Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ladina keele käändkonnad (0)

1 Hindamata
Punktid

I käändkond
Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad , mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae.
* Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a.
II käändkond
* II käändkonda kuuluvad:
a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja
b) um-lõpulised kesksoost sõnad.
* II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī
* Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost.
Nt
Aegyptus, ī f – Egiptus
Parus, ī f – Paros (saar)
pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu
* Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad:
vulgus, ī n – lihtrahvas
pelagus, ī n – meri
vīrus, ī n – mürk
III käändkonna nimisõnad
* III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais - ja kesksugu) nimisõnad.
* III käändkonna ainsuse nominatiivil puudub kindel lõpp. Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võimalik otsustada sõna soo üle.
III käändkonna ainsuse genitiivi lõpp (tunnus) on -is!
* III käändkonna nominatiivi vormil on sageli teistsugune tüvi kui ülejäänud käänetel.
* Käändelõpud liituvad sõna nn genitiivi tüvele
* Sõnastikes antakse nominatiivi vorm ning peale koma ainsuse genitiivi lõpp koos muutunud tüve lõpuga.
* Muutunud tüveosa antakse alates viimasest tähest, mis võrreldes nominatiiviga ei muutu.
Nt
homo, minis m/f – inimene
Gen. sg. Hominis
Konsonanttüveliste mees- ja naissoost nimisõnade käändelõpud on järgmised:
Sg Pl
N. V. Ø -ēs
G. -is -um
D. -ī -ibus
Acc. -em -ēs
Abl. -e -ibus
Konsonanttüveliste kesksoost nimisõnade käändelõpud on järgmised:
Sg Pl
N. V. Ø -a
G. -is -um
D. -i -ibus
Acc.= Nom -a
Abl. -e -ibus
I-tüvelised on:
a) e-, al- ja ar-lõpulised kesksoost nimisõnad
Nt
mare, maris n – meri;
animal , animālis n – loom;
exemplar, exemplāris n – näide, eeskuju
b) mõned is-lõpulised naissoost nimisõnad, mille nominatiivi ja genitiivi vormid langevad ühte
turris, turris f – torn
Omadussõnad
Ühelõp. Kahelõp.
Kolmelõp.
* IV käändkonda kuuluvad:
us-lõpulised meessoost sõnad
u-lõpulised kesksoost sõnad
* IV käändkonna Gen. sg. lõpp on –us
IV käändkonna us-lõpulistest sõnadest on erandlikult naissoost nt:
manus , ūs f – käsi
domus , ūs / -ī f – maja, kodu
acus, ūs f – nõel
porticus, ūs f – sammaskäik
Īdus, uum f – iidid (kuu 13. või 15. päev Roomas)
Naissoost on ka puude nimed, nt
Quercus , ūs f – tamm
* V käändkonda kuuluvad ēs-lõpulised (peamiselt) naissoost sõnad
* V käändkonna Gen. sg. lõpp on –eī
Vasakule Paremale
Ladina keele käändkonnad #1 Ladina keele käändkonnad #2 Ladina keele käändkonnad #3 Ladina keele käändkonnad #4 Ladina keele käändkonnad #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lennart12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ladina keel käänded
53
pptx

Ladina keel käänded

grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiivi vormid. Omadussõnad esitatakse sõnastikus meessoo vormis ja lisatakse teiste sugude lõpud. · Vastavalt tüve lõpphäälikule jagunevad ladina nimisõnad ja omadussõnad viide käändkonda. Nimisõnu esineb kõigis viies, omadussõnu ainult esimeses, teises ja kolmandas deklinatsioonis. Omadussõna ühildumine nimisõnaga · Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette asetatakse ta vaid rõhutamise korral: · tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis,

Ladina keel
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA
19
docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel ­ lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)

Ladina keel
Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus
13
doc

Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus

Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr ­ 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr

Ladina juriidiline terminoloogia
Ladina keele III käändkond
13
ppt

Ladina keele III käändkond

III käändkond declinatio tertia Siia kuulub väga palju sõnu, nii mees-, nais-, kui kesksoost Sing gen lõpp on ­is NB! Et sing gen erineb tunduvalt sing nom-ist, siis tuuakse see sõnastikus ära koos sõna muutunud osaga Sol, Solis m - päike Sing Plur Nom sol soles Gen solis solum Dat soli solibus Acc solem soles Abl sole solibus Carmen, minis n - laul sing plur Nom carmen carmina Gen carminis carminum Dat carmini carminibus Acc carmen carmina abl carmine carminibus Febris, is f - palavik sing plur Nom febris febres Gen febris febr-i- um Dat febri febribus Acc febr-i-m febres Abl febr-i febribus III PÖÖRDKOND coniugatio tertia · Tunnuseks on lühike si

Ladina keel
Ladina juriidiline terminoloogia
28
docx

Ladina juriidiline terminoloogia

Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel ­ lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.

Õigus
Eesti keele vormiõpetus
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

· mitm gen nõgas astmes i-mitmuslik või de-mitmuslik tugevas astmes (ekslike e ekslikkude) · mitm part lõputa (leplikke, veidrikke) · i-mitmus üldiselt kasutusel (ekslikesse, leidlikes, metsnikest, paindlikelt, vestmiketa) · kolhoosnik, pealik, politseinik, sovhoosnik, ümbrik - võib käänata nii AV-ga kui AV-ta II ALALIIK · nõrgeneva AV-ga kahetüvelised sõnad PÕHITÜÜP KEEL · Keele, keelt, keelesse e keelde, keelte, keeli, keeltesse e keelisse · e-tüvelised sõnad, mille esimese silbi pikale vokaalile järgneb l, n või r (hiir, hoo, huul, hääl, joon, juur, kaar, kiir, koor, meel, niin, nool noor, peel, peen, pool, saar, seen, sool, soon, suur, säär, tuul, tüün, veer, voor, äär. Siia kuulub ka m-iga lõppev sõna leem. VORMISTIKUST: · ains part kons.tüveline t-lõpuline ja tugevas astmes (hiirt, juurt, meelt, peent, soont, veert)

Eesti keel
Saksa keele tähtsamad osad
19
doc

Saksa keele tähtsamad osad

Seda tüüpi laused on saksa keeles väga levinud. Teda võib nimetada ka umbisikuliseks asesõnaks. Es schneit Sajab lund. Es regnet. Sajab vihma. Es ist schwer. On raske. Es ist gut, daß du hier bist See on hea,et sa siin oled. Ensesekohaline asesõna. (Reflexivpronomen) - asendab lauses isikut või eset, kellel/millele tema enda tegevus on suunatud. Analoogia vene keele, nn tegusõnadga. Enam vähem nad on ka needsamad enesekohalised tegusönad vene keeles. Ich freue mich wir freuen uns du freust dich ihr freut euch er, sie,es freut sich sie freuen sich Sie freuen sich Enesekohaline asesõna on vormilt väga sarnane isikulise asesõnaga, seetõttu tekitavad nad meis teatud segadust.Vt. ka isikuline asesõna. Küsiv asesõna ( Interrogativpronomen) Wer will mitsingen? Was ist das? Was tun Sie nun?

Saksa keel
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun