Renessanss ( slaidid ) (0)
Anete Merilin Leetberg
Aule Pihlak
Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia
linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja
kõige lähemal antiigipärandile. Järgneva kahe
sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tõi kaasa
suure murrangu inimeste mõtteviisis.
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance
'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.
sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
Ajastut iseloomustas eemaldumine
religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse
maailmapildi suunas. Renessanss järgnes
keskajale.
14. sajand eelrenessanss
15. sajand vararenessanss
16. sajand - kõrgrenessanss
Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal
unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust,
filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur
tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei
tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte
areng piirduks ainult vana
meeldetuletamisega.
Seades esiplaanile inimeste oma huvide,
õiguste ja püüdlustega, nägi renessanss
ideaali maises õnnes ja harmoonias.
Humanismist sai kogu renessansskultuuri
maailmavaateline algus.
Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis
eksisteeris ilma taustamuusikata.
Dialoog oli humanistide armastatuim
kõnepidamise ja suhtlemise viis.
Novell ja sonett olid zanrite uue süsteemi
esimesed lülid.
Dante Aligheri(1265-1321) - "Jum9alik komöödia", "Uus elu",
"Pidusöök"
Francesco Petrarca (1304-1374) - "Aadressita kirjad", "Laulude
raamat", "Africa"
Giovanni Boccacio (1313-1375) - "Dekameron", "Fimmetta ehk
Eleegia madonna Fimmettale"
Marthin Luther (1469-1536) Saksa keelne Piibel
Rotterdami Erasmus (1469-1536) "Narruse Kiitus"
Niccolo Machiavelli (1469-1527) "Valitseja"
Thomas More (1478-1535) "Utoopia"
François Rabeliais (1494-1553) "Gargantuna ja Pantagruel"
Miguel de Cervanties (1547-1616) "Teravmeelne hidalgo don
Quijote La Manchast"
William Shaksepeare (1564-1616) "Romeo ja Julia", "Hamlet",
"Kuningas Lear" ja "Othello"
Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss
muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades.
Populaarsemaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil
tekkinud madrigal
Renessanssiajastul tekkisid ka esimesed
suurvormid jumalateenistuseks loodud muusikat
hakati esitama kontserdimuusikana. Nii tekkisid
esimesed mitmeosalised muusikateosed missad,
reekviemid ja passioonid.
Giovanni Gabrieli Jubilate Deo
Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri
iseloomustabloodustunde tugenemine ja
realistiku looduslähedase käsitlusviisi
võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki
perspektiive ja anatoomia seadusi ning
tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on
jälle eraldi kunstiharu.
Kuigi suur osa oli usulise sisuga tulid moodi
ka antiikmütoloogiast pärit teemad.
http://meiekirjandus.pbworks.com/RENESSANSI+KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss
http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_kunstis
http://masmoulin.blog.lemonde.fr/files/2009/01/mona_lisa.
1233142116.jpg
http://www.uoregon.edu/~dfalk/courses/genesis/michelan
gelo%20Adam%20color.jpg
http://static1.album.ee/files/766/10/orig_19152547_6RRv.
jpg
http://farm3.static.flickr.com/2152/2257107969_00109f15
0a_o.jpg
Maailmakirjandus Keskaeg.Renessanss, Igor Saitanov
Kirjandus antiigist renessanssini, Anne Nahkur
Kunstilugu koolidele, Lauri Leesi
Kokkuvõte
Sarnased õppematerjalid
46
doc
Renessanss ajastu
......................................................................20
Kokkuvõte............................................................................................................................................21
Renessanssi sissejuhatus
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-
17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine
religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes
keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka
vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest,
eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku
kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate
üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni
ehk Suure skismani
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid