - von ihm ALATI DAATIVIS! an-äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) ei saa hästi moodustada - tema äärde?, minu ääres? auf- peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mi...
nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti...
silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fructus Acc.cornu cornua Abl.fru...
Beispiel (mit Bestimmten Artikeln) Singular Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Nominativ (1. Fall) der Mann die Frau das Kind Genitiv (2.Fall) des Mannes der Frau des Kindes Dativ (3. Fall) dem Mann(e) der Frau dem Kind(e) Akkusativ (4. Fall) den Mann die Frau das Kind Plural Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Nominativ (1. Fall) die Männer die Frauen die Kinder Genitiv (2.Fall) der Männer der Frauen der Kinder Dativ (3. Fall) den Männern den Frauen den Kindern Akkusativ (4. Fall) die Männer die Frauen die Kinder 2. Deklination des Unbestimmten Artikels...
03.09 JOKA käänamine (kes?mis?) AINSUS(YKSIKKÖ) MITMUS(MONIKKO) kes?mis? joka kes?mis? jotka kelle?mille? jonka kelle?mille? joiden/joitten keda/mida jota keda/mida joita kellesse/millesse Johon kellesse/millesse joinin kelles/milles jossa kelles/milles joissa kellest/millest josta kellest/millest joista kelleks/milleks joksi kelleks/milleks joiksi kellele/millele jolle kellele/millele joille kellel/millel jolla...
ALGUSTÄHE LÜHEND KONSONANT- KATKENDLÜHEND LÜHEND Suure tähe Väikse tähe lühend lühend Kirja- Lühendi lõppu ei Lühendi lõppu ei Kirjutatakse välja 1-3 Kasutatakse kõiki või pane punkti ega pea punkti panema( vokaalini. mõningaid konsonante. vahe- sidekriipsu. (v.a v.a juhul kui sõna Punkti ei pea panema. mägid 6 isikunimede langeb kokku mõne Sama reegel Sidekriipsu kasutatakse lühendamisel) teisega) vaid keeruliste liitsõnade Nt: NATO, USA, E- Nt: õpet; fil puhul....
Tugev käändkond Singular Singular Singular Plural Maskulinum(der) Neutrum(das) Femininum(die) Nominativ straker Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Akkusativ starken Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien Genitiv starken Wind frischen Brot heller Sonne schöner Ferien Omadussõna kuulub tugevasse käändkonda, kui tema ees ei ole artiklit ega asesõna. Sel juhul lisatakse omadussõnale määrava artikli lõpud, väljaarvatud meessoo ja kesksoo genitiiv, kus lõpp on -en. Ilma artiklita või asesõnata esineb omadussõna võrdlemisi har...
Saksa keele eessõnad eesti keelse tõlkega + omadussõna käänamine 1. Bis-kuni 2. Durch-läbi 3. Für-kellegi/millegi jaoks 4. Ohne-ilma 5. Um-ümber 6. An-juurde, äärde 7. Auf-peal, peale 8. Hinter-taha, taga 9. In-sees, sisse 10. Neben-kõrvale, kõrval 11. Über-kohale, kohal 12. Unter-alla, all 13. Vor-ette, ees 14. Zwischen-vahele, vahel 15. Estlang-piki 16. Während-jooksul, vältel, kestel, ajal 17. Trotz-vaatamata, hoolimata 18. Wegen-kellegi/millegi pärast, tõttu 19. Aus-seest 20. AuSer-välja arvatud 21. Bei-juures 22. Gegenüber-vastas 23...
TEGUSÕNAD vous faites il veut -ER LÕPULISED ils font nous voulons Travailler - töötama vous voulez je travaille ils veulent tu travailles Venir - tulema il travaille je viens nous travaillons tu viens Pouvoir saama, võima vous travaillez il vient je peux ils travaillent nous venons tu peux vous venez il peut ENESEKOHASED ils viennent nous pouvons Se lever - tõusma vous pouvez je me leve ils peuvent tu te leves Partir - lahkuma on/il se leve je pars nous nous levons tu pars Devoir pidama (kohustatud o.) vous vous levez il part je dois ils se levent...
keda? mind sind с кем? со мной с тобой Т. kellega? minuga sinuga о ком? обо мня о тебе П. kellest? minust sinust Page 1 Sheet1 asesõnade käänamine он она мы вы они tema (m) tema (n) meie teie nemad у него у неё у нас у вас у них temal (m) temal (n) meil teil neil его её нас вас их teda (m) teda (n) meid teid neid...
Eessõnad Küsimuse Ainsuse lõpud Mitmuse lõpud Käänded d Meessoost Kesksoost Naissoost Om. Nimisõnad Om. Nim Om. Nim. Om. Nim MS KS NS X Kto? - -oe -oe -a -a -e - -a - , , , , -, to? -o - - - -ee -e -()e - - -...
(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - - . . . . . . (om.s) . kes? - - -...
Valiktähtühend Sõna(ühenid) iseloomulikumad konsonandid khk kihelkond rts rootsi jrk järjekord krt korter 4. Kombineeritud lühend mat-dr matemaatikadoktor n-ltn nooremleitnant Veaohtlike sõnade käänamine A M NIM. Tragi ema tragid emad OM. Tragi ema tragide emade OS. Tragi ema tragisid emasid SISSE. Tragisse emasse tragidesse emadesse SEES. Tragis emas tragides emades RAJAV. Tragi emani tragide emadeni NIM. Maitsev suhkur maitsvad suhkrud OM. Maitsva suhkru maitsvate suhkrute OS. maitsvat suhkrut maitsvaid suhkruid SISSE...