grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiivi vormid. Omadussõnad esitatakse sõnastikus meessoo vormis ja lisatakse teiste sugude lõpud. · Vastavalt tüve lõpphäälikule jagunevad ladina nimisõnad ja omadussõnad viide käändkonda. Nimisõnu esineb kõigis viies, omadussõnu ainult esimeses, teises ja kolmandas deklinatsioonis. Omadussõna ühildumine nimisõnaga · Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette asetatakse ta vaid rõhutamise korral: · tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis,
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr
III käändkond declinatio tertia Siia kuulub väga palju sõnu, nii mees-, nais-, kui kesksoost Sing gen lõpp on is NB! Et sing gen erineb tunduvalt sing nom-ist, siis tuuakse see sõnastikus ära koos sõna muutunud osaga Sol, Solis m - päike Sing Plur Nom sol soles Gen solis solum Dat soli solibus Acc solem soles Abl sole solibus Carmen, minis n - laul sing plur Nom carmen carmina Gen carminis carminum Dat carmini carminibus Acc carmen carmina abl carmine carminibus Febris, is f - palavik sing plur Nom febris febres Gen febris febr-i- um Dat febri febribus Acc febr-i-m febres Abl febr-i febribus III PÖÖRDKOND coniugatio tertia · Tunnuseks on lühike si
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.
· mitm gen nõgas astmes i-mitmuslik või de-mitmuslik tugevas astmes (ekslike e ekslikkude) · mitm part lõputa (leplikke, veidrikke) · i-mitmus üldiselt kasutusel (ekslikesse, leidlikes, metsnikest, paindlikelt, vestmiketa) · kolhoosnik, pealik, politseinik, sovhoosnik, ümbrik - võib käänata nii AV-ga kui AV-ta II ALALIIK · nõrgeneva AV-ga kahetüvelised sõnad PÕHITÜÜP KEEL · Keele, keelt, keelesse e keelde, keelte, keeli, keeltesse e keelisse · e-tüvelised sõnad, mille esimese silbi pikale vokaalile järgneb l, n või r (hiir, hoo, huul, hääl, joon, juur, kaar, kiir, koor, meel, niin, nool noor, peel, peen, pool, saar, seen, sool, soon, suur, säär, tuul, tüün, veer, voor, äär. Siia kuulub ka m-iga lõppev sõna leem. VORMISTIKUST: · ains part kons.tüveline t-lõpuline ja tugevas astmes (hiirt, juurt, meelt, peent, soont, veert)
Seda tüüpi laused on saksa keeles väga levinud. Teda võib nimetada ka umbisikuliseks asesõnaks. Es schneit Sajab lund. Es regnet. Sajab vihma. Es ist schwer. On raske. Es ist gut, daß du hier bist See on hea,et sa siin oled. Ensesekohaline asesõna. (Reflexivpronomen) - asendab lauses isikut või eset, kellel/millele tema enda tegevus on suunatud. Analoogia vene keele, nn tegusõnadga. Enam vähem nad on ka needsamad enesekohalised tegusönad vene keeles. Ich freue mich wir freuen uns du freust dich ihr freut euch er, sie,es freut sich sie freuen sich Sie freuen sich Enesekohaline asesõna on vormilt väga sarnane isikulise asesõnaga, seetõttu tekitavad nad meis teatud segadust.Vt. ka isikuline asesõna. Küsiv asesõna ( Interrogativpronomen) Wer will mitsingen? Was ist das? Was tun Sie nun?
Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist
Kõik kommentaarid