2011.aastaks 47%-le. Soliidsuskordaja s.o kui paljuvaradest on finantseeritud omakapitali arvelt. Antud protsendid: 2009.a. 88%, 2010.a. 81% ja 2011.a. 68%, et iga aastaga oma finantseering väheneb. Samas on need näitajad head, kuna omakapitaliseerituse aste on pea kaks korda kõrgem normist, milleks on 30-40%. 2. Tegevuse efektiivsuse analüüs a) Varade käibekordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv. Varade käibekordaja=müügikäive/varad b) Koguvarade käibevälde näitab, mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Koguvarade käibevälde=365/varade käibekordaja c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, kui kiire on nõuete laekumine. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus=müügitulu/nõuded ostjate vastu d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s.o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus
varude käibesagedus= keskmised varud Nõuete käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive nõudeid. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva) Nõuete käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. müüdud toodangu kulu lühiajaliste kohustuste käibekordaja= keskmised lühiajalised võlgnevused Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist lühiajaliste võlgade maksetähtaega päevades
kasumi vahel. Tavaliselt võrreldakse nende suhtarvude kaudu mingit vara mingi teise, selle vara kasutamise efektiivsust iseloomustava näitajaga. Varade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades)
Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja 1.2 Käibevara = Koguvara - põhivara 40 Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/raha laekumise välde 0.1 Debitoorne võlg = müügitulu/debitoorse võlgnevuse käibevälde 1 Tootmisvarud = (müügitulu x realiseetirud toodete kulu netokäibe kordaja) /tootmisvarude käibekorda 0.6 Lühiajalised kohustused = käibevarud/lühiajalise võla kattekordaja 1 Kohustused kokku = Kuna kohustiste ja omakapitali suhe on 1 (ehk nad on võrdsed). Kuna aktiva on 0
1. Varude käibesagedus = --------------------------------------- (varude käibekordaja) keskmised varud müüdud kaupade kulu 1.1 Valmistoodangu = -------------------------------------- käibesagedus valmistoodangu keskmine varu keskmised varud 360 2. Varude käibevälde = -------------------------------------------------- = ---------------------------- müüdud kaupade kulu/päevade arv perioodis varude käibesagedus keskmine debitoorne võlg 3.Raha keskmine laekumisperiood = ----------------------------------------------- x 360 (Ostjate debitoorse võlgnevuse müügitulu laekumisperiood) krediitmüük 4
oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Tegevustulemuse analüüs Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega. Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde . Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Tegevustulemuse analüüs
Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (45 * 4 200 000 € * 1,1) / 360 = 577 500 € 2. Ülesanne Latipac OÜ prognoosib müügikäibe brutorentaabluseks järgmisel aastal 20%. Ettevõtte varude keskmiseks kuluvälteks kavandatakse 50 päeva ning varude aastakeskmiseks suuruseks peaks kujunema 800 000 eurot. Leia: Missugune on sellisel juhul firma müügikäibe prognoos järgmiseks aastaks? 1. Varude käibevälde = 360 / (Müüdud kaupade kulu / Varud) a. => Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde 2. Brutorentaablus = (Müügikäive - Müüdud kaupade kulu) / Müügikäive a. => Brutorentaablus = 1 – Müüdud kaupade kulu / Müügikäive b. => Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – Brutorentaablus (%)) Vastus: Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde = (360 * 800 000 €) / 50 = 5 760 000 €
madala omakapitali osakaaluga kõrge ROE. Kuna madala omakapitali osakaaluga kaasneb kõrgem risk, siis selle kompensatsiooniks peab ka tootlus kõrgem olema Käibevälted•Käibekapitali analüüsi eesmärgiks on aru saada, kui palju ettevõttel on käibevahendite all raha kinni ning kui suures osas tuleb käibevahendeid finantseerida muudest allikatest (lühiajalised pangalaenud, omakapital)•Käibekapital = ostjate võlg + varud – võlgnevus hankijatele•(Deebitoride, varude, hankijate) käibevälde on periood, mis näitab, mitme päeva jagu keskmiselt ettevõttel on üleval ostjate võlgnevusi, varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab probleemsete deebitoride olemasolule.
Kodused ülesanded tähtaeg 23. Märts, kell 11:55AM 1 ÜLESANNE (koosneb viiest väiksemast ülesandest) 1. Lewis Inc. Müüb oma kaupa ainult krediiti ning aastane müük moodustab $2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5
näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades). VARUDE KÄIBEKORDAJA näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel - päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KÄIBEKORDAJA näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades). Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid. Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde
Ettevõtte Terminal X käibe kogurentaablus oli möödunud aastal 25% ja netokäive 9 miljonit eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara oli 1,5 miljonit eurot. Arvutada: 1) keskmine raha laekumise välde päevades, kui nõudeid ostjate vastu oli 560 000 eurot; 2) debitoorse võlgnevuse (nõuete) summa, kui võlgnevus oleks 20 päeva; 3) tootmisvarude suurus, kui nende käibesagedus on 6 korda. Lahendus: 1)Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360 / debitoorse võlgnevuse käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = krediitimüük / debitoorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75)/560 000 = 12,05 Keskmine raha laekumise välde päevades(debitoorse võlgnevuse käibevälde) = 360 / 12,05 ~ 30 päeva 2)Käibekordaja = 360 / 20 =18 Debioorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75) / 18 = 375 000 eurot 3)Varude käibekordaja = müügitulu / varud => Varud = müügitulu / varude käibekordaja = 9 000 000 / 6 = 1 500 000 eurot
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada
A 1. Ettevõtte bilansis, kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes on järgmised kirjed (tuh. kr.): 200…. (2) 31.12.200.. (1) 31.12.200…(2) Müügitulud 100,000 Raha ja pank 2,000 5,000 Nõuded 4,000 6,000 15 nõuete käibevälde Võlgnevus tarnijatele 5,000 8,000 20 keskmine tasumisperiood Varud 25,000 36,000 111 varude käibevälde Põhivarad (neto) 24,000 26,000 107 lühiajaline raha ringlus
ja 2011. aastal. Võlad ja ettemaksed olid samamoodi 2010. aastal väiksemad kui 2009 ja 2011. aastal. 2.2. Suhtarvude analüüs Antud peatükis analüüsivad töö autorid efektiivsuse, likviidsuse, maksevõime, rentaabluse ning omakapitali suhtarve. Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt: 360 DAH = (2.1) S , A kus S müügitulu (eurot), A varad (eurot). 2009. aastal tekitas üks varadesse investeeritud euro 84 senti müügikäivet. Ettevõte kuulus 2009. aastal varade kasutamise efektiivsuses I kvartiili ja mediaani vahele. Seega oli Estravel AS antud aastal keskmisest paremini varasid kasutavate ettevõtete seas.
Sisuliselt hinnatakse, kas vara kasutatakse mingi müügikäibe taseme juures efektiivselt. Kui ettevõttel ei ole piisavalt varasid, ei saa genereerida küllaldast müügikäivet, ei saa kasumit jms. Varade käibekordaja leitakse järgmiselt19: S (5.1) AT = , A kus AT varade käibekordaja, S müügikäive, A varad. Enamasti antakse efektiivsusnäitajatele hinnang mitte käibekordaja, vaid käibevälte järgi. Varade käibevälde (days assets hold) näitab keskmist varade käibimist päevades. Arvutuskäik on järgmine: 360 (5.2) DAH = , AT kus DAH varade käibevälde. Põhivarade tootlus (fixed assets turnover) näitab, mitu tsüklit läbivad ettevõtte põhivarad perioodi jooksul. Sellega saab mõõta juhtkonna töö efektiivsust põhivarade kasutamisel. Põhivarade ringkäik on võrreldes käibevaradega aeglasem, sest põhivarasid kasutatakse mitme aasta vältel
toimiks Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. Aga isegi, kui kulu ei saa seostada toote või teenusega, ei tähenda see seda, et kulu oleks mittevajalik või tähtsusetu. Mida väljendavad või iseloomustavad ja kuidas arvutatakse järgmised mõisted: · Varude välde näitab firmal võib olla reserv fond, mida saab kasutada kui müügi tulu jääb ootamatult vähemaks · Varude käibevälde näitab, millise perioodi jooksu varud täielikult vahetuvad, ehk kui mitu päeva kulub aega kauba ostmise ja müümise vahel. · Keskmine varude käibevälde näitab varude ringlemise kiirust ehk mitme päeva jooksul ettevõte keskmiselt oma varud müüb. · Liitintress ja lihtintress o Liitintressi -puhul arvutatakse intressi peale algsumma ka igal aastal lisandunud intressidelt (Makse muutub iga aasta vastavalt jäägile, eurobor)
4. Horisontaalanalüüs ja vertikaalanalüüs. I etapp: aastasisene analüüs, Vertikaalanalüüsiga võrreldakse kõiki näitajaid (kirjeid) bilansi puhul on bilansi kogumaht, kasumiaruande puhul on aluseks müügikäive. II etapp: aastate vaheline võrdlus ehk struktuurianalüüs. 5. Efektiivsus (tuua näiteks ka 3 suhtarvu). Näitab kui kiiresti ettevõttes varasi kasutatakse. Suhtarvud: varade käibekordaja, debitoorse võlgnevuse käibevälde, varude käibevälde. 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua näiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7. Rentaablus (tuua näiteks ka 2 suhtarvu).
Nõuete laekumiskiirus (Accounts Receivable Turnover) * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse (nõuete) käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja Näitab kui kiire on nõuete laekumine. Jagades antud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame nõuete laekumisvälte päevades. Ostjatelt raha laekumise välde Ostjatelt raha laekumise välde * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse kestus päevades, debitoorse võlgnevuse käibevälde See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades Varude käibekordaja (Inventory Turnover) * näitajat nimetatakse ka: Varude ringluskiirus Näitab kui kiire on varude ringluskiirus. Jagades saadud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame varude ringlusvälte päevades Varude käibevälde ( Average Age of Inventory) Näitab kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varade Käibekordaja (Asset Turnover Ratio)
Müügitulu 408 276 402 773 435 977 Debitoorne võlgnevus perioodi alguses 6 170 4 835 8 987 Debitoorne võlgnevus perioodi lõpus 4 835 6 082 9 976 Keskmine debitoorne võlgnevus ilma KM-ta 4 402 4 367 7 585 Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 92,75 92,24 57,48 Tabel 5.2. Debitoorse võlgnevuse käibevälde 2009 2010 2011 Päevade arv aastas 365 365 365 Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 92,75 92,24 57,48 Debitoorse võlgnevuse käibevälde (päevades) 3,94 3,96 6,35 Tallina Kaubamaja AS võlgnevuse käibesageduse näitajad on algul püsinud suht samal
1. Varude käibekordaja, käibesagedus (inventory turnover) On käibekiiruse näitaja. Näitab varude kasutamist ja müügi efektiivsust. Kõrge tulemus viitab varude kiirele kasutamisele, mis aitab viia maksevõime ja tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid varudesse. Madal tulemus näitab varude liigsust või raskusi realiseerimisel. Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist. 2. Varude käibevälde Väljendab käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Päevade arvuks aastas võetakse kas 360 või 365. Varude käibekiiruse suurenemine võib olla tingitud nõudluse suurenemisest, varude soetusraskustest, soetus hindade langusest jne. Käibekiiruse languse võivad põhjustada mittelikviidsed varud, üle normatiivsete varude soetamine, hindade tõus, müügiraskused, ettevõtte poliitika muutus jne.
Kokku omakapital 637,917 302,935 Kokku kohustused ja omakapital 1,144,271 1,244,425 Nõuded ostjate vastu 9134 10257 Statistikaameti võlakordaja hinnangud 1 kvartiil 0.16 mediaan 0.29 3 kvartiil 0.48 . Efektiivsus arade käibekordaja 2011 2012 0.55 0.47 3. Arvutused. Arvtulemus (tabelis) epitoorse võlgnevuse käibevälde 5.19 6.29 . Ligviidsus iire maksevalmiduse kordaja 0.02 0.03 . Maksevõime õlakordaja 0.44 0.76 . Rentaablus äiberentaablus -99% -57% -99% -111% 2 3 1. Definitsioon 2. Valem us (tabelis) 4. Arvu interpreteerimine 5. Võrdlus Üldtunnustatud kriteeriumiga + hinnang
2011. aastal olid varud ära müüdud 116 korda, seega ligikaudu 10 korda kuus. 2012. aastal olid varud ära müüdud 219 korda, seega umbes 18 korda kuus. ICT Support OÜ varude käibekordajad on kolme aasta lõikes väga head. Iga aastaga on see järjest kasvanud, mis viitab sellele, et ettevõte kasutab oma varusid aina kiiremini ja see omakorda on viinud maksevõime ning tasuvuse tõusule ning vähendanud investeeringuid tootmisvarudesse. 4.2 Varude käibevälde Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälte kõrge näitaja viitab sellele, et ettevõte on sisse ostnud liigselt toorainet, mida ei jõuta töödelda. Samas võib see tähendada ka seda, et tootmisprotsess on liiga pikk või valmistoodangut ei suudeta plaanipäraselt müüa. · 2010. aasta varude käibevälde: · 2011. aasta varude käibevälde: · 2012. aasta varude käibevälde:
mitterahuldav, kuna rahaliste vahendite taseme optimaalseks näitajaks peetakse seisu 0,2-0,4. Ettevõte ei pea olema mitte võimalikult tulukas vaid vajalik on ka ettevõtte hea likviidsus. 11 6 VARUDE KASUTAMISE ANALÜÜS Varude juhtimisel peab analüüsima ka varude kasutamise efektiivsust. Peamisteks effektiivsuse näitajateks on varude käibekordaja ja käibevälde. 6.1 Varude käibekordaja Varude käibekordaja annab meile teada, mitu korda müüs ettevõte laod tühjaks perioodi jooksul. , (6.1) 2010. aasta varude käibekordaja: Müügikulu: 11 807 156 kr Varud: 6 369 300 kr 2009. aasta varude käibekordaja: Müügikulu: 12 037 476 kr Varud: 7 992 392 kr
omakapital OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajal. kohust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad Põhivarade tootlus = realis. netokäive / põhivarad Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. E/v talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgn. käibevälde Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus E/v finantseerimistsükkel = talitustsükkel lühiajal. kohustuste käibevälde Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Intressikulude kattekordaja = EBIT / intressikulud Happetest = kõrgema likviids. käibevara / lühiajal. kohust. Varude käibekordaja = müük / varud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg
Aruandeaasta kasum Kokku 4 000 564 000 196 766 175 866 200 766 739 866 2010.a Maksevõime tase = käibevara/lüh.kohustused 445329/177529= 2,5 Maksevalmiduse kordaja =Raha+väärtpaberid/lüh.koh. 191333+11000/177529= 1,14 Varude käibekordaja= müügikäive/keskmised varad 504000/(1050305+814000)/2= 0,54 Varude käibevälde päevades= 360/varude käibekordaja 360/ 0,54=666 Raha keskmine laekumisaeg= deb.võlg/( müügitulu/365) 166296/( 504000/365)= 120 Võlakordaja= kohustused/ kogupassiva 310439/1050305= 0,30 Müügikäibe puhasrentaablus= puhaskasum/ müügitulu 200766/504000= 0,40 Pankrotikordaja x1= 445329-177529/1050305= 0,25 6,56*0,25+3,26*0,01+6,76*0,20+1,05*2,38= 5,52 x2= 14000/1050305= 0,01 x3= 207741/1050305= 0,20 x4= 739866/310439= 2,38
euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag). Varude käibevälde 360 Varude käibevälde (ehk kuluvälde) = varude käibekordaja müüdud kaupade kulu Varude käibekordaja = varud 4 Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu.
euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag). Varude käibevälde 360 Varude käibevälde (ehk kuluvälde) = varude k äibekordaja müü dud kaupade kulu Varude käibekordaja = varud Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu. Kreditoorse võlgnevuse käibevälde 360
euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag). Varude käibevälde Varude käibevälde (ehk kuluvälde) = Varude käibekordaja = Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu. Kreditoorse võlgnevuse käibevälde Kreditoorse võlgnevuse käibevälde = Kreditoorse võla käibekordaja = Näitab, millal arved tuleb ära maksta. Debitoorse võlgnevuse käibevälde Debitoorse võla välde = Debitoorse võla käibekordaja =
september 2013 Uute analüütiliste näitajate konstrueerimine: Investeeritud kapitali tulusus ä௦௨ (ROCE) ൌ ௩௦௧௧௨ௗ ௧ Investeeritud kapital on ݈ܽݐ݅ܽ݇ܽ݉ ݀݁ݏݑݐݏݑ݄݇ ݀݁ݏ݈݆݅ܽܽܽ݇݅ 21 27. september 2013 Järg: • Debitoorse võla käibevälte lisapäeva kulu • Arvete esitamise käibevälde • Varude hoidmise päevakulu • Täiendava finantseerimise analüüs • Dividendide väljamaksekordaja • Tegevuse jätkuvuse analüüs 22 27. september 2013 Rahavoogude aruande analüüs: kas likviidsed varad katavad vajalikke kulutusi ning tagavad kapitali kasvu. Põhivara rahasiduvus ௩ õ௧௩௨௦௦௧ିௗ௩ௗௗௗ ൌ
31.12.2002 31.12.2001 Käibekapital 0 0 Lühiajalise võla kattekordaja #DIV/0! #DIV/0! Likviidsuskordaja #DIV/0! #DIV/0! Rahakordaja #DIV/0! #DIV/0! Tootmisvarudega kaetuse kordaja #DIV/0! #DIV/0! Võlakordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0! Põhivara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Koguvara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Kapitaliseerituse tase #DIV/0! #DIV/0! Tegevustulukus #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade tulutoovustase #DIV/0! #DIV/0! Omakapitali tulutase #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0!
Lennutraspordi eelised ja puudused. 3)Otselaadimine- kaupade katkestamatu jaotus tootjalt/tarnijalt kliendile 73. Kuidas arvutada laovarude piisavust? E: *Suur kiirus *Manööverdamisvõimelisem kui raudteetrans P: 62. Mida mõista otselähetamise all ja millistele kaupadele on see On Varude käibevälde e ringlusaeg = päevade arv perioodis/ *Sõltuvus ilmastikust *Kallis- eelissõitjateveol, kasutatakse kiiresti sobiv? käibesagedus riknevate ja kallite kaupade veoks Otselähetamine- tarnijad lähetavad kauba otse kauplusse. Sobib 74. Milliseid otsuseid sisaldab transpordi teenuse hanketegevus? 83
49 0.19 0.17 Kiire maksevalmiduse kordaja, happetest 3.11 1.49 1.57 Maksevõime tase 3.91 1.87 1.93 Debitoorse võlgnevuse laekumisperiood 72 72 Kreditoorse võlgnevuse periood 47 46 Varude käibevälde Äritsükli pikkus 0 25 26 Omakapitali osatähtsus, equity ratio(OK:passiva) 0.91 0.80 0.74 working capital, 17-(26+27) 533.00 375.50 450.75 Kontrolling Eelarve Harjutus Kvartal 2450 1592.5 857.5 2150 -1292.5 4
kohustused Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest käibevara ilma varude ja ettemakseteta ehk siis igasugune raha + fin inv + laekumata arved. Vahetu maksevalmiduse kordaja happetestist on laekumata arved ka maha võetud. Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk.
RR : hea, kui üle 0,9 See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. kui näitaja on 2 või enam, siis viitab see........................? (B2) Lugejat on vähendatud varude ja ettemaksete võrra. Raamatupidamisaruandluse analüüs II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta laekumata arved rahaks. Seab küsimuse: Kui kaua kulub firma debitoorse võla laekumisele. Raha laekumise välde e ostjate võla käibevälde (päeva) NÕUDED OSTJATELE KREDIITMÜÜK/365 S.t nii mitu päeva jääb keskmiselt müügi ja laekumise vahele. Raamatupidamisaruandluse analüüs Rentaablussuhtarvud e tootlusnäitajad Rentaablus on ettevõtte võime saada kasumit ja seda arvutatakse kui kasumi suhet mingisse teise näitajasse (müügikäibesse, koguvarasse, omakapitali) (x 100 e %) Müügikäibe puhasrentaablus Puhaskasum Müügikäive Raamatupidamisaruandluse analüüs
kauba eest. Otstarbekas on kasutada keskmisi näitajaid, eriti kui arvutatakse näitajaid pikemate perioodide kohta. Keskmine välde iseloomustab aega päevades, mis kulub mingile tehingule keskmiselt! Andres Laar 2008 2007 KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE KÄIBEKORDAJAD ( KK ) Varude KK. = real. toodete kulu / keskmised varud Siit varude käibevälde = 365/ varude KK. Võlgade kogumise KK. = netokäive/ keskmine ostjate võlg Siit võlgade kogumise välde = 365/ võlgade kogumise KK. Võlgade tasumise KK. = real. Tood. kulu/ keskmine võlg hankijatele Siit võlgade tasumise välde = 365/ võlgade tasumise KK. Andres Laar 2008 2007 KÄIBEVARADE JUHTIMINE Veel analüüsige suhteid:
Mõlemal aastal saadi põhivara müügist kahjumit, küll aga oli see 2009 aastal eelnevast natukene suurem. Rahavood äritegevusest on langenud 38,51 % . Halvaks näitajaks on see, et nii 2008 kui 2009 aastal oli rahavoog investeerimises miinustes. Rahavood kokku paranesid 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga 98, 64 %. 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE Raha talitustsükkel = Varude käibevälde + Raha keskmine laekumisaeg Võlgade keskmine makseaeg 28 Varude käibevälde= Varud/ Müüdud toodangu kulu päevas Raha kesk. Laekumisaeg = Nõuded ostjate vastu/ Krediidimüügi tulu päevas Võlgade kesk. Makseaeg = Võlad tarnijatele/ Kulu krediidiostudele päevas 1) Varude käibevälde 07 = 19 879 000/ ( 314 650 000/365 ) = 19 879 000/862 054,79 =23,06
investeeritud kroonist. 2998 aastal antud näitaja on langenud 5 müügikäibe krooni peale ja 2009 aastal 1,9 müügikäibe krooni peale. Antud näitajate langus on seotud majandus kriisiga ja tarbijate ostuvõime langemisega. Tööjõu kuludest ei õnnestunud teha muutuvaid kulusid seoses andmete puudumisega. 32 Varude käibevälde Näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse või näitab varude käibekiirust päevades ehk kui pika aja jooksul realiseeritakse varud. 365 varude käibevälde = varude käibekordaja (11) Või varude keskmine maksumus varude käibevälde = müüdud toodangu otsekulud × 365 (11)
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 7. KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada
Põhitähelep. firma jooksval tege- vusel ja finantsseisundil. Neid huvitavad järgmised näitajad: · puhaskäibekapital (omakäibekapital), · lühivõlgade üldine kattekordaja, · kiire maksevalmiduse kordaja (happetest - kajast. kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühi- ajal. kohust.; näitab, mitu korda käibevara kogumaksumus ület. lühiajal. kohust. kogusumma), · vahetu maksevalmiduse kordaja, · vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja, · varude käibesagedus ja käibevälde, · ostjate debitoorse võla laekumissagedus ja laekumisaeg, · kasutamata laenulimiit, mis loet. rahalähendiks. 2) Pikaajal. kreeditore huvitab firma kestev (pikaajal.) maksejõulisus, finantsstabiilsus ja teeni- misväljavaated. Olulised on järgmised momendid: · oma investeeringu kasumimäär, · võlgniku võime tasuda intresse, · võlgniku võime võla põhisumma tähtajaks tagasi maksta. Pikaajal. kreeditorid soovivad minim. riske
maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365 o Varude käibevälte alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just- in-time meetodil. o Ettevõttele on oluline teada kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks ehk raha keskmine laekusmisperiood
2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde = varude käibekordaja Seda võib arvutada ka järgmiselt: varude keskmine maksumus varude käibevälde = × 365 müüdud toodangu otsekulud Varude käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja varustajate jaoks. Selle alusel
o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365 o Varude käibevälte alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time meetodil. o Ettevõttele on oluline teada kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks ehk raha keskmine laekusmisperiood
23 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365 o Varude käibevälte alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time meetodil. o Ettevõttele on oluline teada kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks ehk raha keskmine laekusmisperiood
o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365 o Varude käibevälte alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time meetodil. o Ettevõttele on oluline teada kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks ehk raha keskmine laekusmisperiood
arusaadavad, kuigi mõlemad ettevõtted võiksid sellegi poolest rohkem karmistada maksetingimusi, et nõuded väheneksid ja müügitulud suureneksid. Suhtarv näitab, mitu päeva peab ettevõte äritegevuse tsüklit finantseerima materjali või kauba saabumisest raha laekumiseni kliendilt. Rusikareegel: Nii lühike kui võimalik. 17 Varude käibevälde Varud x 365 Müügitulu Antud näitajatega on näha, kui mitme päeva läbimüügi katteks on ettevõttel varusid. Ühelt poolt näitavad suuremad varud, et raha seisab kauba all kinni, seega tuleks püüda kaubavarusid efektiivsemalt juhtida.Teiselt poolt on väiksemate varude puhul oht, et mõned tooted võivad otsa lõppeda ja klientide tellimusi ei suudeta täita. AS STV näitajad olid 2009
moodus. Pisarenko lähtub mudelist, kus signaalis on Varude käibekordaja =müüdud toodangu otsekulud/ raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse P komplekseksponenti ja üksainus müravektor, mis varude keskmine maksumus. jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, vastab minimaalsele omaväärtusele . Seega on Varude käibevälde= (varude maksumus/müüdud aruandlusviise ja aruandeskeeme; M toodangu otsekulud) * 365. 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip müra alamruumis vaid üks omavektor Q = q . Raha laekumisperiood = (debitoorne võlgnevus/ aruandeperioodi tuludest arvatakse maha w M
põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime kordaja (kui suure osa katavad suhteliselt likviidsed kirjed ettevõtte lühiajalistest laenudest), võlakordaja (kas ettevõte võlgade hulk kogubilansist on vastavuses ettevõtte poliitikaga), varude käibevälde/kordaja (näitab ettevõtte varude likviidsust, ehk seda, kas varude käibimine on piisavalt efektiivne ja kiire). 28. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte tulevastele investoritele ja põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, sest investorile võiks huvi pakkuda nii ettevõtte kasumlikkus kui ka see, kuidas tal üldiselt läheb, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle
põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime kordaja (kui suure osa katavad suhteliselt likviidsed kirjed ettevõtte lühiajalistest laenudest), võlakordaja (kas ettevõte võlgade hulk kogubilansist on vastavuses ettevõtte poliitikaga), varude käibevälde/kordaja (näitab ettevõtte varude likviidsust, ehk seda, kas varude käibimine on piisavalt efektiivne ja kiire). 28. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte tulevastele investoritele ja põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, sest investorile võiks huvi pakkuda nii ettevõtte kasumlikkus kui ka see, kuidas tal üldiselt läheb, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle
Krediidi- ja sissenõudepoliitika saab jagada neljaks osaks: 1) krediiti müügi tähtajad ja tingimused; 2)krediidianalüüs; 3)krediidiotsus; 4)sissenõudepoliitika. Raha konversiooni tsükkel: Kasutatakse ostjatelt laekumata arvete perioodi ja aegumisprotokolle ning analüüsitakse sissenõudmispoliitika muutuste mõjusid. Raha konversioonitsükkel päevades = tegevustsükkel päevades kreditoorse võlgnevuse käibevälde päevades Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse viieastmelist arvutusmudelit. Esimene aste. Leitakse ostjate debitoorse võlgnevuse käibekordaja mis on müügikäibe ja ostjatelt laekumata arvete summade jagatis, iseloomustades mitu korda keskmiselt arved aastas kajastuvad laekuvad. Teine aste.Leitakse varude käibekordaja, mis iseloomustab mitu korda varud keskmiselt aasta jooksul käibivad. Kolmas aste. Määratakse
euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag). Varude käibevälde 360 Varude käibevälde (ehk kuluvälde) = varude k äibekordaja müü dud kaupade kulu Varude käibekordaja = varud Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu. Kreditoorse võlgnevuse käibevälde 360
annaabi.ee 
