RENESSANSSI KUNST Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. R kunst haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiive ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ning seda eelkõige arhitektuuris ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas
[5] Last on vaja õpetada mängima, laps ise ei hakka mängima. Ta omandab küll esemete piiratud kasutusoskuse, aga ta ei oska neid rollitingimustes tarvitada ega rollis suhelda. [5] Mängulise käitumise tunnused On tehtud arvukalt katseid mängu iseloomustada või defineerida, kuid see on osutunud keeruliseks ülesandeks. Fagan (1974) eristas kaht liiki definitsioone: funktsionaalne käsitlusviis ja strukturaalne käsitlusviis.[1] Funktsionaalse käsitlusviisi kohaselt ei ole mängul selget lõppu või välist eesmärki. Seega, kui eksisteerib väline eesmärk (näiteks vajadus süüa, saada lohutust või teisest jagu), siis ei ole käitumisviis mäng. See viis definitsioonini, et mängul ei ole vahetult kasu või ilmset eesmärki. [1] Struktuuriline käsitlusviis proovib kirjeldada käitumisviise, mis esinevad vaid mängus, või viisi, kuidas käitumisviise mänguliselt esitatakse. Ainult mängu ajal aset leidvate
alustatud Santa Maria della Salute kirik. Barokiajastu profaanarhitektuuri üllaim mälestis on sama meistri ehitatud Palazzo Pesaro. Väga palju stiiliküllast ja maitsekat on barokiajastul loodud monumentaalsete treppide, kaevude, väravate jm näol. Ka aiakunsti alal on barokk saavutanud ületamatuid tulemusi. Skulptuur Barokiajastu silmapaistvaim skulptor, ühtlasi ainuke suurmeister sel alal on Bernini. Bernini on kunstnik, kes maalilise, dünaamilise ja pateetilise käsitlusviisi skulptuuris esimesena järjekindlalt teostad ja sellega stiili loob, mis ligi pooleteise sajandi kestel peaaegu terves Euroopas valitseb. Bernini hülgab täiesti klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, milles domineerivad valguse ja varju mõjud. Tema skulptuurid on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust, ja nende mõjuvus on rajatud pateetilistele, kontrastsetele ning järskudele liigutustele, neis valitsevad taltsutamata kirg ja haarav ekstaas.
Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat. Romaanis «Kuldne värav» (1937) on rakendatud psühhoanalüütilist käsitlusviisi. 1939 avaldatud mereromaan ,,Tulemees" on eelkõige olustikumaaling karmist meremeheelust. Kalurite tööd nõukogulikes oludes kujutavad näidendid "Tagaranna meeste kalakuunar" (1947) ja "Kuhu lähed, seltsimees direktor?" (1949). Panoraamromaani "Tuuline rand" (IIV, 195166) peamine tegevusliin näitab rannaküla ja selle inimeste kujunemislugu 1905. aasta sündmustest Teise maailmasõjani. Teos pakub mõndagi ka meremeeste eluolusse puutuvat, seda väärtustavad veenvad ja
sajandil tekkinud madrigal Renessanssiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontserdimuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Giovanni Gabrieli Jubilate Deo Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustabloodustunde tugenemine ja realistiku looduslähedase käsitlusviisi võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiive ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Kuigi suur osa oli usulise sisuga tulid moodi ka antiikmütoloogiast pärit teemad. http://meiekirjandus.pbworks.com/RENESSANSI+KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_kunstis http://masmoulin.blog.lemonde.fr/files/2009/01/mona_lisa. 1233142116
Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Uus laad ilmneb juba Itaaliareisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse
1943, TKM; Peale lõunat, 1944, EKM) ning suure vormiüldistusega linnapolte (Põlenud linn, 1943, EKM; Purustatud linn, 1944,TKM). Loomelaadi uuenemine avaldus figuuri üha tugevnevas stiliseerimises (Öine habaneera, 1944, EKM) ja irreaalse meeleolu süvenemises (Meenutused, 1946,TKM). Suutis säilitada isikupära ka ajal, kui nõukogude kunstipoliitika surus kunstnikele peale realistlikku käsitlusviisi ja kindla temaatika. Ajastut ja portreteeritavaid iseloomustab ilmekalt maal Kunstiteoste arutelu ENSV Kunstnike Liidus (1947, EKM). 1950. aastail sai meeliszanriks portree (Professor H. Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM). Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva)
lihtsas, asjalikus, tõsises ja veenvas laadis. Figuurid on neil tumedad ning asuvad lihtsal heledal ja siledal taustal. "Venus peegliga" (164448) 1629-1631 veetis Velázquez poolteist aastat Itaalias, peatudes pikemalt Veneetsias ja Roomas. Ta tutvus Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Velázqueze maalimisviisis tekkis muutus, ta loobus üksikvorme teravalt kujutavast laadist ja pöördus puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tundis ainult pinda, hülgas üksikasjaliku sisejoonistuse, lihtsustas kõike ja sulatas üksikasju kokku. Balthasar Carlose ratsaportee, 1632-1634 · Velázqueze pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis.
William Turner (1775 - 1851) Inglise maalija ja graafik. Kujutas peamiselt valgust ja atmosfääri. Huvitus ka merest ja taevast. Ta maastikud on unistavalt-õhulised, realistlik- värvitoredad või visionäär-fantastilised. Hilisemates töödes kaotas ära piirjooned, esines valgus ja vari. William Turner "Fregatt ,,Temeraire'i" viimne teekond Preraffaeliitide koolkond Meistrid, kes tahtsid uuesti elustada naiivset ja siirast käsitlusviisi. Ideaaliks oli Botticelli, Gozzoli ja Fra Angelico kunst. Nende kunst oli romantiline nii meeleolult kui ka sisult. Nõudsid kunstilt moraalset tõsidust ning sügavamat hingestatust. Preraffaeliitide koolkond Preraffaelismi juhtivad meistrid olid Brown, Hunt, Rossetti ja Millais. Preraffaelism oli inglise kunsti viimane omapärane avaldus. Ford Madox Brown (1821 - 1897) Preraffaelismi üks meistritest.
Inimese aktiivsuse arendamine on kaasasündinud. Lapse mäng on täiskasvanutetegevuse dramatiseerimine. Mäng on käitumine, sest lapsed käituvad mängides nii nagu nad on näinud täiskasvanuid tegutsemas. Laps areneb läbi mängu (kui tüdrukud mängivad nukkudega õpivad nad laste eest hoolitsema, kui poisid mängivad.Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama pigem elu vahetute vajadustega ja et närvisüsteem, mitte pikka aega tegevusetuna olemine, stimuleerib mängu. ,,Nii juhtub, et rohkem arenenud olevustel jääb sageli koheste vajaduste rahuldamisest energiat üle, /---/ mistõttu tekib kalduvus kasutada liigseid ja kasutuid oskusi, mis on olnud rakenduseta
tunnustamine. Organisatsiooni käsitlemisel lähtutakse kolmest kontseptsioonist – organisatsioon on sotsiaalne süsteem, mis on moodustatud vastastikuste huvide baasil ja nad peavad inimesi kohtlema eetiliselt. Organisatsioonilise käitumise käsitlusviisid Org.käitumine püüab integreerida inimesi, struktuuri, tehnoloogiat ja keskkonda. See toetub aluskontseptsioonidele inimesest ja organisatsioonist. Neli põhilist käsitlusviisi: 1. Inimressursse toetav – võimaluste loomine; loov keskkond. 2. Ettenägematute asjaolude arvestamine – erinevad olukorrad nõuavad erinevat käitumist. Igat situatsiooni tuleb hoolikalt analüüsida, et tegutseda kõige efektiivsemalt. 3. Tulemustele orienteeritus - produktiivsus ehk efektiivne tootlikkus; väljundi (toodangu mahu, käibe) suhe sisendisse (tööjõud, materjal). Kui rohkem väljundeid on toodetud sama koguse sisendi juures, on tootlikkus
võimalustele. Renoir´ inimfiguurid ja alastikujud mõjusid oma ümarjoonse üleküllusega samuti kui maalid. Hilisematel aastatel aitasid vanameistrit mõned abilised. Renoir suri pärast piinarikast agooniat. "aerutajate eine", "Tütarlaps lehvikuga, "Loozis" Degas on impessionist seetõttu, et pöörab tähelepanu valguse probleemile,maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvai ilmeid. Kui ta ei hülga täielikult lineaarset käsitlusviisi. Tema töödes on tähtis ka sisuline külg. Oma varasemas loomingus on Degas palju tõuget saanud Ingres'ilt. Tema hilisemat laadi iseloomustavad veidi Manet' ja jaapani värviline puulõige. Jaapanlastelt õppis ta kehade liikumispoosid ekujutamist. Degasi maalides lõikab raam figuuri pooleks. Samuti asetab ta figuure ebaharilikesse perspektiividesse. Ainet valis ta moodsa suurlinna elust: naised tualetti tegemas, hobuste võidujooks, kohvikute elu, kabareed ja teater, eriti aga baletti
Teema registreerimiseks esitab üliõpilane vormikohase avalduse. 7. Diplomitööde teemad ja juhendajad kooskõlastab õppekava juht ja kinnitab akadeemilise üksuse juht kaitsmisele eelneval semestril etteantud tähtajaks. Lõputöö juhendamine 8. Lõputöö on üliõpilase iseseisev töö. Juhendajal on nõustav ja suunav roll. 9. Juhendaja: - annab nõu valitud teema eesmärgi püstitamisel, probleemi põhjendamisel, ainestiku käsitlusviisi ja tööst tulenevate ülesannete täpsustamisel, meetodite ja loov-praktilise ülesande teostuseks sobiva tehnoloogia valikul ning annab nõu praktilise osa ja kirjaliku osa omavaheliste seoste tugevdamiseks; - abistab töö ülesehituse loomisel; - suunab vajadusel teemakohase kirjanduse ja muude allikate juurde; - nõustab, juhendab ja konsulteerib üliõpilast diplomitöö tegemise protsessis selle kõigil
seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitatiivset metodoloogiat. Nende ühendit kvalitatiiv kvantitatiivne nimetatakse integraalseks metodoloogiaks. Metodoloogia Teadusliku uurimistöö metodoloogia kehtestab menetluse, s.o. toimimis ja tegevusviisid ning üldjoontes selle, kuidas uuritavaid nähtusi võiks käsitleda. Metodoloogia esitab uuritavatele nähtustele lähenemis ja käsitlusviisi. Kui filosoofias räägitakse ideoloogiast kui vaadete ja ideede süsteemist, siis teadustöö "ideoloogia" on tema metodoloogia, mis esitab teadustöö "maailmavaate". Grix (2004, lk 32) nimetab metodoloogiat uurimistöö strateegiaks. Metodoloogia vaatlemine üksnes strateegiana, konkreetsete tegevustena uurimiseesmärkide saavutamiseks, jääb pisut kitsaks. Metodoloogia on teadustöö ideoloogia (ideede ja vaadete süsteem) ja strateegia (tegevuskava
Ta esimestes teostes avaldub Giorgione rahuliku unistava laadi mõju. Erinevalt Firenze koolkonnast, kus toonitati vormi ja joonistuslikkust, on Tiziani teoseile iseloomulik värvuste ja pehmes heleda-tumeda modelleeringust tulenev maalilisus. Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Veneetsia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. Isikupärase käsitlusviisi saavutas Tiziani 16. saj. teisel kümnendil. Sellest peale lõi ta oma elurõõmsamaid, bakhanaali kujutavad teosed ning suured madonnakompositsioonid. Võitnud laialdase tunnustuse, sai ta tellimusi Paavst Paulus III-lt, keiser Karl V-lt ja mitmelt teiselt mõjukalt valitsejalt. Loomingu kõrgaeg oli 15301550, siis valmisid peenelt karakteriseeritud portreed ning ideaalselt täiuslikud ja ühtaegu eluliselt konkreetsed Venuse maalid. Viimases loomejärgus sai valdavaks Piibli
portreesid. Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja väga veenvas laadis. Tumedad figuurid asetuvad heledale siledale tagaplaanile. Aastal 1629 esimene mütoloogiline teos „Joodikud“. Velazquez saab inspiratsiooni antiikmütoloogiast ja külaelust. See on realistlik, grupiportreed ja žanripilti meenutav realistlik maal. Joodikud (1628-1629) Tutvub Itaalias Tintoretto loominguga, mille mõjuna pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi juurde, loobub detailsest joonistusest ning lihtsustab kõike viimase võimaluseni, sulatab üksikasjad kokku. Pintslitehnika on lai ja voolav. Saavutab haruldase meisterlikkuse atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk saavad tähtsaimateks vahenditeks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uues laadis on teosed „Vulcanuse sepikojas“, „Infant Baltasar Carlos“ (barokne kompositsioon). Ajalooline maal „Breda alistumine e. piigid“
Mäng pole ka tavaline või tegelik elu. Mäng on tegelikust elust välja astumine ning võib ükskõik mis ajal mängija täiesti enda võimsusesse võtta. Ja sel hetkel muutub mäng tõsiseks ja vastupidi. [1] Mängulise käitumise tunnused On tehtud arvukalt katseid mängu iseloomustada või defineerida, kuid see on osutunud keeruliseks ülesandeks. Fagan (1974) eristas kaht liiki definitsioone: funktsionaalne käsitlusviis ja strukturaalne käsitlusviis. Funktsionaalse käsitlusviisi kohaselt ei ole mängul selget lõppu või välist eesmärki. Seega, kui eksisteerib väline eesmärk (näiteks vajadus süüa, saada lohutust või teisest jagu), siis ei ole käitumisviis mäng. See viis definitsioonini, et mängul ei ole vahetult kasu või ilmset eesmärki. Struktuuriline käsitlusviis proovib kirjeldada käitumisviise, mis esinevad vaid mängus, või viisi, kuidas käitumisviise mänguliselt esitatakse. Ainult mängu ajal aset leidvate
osalenud Teiste tööde vargus ja avaldamine oma nime all 20. Millised on peamised andmebaasid, kust leida õigusteaduslikuks uurimiseks vajalikku informatsiooni? Riigiteataja Eur-lex Riigikohus nc.ee PS + kommenteeritud väljaanne Euroopa inimõiguste konvensioon Rahvusvaheline kohus Ut-lib.ee 21. Mis on süsteem ning mis süsteemne käsitlus? Süsteem on mingi tervik, milles on osad ning nende osade vahel on seosed. Süsteemseks käsitlusviisiks nimetatakse sellist käsitlusviisi, mille korral käsitletavaid valdkond vaadeldakse süsteemidena. Süsteemse käsitluse rakendusviisid on erakordselt laiad, sest süsteeme võime leida igast eluvaldkonnast. 22. Millised on peamised süsteemse käsitluse printsiibid? Esiteks printsiibid, mis on seotud süsteemse käsitluse alustega – printsiibid, mis on seotud süsteemide loomise, rakendamise ja uurimisega. 1) Määratletuse printsiip: kõike, mida käsitletakse, tuleb võimalikult täpselt määratleda;
neil puudus ka eriline huvi valguse ja õhu vastu. muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav Säärane maalimisviis ei rahuldanud enam välimus. Kunstnik võib järelikult kujutada ainult põlvkonda, kes järgnes Courbet'le. Hakkas mööduvaid olukorda, fikseerida puhtmaaliliselt tärkama igatsus heledama ja õhulisema tajutud muljeid loodusest kogu nende käsitlusviisi järele, huvi selle vastu, mis juhuslikkusest, silmapilksuses ja looduses on mööduvat, dünaamilist, kerget ja mitmekesisuses; kunstnik võib maalida õieti kirgast. Sellest igatsusest sündis XIX sajandi ainult valgus ja õhku, mis ümbritsevad viimasel veerandil IMPRESSIONISM loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. Impressionism on esmajoones valguse ja õhu
Renessanssi maalikunst Vara-renessanss Itaalias Risto Paalonen Madis Klein Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng
Teda kasutati modellina maalidel, mis kujutasid Lydia Koidulat. Debora Vaarandi looming Iidne Tallinn ja Saaremaa rannad, metsad, vaene kivine maapind, vanad külad ning sealne inimene on olnud olulised pidepunktid ka Vaarandi luules. Vaarandi esimene luuletus ilmus 1936 Eesti Naises. Debüütkogu "Põleva laotuse all" kodumaa-armastust ja valulist koduigatsust väljendavad sarjad paistsid silma isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes Vaarandist noore luule esindavamaid autoreid Eestis. Kaasaega kujutavais luuletustes ja lüürilistes poeemides oli vaade suunatud tulevikku. Kogus "Unistaja aknal" kajastub murrang, mis toimus Vaarandi loomingus ja kogu eesti luules 1950-ndate aastate teisel poolel. Avara temaatilise haardega kogus "Unistaja aknal" tõuseb poeetiliselt enam esile sugestiivne loodus- ja armastuslüürika. Viimastes kogudes oli Vaarandi oma ande täielikult välja arendanud
teenindav kirjanik; 1954 ENSV rahvakirjanik 1971. Olnud abielus A.Hindi (1936), A.Vaarandi (1941) ja J. Smuuliga (kodaniku naine 1952-70). 4 Debora Vaarandi looming Vaarandi esimene luuletus ilmus 1936. Debüütkogu "Põleva laotuse all" kodumaa- armastust ja valulist koduigatsust väljendavad sarjad paistsid silma isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes Vaarandist noore luule esindavamaid autoreid Eestis. Kaasaega kujutavais luuletustes ja lüürilistes poeemides oli vaade suunatud tulevikku. Kogus "Unistaja aknal" kajastub murrang, mis toimus Vaarandi loomingus ja kogu eesti luules 1950-ndate aastate teisel poolel. Avara temaatilise haardega kogus "Unistaja aknal" tõuseb poeetiliselt enam esile sugestiivne loodus- ja armastuslüürika. Viimastes kogudes oli Vaarandi oma ande täielikult välja arendanud
seiklusromaan ja sotsiaal-filosoofiline romaan. Inglise valgustuskirjanikud Daniel Defoe(1661-1731) tõi inglise kirjandusse uue zanri: valgustusromaan. Defoe oli väikekaupmehe poeg, kes polnud käinud ülikoolis. Selle eest luges ta palju ja oskas võõrkeeli. Daniel tegutses äri ja poliitika alal ning ka ajakirjanikuna. Tema kirjutised paistsid silma temaatika avaruse ja elava käsitlusviisi poolest. Tema edukaimaks teosek osutus ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused". Jonathan Swifti (1667-1745) tööga on seotud enamjaolt inglise 18.sajandi filosoofiline proosa. Swift oli pärit Iirimaalt, vaesunud vaimuliku perest. Swifti vaimses kujunemises oli tähtis koht teenistusel kõrgest soost sugulase Suurbritannia riigimehe ja diplomaadi sir William Temple'i juures. Swift lõpetas Oxfordi ülikooli usuteaduskonna ja asus vaimulikuna tööle Dublinisse
rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. Renessanss kunstis: R kunst haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiive ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ning seda eelkõige arhitektuuris ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd)
vabamaks, ehkki kõik maalil kujutatu on ülevaatlik ning hõlpsasti haaratav nagu itaalia klassikalistes maaliteostes. Portreed kuninagast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja väga veenvad. Kui Velazqueze oli kolm aastat Itaalias muutus tema maalimisviis märkimisväärselt: Ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Velazquezel õnnestus silmapaistmatu argipäevasuse kaudu leida tee ilu juurde ja see igaveseks lõuendile maalida. Maalid
voolava, teatraalse ja fantaasiaküllase käsitlusviisiga. Aastatel 1629-1631 veedab Velázquez poolteist aastat Itaalias peatudes pikmalt Veneetsias ja Roomas. Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas"
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Minu kõige tähtsamad kunstiajaloolised tarkused. Annika Kangur 12c Viljandi 2009 RENESSANSS (MAALIKUNST) ITAALIA See on peamiselt 1516 sajandil. Renessanssi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse LääneEuroopa maadesse. VARARENESSANSS ITAALIAS 15.saj. algus. Kõige enam meeldis renessanss sellepärast, et maalid olid kuidagi salapärased, loomulikud, müstilised ja uskumatud
Kaugtöötamise puudusteks on halvem ülevaade oma alluvate tegevusest ja nende sotsiaalse isoleerituse tunne, sest nad on ilma kolleegide intellektuaalsest mõjust, mitteametlikust suhtlemisvõrgust ja sotsiaalsest toetusest. Samuti võib see olla takistuseks töötajate edutamisel, sest nad pole juhi vaateväljas. Seetõttu on tehnoloogiline protsess seotud inimeste sotsiaalsete ,, kuludega". 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. · Inimese ja organisatsiooni vahelisi suhteid käsitletakse kahel erineval viisil. Esimese käsitlusviisi põhjal on organisatsioon süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus.
siiski vajalikuks korra hoidmiseks ühiskonnas. HOBBESI PANUS PSÜHHOLOOGIASSE • Olles veendunud, et psüühilised ja vaimsed elunähtused inimese juures johtuvad ülipeente kehaosakeste liikumisest, püstitas ta psühholoogiale ülesande uurida nende liikumiste seaduspärasusi, millest on tingitud kõik ettetulevad hingeelulised muutused. • Tolleaja psühholoogias esines kaks käsitlusviisi, mis teineteist täiendasid, ent mõnevõrra omavahel ka võistlesid. • Üks neist, rohkem teoreetilise põhilaadiga, lähtus hingeelu nähtuste seletamisel tajust, tõstes selle esikohale. • Teine käsitlus hindas tahet. • Hobbes püüdis neid käsitlusi omavahel seostada. Ometi suundus tema psühholoogiline huvi enam tahte uurimisele. • Selle avaldusi uurides jõuab ta tulemusele, mille kohaselt kogu inimliku tahteelu algseimaks ajendiks on enesealalhoiutung
saab kasutada inimesi, kes saavad ainult kodus töötada, äheneb autoliiklus ja looduse saastumine. Puudusteks on halvem ülevaade oma alluvate tegevusest ja nende sotsiaalse isoleerituse tunne, sest nad on ilma kolleegide intellektuaalsest mõjust, mitteametlikust suhtlemisvõrgust ja sotsiaalsest toetusest. Samuti võib see olla takistuseks töötajate edutamisel, sest nad pole juhi vaateväljas. 20.Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. Inimese ja organisatsiooni vahelisi suhteid käsitletakse kahel erineval viisil. Esimese käsitlusviisi põhjal on organisatsioon süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus.
keskkonnas oma lehekülg, kuid seal jagatakse ainult erinevaid saatelõike. Samas võiks sotsiaalmeediat kasutada ka oma vaatajatega kontaktis olemiseks. Põnev oleks, kui saate meeskond avaldaks näiteks päev või kaks enne salvestust, kes on nende stuudios intervjueeritav ning annaksid huvilistele võimaluse küsida üks küsimus. Neist valitakse parmin ning küsitakse nt intervjuu lõpus. 5.Milline on ajakirjanduslik käsitlusviis? Saates kohtab kahte ajakirjanduslikku käsitlusviisi. Esiteks seletavat- me näeme tegija olemasolu lõikudes. Tihti on reporter kõige keskmes. Lugu jutustub loogiliselt. Teiseks vaatlevat- me ei näe autorit ning ta jutustab loo ning esitab faktid ning vaatajal jääb vaid üle neid nentida. Vastuväideteks ruumi ei ole. Saatelõikudes esitatud mõttekäigud on igati loogilised, mõistetavad ning hästi argumenteeritud. Saatejuhid esitavad intervjuudes huvitavaid küsimusi, vahel isegi veidi provokatiivseid, et esindada erinevaid vaatenurki
ja tegutsetakse omatahtsi ning rikutakse seeläbi nii koostööd kui ka keskkonda. Eriti keeruliseks teeb asja see, et jõge peavad jagama suur maailmavõim Hiina ja tema palju nõrgemad, ebastabiilsemad ja väiksemad naabrid. Voli valitseda vett Seetõttu ongi huvitav vaadelda Mekongi olukorda võimu vaatenurgast ja uurida, kas rahvusvaheliste suhete realistliku koolkonna üks põhiteese võimust kui määravast faktorist peab paika ka keskkonnaküsimustes. Põneva käsitlusviisi on välja pakkunud Londoni Veeuuringute Keskus, kelle arvates saab võimu jagada neljaks tüübiks ning seeläbi tekkinud võimu asümmeetria põhjal otsustada, milline riik on jõgikonnas võimupositsioonil ehk kellel on hüdrohegemoonia. Esimene võimu liik on geograafiline. Selle kindlaks tegemiseks vaatleme, kuidas riikide asukoht (jõe ülem- või alamjooksul) ning nende üldine haavatavus (sõltuvus veekogust) mõjutab nende võimupositsiooni
esteetikast tähtsam. Nii võibki vaadelda Davidi loomingut eelkõige kui sotsiaalkriitilist vastuseisu rokokoolisele frivoolsusele nii poliitikas kui ka moraalis.37 2.1. TUNTUIMAD TÖÖD Davidi isikupärase stiili alguseks on 1784. aasta, mil valmib kuulus teos „Horatiuse vanne“. See oli esimene töö, milles klassitsismi programm järjekindla kehastuse leidis ja tekitas seega vaimustust nii Roomas kui ka Pariisis. Teoses on näha lineaarplastilist käsitlusviisi ja antiikreljeefe meenutavat kompositsiooni, mis on rahulik ja rangelt sümmeetriline. Figuurid asetsevad üksteise kõrvale asetatud kihtidena. Kompositsiooni rahulikkust aitavad süvendada ühtlane valgus ja monotoonne koloriit. Teos on lihtne, tõsine ja kaine.38 „Horatiuse vandele“ järgnes hiljem teisi antiikajaloo ja –mütoloogia ainelisi kompositsioone, millest tuntuim on 1799. aastal valminud „Sabiinitarid“. Praeguse vaataja võivad sellised tööd
tekivad tingimused soostumiseks, turba-madalsoo tekkimiseks. Eluviaalmaastiku mullatekke- ja murenemisproduktid kantakse pinna. ja pinnaseveega reljeefi madalamatele elementidele ja sellega mõjutatakse sub- ja superakvaalsete maastike kujunemist 18. Diskreetsus ja pidevus Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). 19. Mis on leetumine? on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 20. Mis on kamardumine?
Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Vincent van Gogh Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruult. Tema tööd on tulvil rahutust, kõik neis väriseb ja leegitseb, tema pintslitõmbed on tihti nagu tuleleegid. Huvitav ja iseloomulik on see, et van Gogh püüab siiski kindla, sünteetilise käsitlusviisi poole – kõiki neid rahutuid vorme ümbritsevad tugevad, julgelt tõmmatud piirjooned. Van Goghi vormikujundus on robustne, jõuline ja nurgeline. Ka tema deformeerib loodust; loodus on talle ainult lähtekohaks uue, kunstiliselt usutava ja mõjusa realiteedi loomisel. Tema värvid on heledad, eriti armastas ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses – maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid
Kaugtöötamise puudusteks on halvem ülevaade oma alluvate tegevusest ja nende sotsiaalse isoleerituse tunne, sest nad on ilma kolleegide intellektuaalsest mõjust, mitteametlikust suhtlemisvõrgust ja sotsiaalsest toetusest. Samuti võib see olla takistuseks töötajate edutamisel, sest nad pole juhi vaateväljas. Seetõttu on tehnoloogiline protsess seotud inimeste sotsiaalsete ,, kuludega". 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. Inimese ja organisatsioonivahelised käsitlusviisid Esimese käsitlusviisi põhjal on organisatsioon süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus. Teise käsitlusviisi puhul arvestavad inimesed ja organisatsioon vastastikku üksteise huve ja tegutsevad harmooniliselt
lemmiktütrele Maria Christinale kenotaaf 1805-1809, 15m kõrgune *Veneetsia Frari kirikus õpilased tegid Canovale endale analoogse *Pauline Borghese *Napoleoni kuju Wellingtoni majas (Apsley House) *Psyche ja Eros *Kariidid (Edinburgh) *naiste skulptuurid Maalikunst JACQUES LOUIS DAVID (1748 Pariis - 1825 Brüssel). Pr. maalikunstnik. Tutvus Itaalias antiikkunstiga ja võttis selle eeskujul kasutusele lineaarplastilise käsitlusviisi. Osales SPR-is, toetas jakobiine ja kajastas loomingus rev-sündmusi. Oli Napoleoni õukonnamaalija. *Horatiuste vanne 1784 - klassitsismi programmiline teos *Tapetud Marat 1793 *Sabiinitarid *Napoleoni kroonimine *Leonidas *Venus võtab Marsilt relvad *portreed: auto, abikaasa, Ingres *Madame Recamier kanapeel *Napoleon FRANCOIS PASCAL SIMON GERARD (1770 Rooma - 1837) vaimustus antiigist, Napoleoni ajal elegantne ja romantiline *Josephine *Amor ja Psyche
pargistiil nn. inglise park, mis taotleb võimalikult metsikut, vaheldusrikast ja stiihilist üldmuljet ning juhuslikult mõjuvaid maalilisi detaile. Romantism, nagu see kehastub kõige järjekindlamalt prantsuse romantiku Delacroix' loomingus, on täielik vastand klassitsismile. Romantikud ei tunnustanud kõigepealt mingisuguseid vägivaldseid iluseadusi ega ettekirjutusi, nad nõudsid kunstnike piiramatut enesavaldamise võimalust. Romantism hülgab klassitsismi lineaarplastilise käsitlusviisi ja hakkab jälle taotlema maalilisust. Kaob klassitsistlik rahu, eelistatakse ägedat liikumist, dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust. Klassitsistlik värvitud joonistus asendus koloriidiprobleemide esikohaletõstmisega. Sile klassitsistlik maalimisviis asendus vaba, temperamentse värvi lõuendilepaiskamisega. Romantism elustab niisiis uuesti baroki traditsioone ning seda võib vaadelda ka mingi UUSBAROKI vooluna. Muutus toimub ka ainestikus
4. Töötajal on võimalus olla rohkem aega kodus 5. Võib kasutada inimesi, kes saavad ainult kodus töötada 6. Väheneb autoliiklus ja looduse saastumine Puudused: 1. Valesti üksteise mõistmine, möödarääkimine 2. Ei saa jälgida teise inimese kehakeelt 3. Näost- näkku saab jagada rohkem ja täpsemat informatsiooni 4. Ei saa jälgida vestluskaaslase reaktsiooni oma jutule 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. 1 käitlusviisi põhjal on organisatsioon süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide. Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus. 2 käsitlusviisi puhul arvestavad inimesed ja organisatsioon vastastikku üksteise huve ja tegutsevad harmooniliselt. Inimesele on organisatsioon tema eesmärkide saavutamise vahend,
mis võivad mingil moel mõjutada süsteemi funktsioneerimist või olemasolu. II. Esimesest peatükist saame eelkõige teada seda, et süsteemide käsitlemisel tuleb olla täpne, realistlik ning püüda säilitada kannatlikkus kui ka inimlikkus. See tähendab, et igal süsteemil mis on inimese poolt käsitletud on kindlad piirid ning võimed; ei saa oma võimetest üle käia mingil moel ega ka ei tohi ühtegi süsteemisisest kui ka välist tegurit arvestamata jätta. Põhilisemad käsitlusviisi printsiibid esimeses peatükis on järgmised: süsteemsuse printsiip, st kõike mis võimalik, tuleks käsitleda süsteemselt sh tuleb arvestada vaadeldavate elementide ning nende seostega. Mittetäielikkuse printsiip, st et ei ole võimalik kõike arvesse võtta, mis võiksid mõjutada süsteemi jõudlust ning funktsioneerimist. Kindlasti võib esineda ebameeldivusi või pettumusi, sest süsteemikäsitleja peab seisma vastamisi tõega, et
Muusikakeskkoolis ja lõpetas aastal 1971 Nõo keskkooli. Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika. Teos ,,Süsteemse käsitluse alused'' on suurepärane elutee ehitamise abiline, mis annab väga head nõu valikute ja tegevuste ellu viimiseks. Raamatu I peatükis käsitletakse ja seletatakse lahti printsiipe, mis on seotud süsteemse käsitlusviisi üldiste alustega. II peatükis lahendatavad printsiibid on põimitud rohkem inimlike probleemidega. III.peatükis kasutatakse eelnevalt mainitud printsiipe ning kirjeldatakse, kuidas on võimalik neid elus rakendada Raamatu tutvustuse käigus on printsiipe seotud erinevate eluliste olukordadega. Põhiprintsiibid Süsteemi mõistmiseks on vaja selgitada mõisteid, mida mõtestatakse lahti väidete, põhiprintiisipide abil. I
20. Millised on peamised andmebaasid, kust leida õigusteaduslikuks uurimiseks vajalikku informatsiooni? riigi teataja, EurLex, riigikohus.ee , põhiseadus, echr.coe.int, curia.europa.eu, icj-cij.org 21. Mis on süsteem ning mis süsteemne käsitlus? süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega süsteemseks käsitlusviisiks nimetatakse sellist käsitlusviisi, mille korral käsitletavaid valdkond vaadeldakse süsteemidena. 22. Millised on peamised süsteemse käsitluse printsiibid? Määratletuse printsiip: kõike, mida käsitletakse, tuleb võimalikult täpselt määratleda; 2) Määratlemise piiratuse printsiip: määratlustes sisalduvaid või nendega muul viisil seotud asju ei saa lõputult järjest edasi määratleda;
tähelepanu uudiste kajastamisel mõjutab teemade aktuaalsuse ja olulisuse pingerida avalikus arutelus. Lisaks võivad esineda mõjud avalikule poliitikale. Kultuurimallide levikult eristatakse otsesest stiimuli reaktsiooni laadsest mõjuprotsessist eelkõige selle järkjärgulise ja kumulativse olemuse põhjal. Esiteks sisaldab see teadasaamit ja teiseks oludest ja kogemusest , samuti referentgrupist. Raamistamine see termin kirjeldab uudiste vaatevinkli, tõlgendusraamistliku ja käsitlusviisi mõju publikule, uudiste kajastuse ja sündmuste kirjelduse konteksti kujunemist. Sellele lähedane protsess on pinna ettevalmistamine või kruntimine. Gerbneri järgi vastutab televisioon laiaulatusliku kultuurimallide levitamise ja kultuurivahenduse valitud vaatenurka ühiskonnale peaegu kõigis eluvaldkondades. Noelle Neumanni vaikusespiraali idee - kontseptsioon , mis kirjeldab üht versiooni kolmanda osapoole mõjust arvamuse kujunemisele tendents, et
a) Üldine hinnatase Eestis on viimastel aastatel tõusnud b) Infalatsioonimäär on kahel viimasel aastal tõusnud c) Eelmisel kuul oli kala hind kõrgem d) Rahvamajanduse koguprodukt kasvas 2,5%? 13. Mikroökonoomika uurib majandusprotsesse majandussubjektide ratsionaalse käitumise eeldusel ja nende otsuste kaudu. a) Õige b) vale 14. Mikroökonoomilise käsitlusviisi kohaselt tagab optimaalse hüviste ja ressursside jaotuse kõige paremini turumehhanism a) Õige b)vale 15. Vaba konkurents sunnib tootjaid kasutama ressursse järjest efektiivsemalt a) Õige b)vale 16. Majandusteadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks, milleks on rahvamajandusõpetus ja ettevõttemajandusõpetus a) Õige b) vale 17
tähenduses ja ta on ainult siis inimene, kui ta mängib. · Herbert Spencer(1820-1903) - põhjendab mängutungi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamine ning vastasvõistlejatest üleolemise püüe. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Seda käsitlusviisi nim ,,liigse energia" teooriaks. · Granville Stanly Hall(1844-1924) - näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi , indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate
paistab silma eriti varajasema loominguperioodi dialoogides. Kahtlemata on selles tegemist veel täieliku sõltuvusega meistri ning õpetaja eluideaalist ja selle reaalsest eeskujust tema enda elus ja isikus. Kuid Platon jäi oma hingelaadilt eelkõige helleeniks, kelle erksat ilumeelt ja kunstnikusüdant ei suutnud andumine kargele mõistusele ei rahuldada ega ka hajutada. Seetõttu võime tema küpsemas ning iseseisvamas loomingueas täheldada esialgse dualistliku käsitlusviisi mahendumist eetika- alastes mõtisklustes ja ühenduses sellega küllalt avaralt hindavat pöördumist elu reaalse tegelikkuse ning selles leiduvate hüvede poole. Üha selgemini kehtivusele pääsev teleoloogiline printsiip ideedeõpetuses aitas ka metafüüsiliselt tasandada reed kahe maailma vastuolus, mis viimaks just eetikas soodsa aluse senisest positiivsemale elukäsitlusele loob. Nii rangelt kui ta ka ei piitsuta meeleliste
tähenduses ja ta on ainult siis inimene, kui ta mängib. Herbert Spencer(1820-1903) - põhjendab mängutungi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamine ning vastasvõistlejatest üleolemise püüe. Tema arvates toimub mäng „kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu“. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. Granville Stanly Hall(1844-1924) - näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi , indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate
omane võidu saavutamise ning kaasvõitlejast üleolemise püüe. Ta leidis, et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Seega inimese kui aktiivse organismi motivatsioon oma aktiivsuse arendamiseks on kaasasündinud. Tema arvates toimub mäng „kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu“. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. *Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Autodidakt, kes on kirjutanud „Sotsaalse staatika“, „The principles of psychology“ ja ka „The study of sociology“. Granville Stanley Hall (1844 –1924): Ta näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks
Paradoks e vastuoksus on vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid. Ristlause e kiasm Luules sageli tarvitatud lausekujund on siire e anzambmaan ütluse jätkumine järgmises värsis või salmis. 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). Kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Zanrid tekivad kokkulepete tulemusena. Vorm, kompositsioon ( nt värsiread ), maht ( nt novell < romaan ), narratiivsus/mittenarratiivsus, modaalsus ( sõnaraamat, komöödia jne ), temaatiline sisu jne 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Luule mõiste tähistab kõiki värss- e seotud kõnes teoseid. Luule võib olla eepiline( kirjeldav ) ja lüüriline ( tundeline )
Arhitektuuris suureneb ilmalike ehituste osatähtsus ja tugineb Vana-Rooma saavutustele. Tuntav on horisontaalsus, levib mansard ja kelp katus. Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Giotto Di Bondone (1266/76- 1337)- esimene renessansi maalija Donatello (1386-1472) skulptor Alberti, Leon Battista (1404-1472) - kuulsamaid teoreetikuid
annaabi.ee 
