Aadu Hint (0)

Aadu  Hint  
10.01. 1910  – 26.10.1989
Lapsepõlv
 Aadu Hint sündis  Muhus  
Külasema külas.
  
Lapsepõlve veetis Saaremaal 
Lümanda vallas 
Kuusnõmme külas Kopli talus.
 
 1923–29 õppis 
Saaremaa Ühisgümnaasiumis .
 Tema isa Aleksander Hint oli 
põllumees ja 
kaugesõidukapten
Debora
 1929 – töötas Kihelkonna Rootsiküla 
algkoolis ja 1936 – 1940 Tartus 
õpetejana
  1935. aasta sügisel tutvus Hint 
kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga 
(Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja 
astusid järgmise aasta juunis abiellu. 
Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu 
kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 
 1939. aastal suri paari ainus laps ning 
abielu  lagunes
Aadu Hint
Debora  Trull
Edasine elukäik
 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. 
 Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees
 1941–1958 oli abielus Minni Nurmega
 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga 
(sündinud Sooviste) 
 Ta oli  ENSV  Ülemnõukogu liiges
 Aadu Hint on  maetud  Saaremaale Kihelkonna 
kalmistule
Lapsed
 Aadu Hintil oli 8 last.
 Neist on tuntud Pärn Hint,  Miina  Hint ja  Eeva  
Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. 
Looming
 Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu.
 Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja 
laastudega
 Romaanid „Pidalitõbi” (1934) ja „ Vatku  tõbilas” (1936) eritlevad 
leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat.
   Romaanis  «Kuldne värav» (1937) on rakendatud 
psühhoanalüütilist käsitlusviisi. 
 1939 avaldatud mereromaan „ Tulemees ” on eelkõige 
olustikumaaling karmist meremeheelust.
  Kalurite tööd nõukogulikes oludes kujutavad näidendid 
“ Tagaranna  meeste kalakuunar” (1947) ja “Kuhu lähed, 
seltsimees  direktor?” (1949).
 Panoraamromaani “ Tuuline  
rand” (I–IV, 1951–66) 
peamine tegevusliin näitab 
rannaküla ja selle inimeste 
kujunemislugu 1905. aasta 
sündmustest Teise 
maailmasõjani. Teos pakub 
mõndagi ka meremeeste 
eluolusse puutuvat, seda 
väärtustavad veenvad ja 
jõulised karakterid ning 
eredalt  isikupärane stiil. 
„Tuulise ranna" esimesed 
köited  ilmuvad  paljudes 
trükkides ja 
hiigeltiraažides. 
 Romaani I osa alusel on 
tehtud samanimeline  film  
1971 , III osa alusel film 
« Gladiaator » (1969).
 Saarlaste elu ja mereainestikku käsitlevad ka 
proosakogu “Viimane vandiraiuja“ (1970), 
näidend “Kotermann ehk Rummu Jüri Kihnu 
Jonni  “Manni” peal” (1972) ja romaan „Oma 
saar” (1985). 
 Kirjutanud ka noorsooraamatuid („ Vesse  
poeg”, 1948; „Angerja  teekond ”, 1950), 
novelle  ja publitsistikat (olukirjelduste 
kogumiku «Töömeeste portreed» (1948).
Aitäh!

Document Outline

• Slide 1
• Lapsepõlv
• Debora
• Aadu Hint
• Edasine elukäik
• Lapsed
• Looming
• Slide 8
• Slide 9
• Aitäh!