Ladina keele kodune töö 29.09 1. Nimisõna põhivorm koosneb nimisõna algvormist ja omastava käände lõpust ja soost. 2. Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Ladina keeles on 5 deklinatsiooni.’ 3. Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genetiivi lõpu järgi. 4. Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’);
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad
2.(tu) es 3. est Pl pluralis 1.(nos) sumus 2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega! Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on.... et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh! Käändsõnad (noomenid) Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast? Dat=Daativ(casus dativus) kellele?millele?kellel?millel? Acc=Akusatiiv (casus accusativus)- sihitise kääne, keda
(eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk natra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est ... · et/atque/-que Grtis ag! Sg = singularis e. Ainsus Pl = Pluralis e mitmus Ius lex Ius et lex Ius atque lex Ius lexque -Õigus ja seadus Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (csus) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel?
5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ul- on alati rõhuta ja lühikesed. 1)Nimisõna põhivorm koosneb nomitatiivist, genitiivist ja soost. 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp.nimisõnadel genitiivis? I, us, is 10) Nimetage us-lõp.nimisõnad, mis on kesksoost. Corpus, pectus, tempus viscus, crus 11) Mis soost on u-lõp.nimisõnad, mis on nende genitiivi lõpp? Kesksugu, us Omadussõnad 1)Millest koosneb omadussõna põhivorm?Sootunnuse lõpust
III käändkond declinatio tertia Siia kuulub väga palju sõnu, nii mees-, nais-, kui kesksoost Sing gen lõpp on is NB! Et sing gen erineb tunduvalt sing nom-ist, siis tuuakse see sõnastikus ära koos sõna muutunud osaga Sol, Solis m - päike Sing Plur Nom sol soles Gen solis solum Dat soli solibus Acc solem soles Abl sole solibus Carmen, minis n - laul sing plur Nom carmen carmina Gen carminis carminum Dat carmini carminibus Acc carmen carmina abl carmine carminibus Febris, is f - palavik sing plur Nom febris febres
KÄÄNDED - casus • Nominativus – nom. – nimetav- kes? mis? • Genitivus – gen. – omastav – kelle? mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus...
rh = r: rhetor qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum (mina) 1. (ns) sumus 2. (tu) es (sina) 2. (vs) estis 3. - est (tema) 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) (ms õpilane) · studisa (pl studisae) (ns) · Salve! Salvte! (tere, ainsus, mitmus) · Vale! Valte! (head aega, ainsus, mitmus) · Quid tibi nmen est? (mis on su nimi?) · Mihi nmen est ... (minu nimi on...) · et/atque/-que (ja) · Grtis ag! (aitäh) · Ius et lex, ius atque lex, ius lexque (õigus ja seadus) · Vel/-ve (või) · Ius vel lex, ius lexve (õigus või seadus) Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva)
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13
· ia: baanian, baktrian, gaavial, kaaviar, paavian, tüümian. · ie: reekviem · eu: karboliimeum, lütseum, muuseum, ooleum, petrooleum · eo: kameeleon, nukleon, panteon · ea: liineal, ookean · ua: donzuan, jaanuar, kaasuar, kakuam, leeguan, veebruar · au: karaul ·üo: barüon VORMISTIKUST · ains part: 4-silbiline lõputa, 3-silbiline t-lõpuline · ains illat: -sse või lõputa · mitmus: 4-silbiline de, 3-silbiline te · mitm part: 4-silbiline lõputa või sid-lõpuline, 3-silbiline i-tunnuseline ja d-lõpuline, tüvevokaal i on muutunud e-ks nt auditooriumeid. III KÄÄNDKOND Astmevahelduseta mitte ne/-s sõnad · 2-silbilised ja I-vältelised nominatiivis e-lõpulised · 2-silbilised II-vältelised · nna-liitelised · Paljud koha- ja isikunimed, nt vere-lõpulised
õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse.
NB! Lauses on ainult üks eitus. Daran ist niemand schuld. Selles ei ole mitte keegi süüdi. Ich weiß nichts davon. Ma ei tea sellest midagi Kõrvalekaldeid saksa lause ülaltoodud seaduspärasustest esineb kõige sagedamini igapäevases kõnekeeles ja dialoogis. 1 ARTIKKEL Reeglina kasutatakse saksa keeles kõiki nimisõnu artikliga, mis määrab kindlaks 1. nimisõna soo "der Freund" meesugu Maskulinum (M) "die Stadt" naissugu Femininum (F) "das Zimmer" kesksugu Neutrum (N) 2. nimisõna arvu "der Junge" Singular/ainsus "die Jungen" Plural/mitmus 3. nimisõna käände "dem Mann" Dativ "des Mannes Genitiv
käändumatu sõna) subst. substantivum (substantiiv, nimisõna) inf. infinitivus (infinitiiv, tegevusnimi) subst. defect. substantivum defectivum loc. locativus (lokatiiv) (defektiivsubstantiiv, vaegnimisõna) lüh. lühendatult, lühendina superl. superlativus (superlatiiv, ülivõrre) m masculinum (maskuliin, meessoost sõna) v või n neutrum (neutrum, kesksoost sõna) v. defect. verbum defectivum (defektiivverb, nom. nominativus (nominatiiv) vaegtegusõna) num. numerale (numeraal, arvsõna) voc. vocativus (vokatiiv) vt vaata 1 , ab, abs praep. c. abl. poolt, juurest, -st, -lt; administr, v, tum, re abistama,
" [---] 6 T. Help, Eelistame enda oma. Keel ja Kirjandus 1998, nr 12. 7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8:
Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14
Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Esimeses etapis jaotatakse sõnad muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19
õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse.
üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine Sünteetilises väljendusviisis seotakse morfeeme sõna külge. (aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu. Polüsünteetilises väljendusviisis liidetakse sõnale väga palju morfeeme. Fusioon- morfeemide piirid on hajusad. (nt murde)
üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine Sünteetilises väljendusviisis seotakse morfeeme sõna külge. (aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu. Polüsünteetilises väljendusviisis liidetakse sõnale väga palju morfeeme. Fusioon- morfeemide piirid on hajusad. (nt murde)
üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 222 Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine Sünteetilises väljendusviisis seotakse morfeeme sõna külge. (aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu. Polüsünteetilises väljendusviisis liidetakse sõnale väga palju morfeeme. Fusioon- morfeemide piirid on hajusad. (nt murde)
Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid
.............................................................................................11 Kaudkõne Reported speech........................................................................................11 Kaudküsimused Reported questions..........................................................................12 Passiiv Passive voice .................................................................................................12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns.................................................................12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns............................................................13 Mitmuse moodustamine................................................................................................13 Siduvad asesõnad..........................................................................................................14 Omastav kääne............................
Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne Direct speech 11 Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12 Passiiv Passive voice 12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns 12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 13 Mitmuse moodustamine 13 Siduvad asesõnad 14 Omastav kääne 14 Käskiv kõneviis 15 Omadussõnad 15 Viisimäärsõnad 16 Tingimuslaused 16
tähenduse loomiseks grammatilisi sõnu (eessõnad nt) või partikleid käänete asemel. Nendes keeltes on üldiselt väga fikseeritud sõnade järjekord. nt Eesti keele (sünteetiline) siilidelegi on inglise keele (analüütiline) even to the hedgehogs, kus ainuke sünteetiline element on mitmust tähistav ’s’. artikkel – artikkel on nimisõnaga kaasnev abisõna. Inglise keeles on a/an, soolist eristamist ei toimu, kuid mitmes germaani keeles võib artikkel näidata nimisõna sugu ja arvu. aspiratsioon – Aspiratsioon ehk hõngus tekib helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – Assimilatsioon on protsess, mille käigus lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad. Progressiivne assimilatsioon on see, kui eelnevad häälikud mõjutavad järgnevat ning regressiivne assimilatsioon on see, kui järgnevad häälikud mõjutavad eelnevaid. aste – bislama keel – inglise keele põhine kreoolkeel
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4.
morfoloogilist ainest, nt vaba, mine, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse mõnikord ka terminit varjatud morfeem. Nullmorfeem avaldub ka käskiva kv ainsuse 2. pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1 Jäänukmorfeem aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride
keeled on enamasti postpositsiooni-keeled Võimalikke põhjuseid: mingid keeled on omavahel suguluses (üks keel on teisest eeskuju võtnud), ilma täishäälikuteta ei oleks võimalik rääkida 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator
2) sotsiolingvistika: - kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? - kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa > *kanssa > *kaas > -ga täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on
ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54
im Jahr in diesem Jahr im vorigen/nächsten Jahr Im Jahr 2010 ... · der Monat im Monat in diesem Monat im vorigen/nächsten Monat Aastaajad (kõik on meessoost.) Sajandid Kuud im Frühling im 21 Jahrhundert im Juni, März, April im Sommer im Herbst im Winter ZU WÄHREND Kalendripühad, tähtpäevad. Zu + daativ ajal, vältel, kestel. Nimisõna on genitiivis · zu Weinachten - jõulude ajal/ajaks Während des Seminars - seminari ajal · zu Ostern - ülestõusmispüha · zu Pfingsten - nelipüha · zu Silvester - vana-aasta · zu Neujahr · zum Geburtstag SEIT Märgib tegevust, mis algas mingil ajahetkel minevikus ja kestab siiani. (Mis ajast alates?) · Er ist schon seit 12 Jahren verheiratet. (Ta on juba 12 aastat abielus.) ZWISCHEN (dat) · zwischen dem 10. Juni und dem 31. august. (10
· Erandid! a potato potatoes a tomato tomatoes a negro negroes a hero heroes · · f(e)lõpulistele sõnadele mitmuses lisatakse s. a roof roofs a safe safes · Erandid! a leaf leaves a thief thieves a wife wives a knife knives a shelf shelves a half halves · Pane tähele! Nimisõnad, millel on ebareeglipärane mitmus: a man men a woman women a foot feet a penny pence(kogusumma), pennies(üksikud mündid) a deer deer a sheep sheep an ox oxen a child children a mouse mice a goose geese a tooth teeth Omastav kääne Inglise keeles on nimisõnadel ainult üks käändelõpuga kääne omastav kääne. 1
n), langedes kokku genitiiviga. Genitiivi tunnus -n kadus II aastatuhandel (sõnalõpulise n-i kadu) Kohakäänete komplekt on endiselt kolmeliikmeline, ehkki kohakäänete sarju on nüüd kaks. Nominatiiv Juba uurali algkeeles oli käändelõputa, samuti teistes soome-ugri keeltes. Funktsioonid: subjekti (aluse), nominaalpredikaadi (≈ öeldistäite), eluta objekti (sihitise) ja atribuudi (täiendi) kääne. Esialgu tavaliselt tähistas elutuid objekte. Ainsuse genitiiv Tänapäeval tunnuseta (säilinud on üksikuid rudimente kohanimedes, liitsõnades, nt Soontagana, maantee) Läänemeresoome algkeeles oli lõpuks –n. XIII sajandi paiku oli eel säilinud, seda tõestavad siis kirja pandud kohanimed. Ka XIV ja XV oli ka veel alles. XV sajandil hakkas sõnalõpulise n-i hääldus lõdvenema seal, kus tal puduus tähendust eristav funktsioon ja pikapeale tunnus kadus (16. sajand).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
