Linnud talvel (0)

KOOSTANUD  HAJA OJARAND
Toiduks on:
 Must lagipea  ja  kurgualune , punane  rind . 
 Leevikest võib kohata  kuusikutes , 
parkides, elamute ümbruses .
 Põhitoiduks on seemned, võrsed ja 
pungad. 
  Leevike  rõõmustab inimest oma kauni 
välimuse ja flöötiva lauluga.
 Kollane kõhualune. 
 Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". 
 Rasvatihane on elav ja liikuv lind. 
 Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on 
põhitoiduks ussikesed, talvel 
mitmesugused seemned ja  marjad . 
 Rasvatihased tegutsevad enamasti 
salkadena.
 Üks rasvatihasepaar koos poegadega 
sööb aastas 75 kg mitmesuguseid 
putukaid, kellest valdav osa on  kahjurid .
 Helesinine lagipea ja ülapool.
  Sinitihane  on rasvatihasest veidi väiksem.
 Teda võib kohata meil nii suvel kui ka 
talvel. 
 On teada, et sinitihasepaar kandis päeva 
jooksul  poegadele  toitu 651 korral! 
 Kukkurtihane erineb väga olulisel määral 
teistest tihastest.
 Ta on väike pruunikas lind musta lauba ja 
üle silma käiva laia musta triibuga.
 Kukkurtihane tegutseb ainult veekogude 
ääres soistes võsastikes.
 Kukkurtihase pesa kujutab endast kukrut. 
 Musttihane on üks meie väiksemaid 
tihaseid.
 Tal on lai valge kuklalaik.
 Putukate kõrval toitub ta olulisel määral ka 
okaspuude seemneist.
 Musttihane pesitseb igasugustes 
puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, 
kivide all koopakestes ja pehkinud 
kändudes. 
 Tema saba on niisama pikk kui terve keha 
koos peaga, sageli isegi pikem.
 Sabatihase laul on hõbeselge ja helisev 
"tlililili". 
 Talvel hulgub sabatihane võsades ja 
hõredates metsades, tulles sageli ka 
linnaparkidesse ja -aedadesse. 
 Sabatihase pesa on üks kõige 
viimistletumalt ehitatud linnupesi. 
 Teravatipulise musta-valgekirju suletuti 
tõttu peas on  tutt - tihane  hõlpsasti tuntav.
 Tutt-tihane on tihastest kõige 
okaspuulembesem ja eelistab esmajoones 
mände. 
 Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. 
 Laul on kutsehüüdudega segatud  tasane 
ettekanne sidistavaist, siristavaist ja 
kuristavaist helidest. 
 Sootihane on pisike pruunikashall linnuke  
valkja alapoole ja musta lagipeaga.
 Väga liikuv lind.
 Sootihase laul on ühetooniline hele "dip-
dip-dip...".
 Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära, 
kuid on teadmata, kui kaugele nad 
siirduvad. 
  Hakk  on varesest väiksem, üleni mustja, 
kõhu alt natuke heledama - musthalli 
-sulestikuga lind. 
 Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis 
on helehall.
 Eestis on hakk levinud kõikjal.
 Hakid on suhteliselt lärmakad  linnud .
 Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk". 
 Hakk toob inimesele kasu, hävitades 
suurel hulgal kahjurputukaid. 
  Vares  on tark lind.
 Sageli istub ta aiateiba otsas või katusel ja 
kraaksub.
 Käib teiste lindude pesades mune 
rüüstamas ja sööb kõike, mida kätte saab.
 
  Harakas  on ereda must-valge sulestiku, 
pika saba ja kädistava häälega lind.
 Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis.
 Harakas tekitab mõningast kahju, 
rüüstates teiste lindude pesi- munavaras.
 Harakas on tuntud oma vargaloomuse 
poolest. (läikivad esemed:lusikad, 
võtmed!?)
 Värvuselt põhiliselt hallikas.
 Tuvi tiivad on pealtpoolt hallid, altpoolt sageli 
heledad. 
 Lind hoiab saba lennu ajal tavaliselt lehvikuna 
laiali. 
 Tuvi eelistab elupaigana inimasulaid. 
 Sööb teravilja, taimi ja ka jäätmeid
 Tuvid ei  karda  inimest ning sageli otsivad ise 
nendega kontakti. Samas aga ei tohiks 
ettevaatust unustada, on ju tuvid paljude 
haiguste edasikandjad.
 Põldvarblane on koduvarblasest veidi 
väiksem.
 Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase 
lagipea punapruun ja põsk valkjashall, 
must laik keskel. 
 Käitumiselt sarnaneb põldvarblane 
koduvarblasega.
 Koduvarblane elab üksnes inimasulates,    
  aga ometi ei usalda ta inimest kuigivõrd. 
 Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa 
koolibriks.
 Kaalub ainult 5 - 6,5 g.
 Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane 
triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on 
rohekas.
 Ta hääl on ülipeenike,  kuuldav  ainult vilunud 
kõrvale.
 Pesa üsna kõrgel, sageli kuni 17 m kõrgusel. 
  Puukoristaja on ilus lind sinihalli ülapoole 
ja valkja alapoolega. 
 Väga osava ronijana võib puukoristaja 
ainsana meie  lindudest  puutüvel pea ees 
alla ronida. 
 Puukoristajal on kolm laulu. Üks laul on 
trillerdus, teine ja kolmas on erinevad 
vilistused. Puukoristaja viled on nii 
lõikavad, et paratamatult tähelepanu 
köidavad. 
  Siidisaba  on väga kaunis lind. Tal on kiirul 
suur suletutt, hallikasroosa sirgelõikeline 
lühike saba. Pea on tal punaka  varjundiga, 
kurgu  all must laik, ka tiivad on mustad, 
kollase vöödistusega. Iseloomulik on ka 
hele vööt saba tipuosas. 
 Söögiks on talle talvel mitmesugused 
marjad.
 Eestis on siidisaba pesitsemas kohatud 
väga harva.
 Ta on ilusa kirju sulestikuga lind.
  Valdavad  on kontrastsed must ja valge, aga 
sabaalune on helepunane ning ka laubal asub 
punane laik. Isaslindudel on lisaks veel punane 
kukal . 
 Iseloomulikud on talle veel väga pikk kleepuv 
keel, mida on hea putukakäikudesse sisse 
lükata, et sealt toitu kätte saada, ja väga jäik 
ning teravatipuline saba, mis on puutüvel 
tegutsedes tänuväärseks  toeks . 
  Rähn  asetab käbi puuprakku ja hakkab 
nokalöökidega seemneid välja  peksma . Seda 
kutsutakse rähni sepikojaks.
?
?
?
MIDA PANED LINDUDE TOIDULAUALE?
viljateri
seemneid
pekki
magedat rasva
kaerahelbeid
kuivatatud marju
saiatükke
IGA  LAPS  SAAB 
TALVEL  LINDE  
AIDATA!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• ?
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• IGA LAPS SAAB TALVEL LINDE AIDATA!