kutsuma hereetikuteks ehk ususalgajateks.(See tähendab, isik kes on hüljanud kristlikku usu.). 15 sajandil hakkati süüdistama külamaage ehk nõidasid hereetikus. Meessoost maagid kutsusid tavaliselt deemoneid ja nõiad olid saatana teenrid. Nagu James 4 ütles: ,,Nõiad on kõigest saatana teenrid aga nekromandid on tema isandad ja käskijad." Kui nõid ja saatan sõlmisid lepingu, pidi nõid salgama oma usu, tallas jalge alla krutifiksi ning lõpuks risti ta kuradi poolt uuesti. Kuulekuse märgiks tehti nõia kehale märk, mis ei veritse. Sabat Sabat ehk nõidade suur kultuskogunemine. Need toimusid tavaliselt linnast väljas, öösel. Tavaliselt oli asukoht metsas või mäel. Sellistel kogunemistel avaldatakse avaldust kuradile. Saatan ilmus tavaliselt suure soku, härja või koera kujuna. Nõiad ei piirdunud ainult austuse avalduse ega kuulekuse osutamisega. Vahel tõid nõiad saatanale ristimata vastsündinuid lapsi. Peale seda tantsisid nad alasti
sellest osa saada, kui vaid soovivad. Enamasti viibitakse sõjaväes kaheksa kuud või üksteist kuud, kuid on võimalus hakata ka elukutseliseks sõjaväelaseks. Ajateenistuse ülesandeks on mehi koolitada riigi kaitsmiseks sõjaolukorras. Õpitakse teooriat ja ellujäämist, toimub pidev treening füüsilise sooritustaseme tõstmiseks ning lisaks sellele valitseb sõjaväes kõrge distsipliin, mis tagab kuulekuse. Tänapäeval saadetakse sõjategevusse ajateenistuse läbinud inimesi, kuid vanasti see nii ei olnud. Meestel puudusid vajalikud teadmised ning relvastus polnud tasemel, seetõttu hukkusid neist paljud. Tänu teadmiste ja oskuste puudumisele polnud sõjategevus efektiivne ega toonud suuri edusamme. Kuid ka tänasel päeval surevad paljud sõjaväes mitte käinud inimesed: mehed, naised, lapsed ja vanurid, nad kõik on sõjategevuse ohvrid ning süütud inimesed.
kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist
"Põrgupõhja uus vanapagan" A.H.Tammsaare Filmi alguses veenab Peetrus Vanapaganat maa peale minema, et proovida, kas ta võib seal inimese kombel õndsaks saada. Vanapagan kuulab hoolega Peetruse õpetusi, kuid õndsakssaamine maa peal käib tal üle jõu, ükskõik kui palju ta ka oma karujõuga tööd ei tee. Vanapagana lapsemeelset mõistust ja usku töö ja kuulekuse läbi õndsaks saada kasutab ära omakasupüüdlik Kaval-Ants. Filmi alguses ei saanud ma hästi kõigest aru, arvatavasti sellepärast, et ma ei teadnud selle tegevustikust midagi. Mõnda aega vaadates filmi hakkasin asjale pihta saama, nimelt Vanapagan saadeti maale proovima inimese kombel õndsaks saama. See tekitas minus huvi edasi vaatama, kas vanapagan saab õndsaks või mitte. Peategelaseks oli Jürka, kellel oli jõudu palju aga mõistust vähe. Tihitipeale ei suutnud
vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Looming Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm,
Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel.Tuli anda vaesuse,kuulekuse ja kasinuse vanne.Kerjusmungaordud-Algselt ei tohtinud neil olla mingit omandit,nad pidid leiba teenima kerjamisega.Nende peamine tegevus oli jutlustamine paganate kui ka ketserite pööramisest.Frantsisklaste ordu-Lõi Franciscus Assisist.Pöörasid tähelepanu haridusele.Dominiiklaste ordu-Rajas vaimulik Dominicus.Nende haridussüsteemi peeti parimaks tol ajal.
seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korr aldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Spiiker on parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Alalised komisjonid on paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele.Ajutis ed komisjonid on loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Koalitsioon on parlamendi erakonnad, kes moodustavad valitsuse. Opositsioon on parlamendi erakonnad, kes ei moodusta valitsust ja on enamuselt koalitsiooniga erinevatel
Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Ei tohtinud kloostrist mingil tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises? Väga oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel
ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223. aastal Dominiiklaste ordu
1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. · Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. · Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" arutati 1965
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja
Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteauxsse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete
kannatustest 1838 Manntuffel (hull ,,Aiawite purga Õpetlik meelelahutus krahv) walgussel" Eesti kirjakeelt on lihtsustatud selleks, et ka maarahvas saaks sellest aru. Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. Rahvuskeeled Euroopas hakkavad arenema tänu lutherlusele. Vaimulikku kirjasõna oli vaja maarahva kuulekuse tõstmiseks. Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. 18. saj õppisid eestlased lugema ja 19.saj kaotavad sakslased eestlaste üle kontrolli. NB! 1535 esimene eestikeelne raamat; 17.saj hakkasid sakslased kooli looma talurahvale; 1632 Ülikool!; 1819 esimene eestlane K.J.Peterson ülikoolis. EESTLASTEST KIRJASÕNA ARENDAJAD
kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse vaimulikesse ordudesse. 520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli
läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti. Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi refektooriumis.Lihasöömiskeeld. RISTISÕJAD
kollaborandi tegevuse tagajärgede suur ühiskondlik ulatus ning poliitiline ja/või majanduslik tähendus -- kollaboratsiooni ühiskondlik-poliitiliste eelduste, raamistiku loomine ja/või tagamine; so õieti poliitilise kuritegevuse üks vorme (riigireetmine); väljundeiks nt rahvamajanduse koormamine, kodaniku- ja inimõiguste laialdane rikkumine, massiivne ajupesu (füüsiline+vaimne surve kihutustöö, hirmuõhustiku, kuulekuse, väärõpetuste ja valede sisendamisega) vms kollaboratsiooni/teo/tegevuse toime panemine anastaja huvides. 2. Majanduslik kollaboratsioon -- vaenuliku võõrreziimi vabatahtlik kindlustamine kaaskodanike heaolu arvel tööjõudu, toodangut, saaki vm hüvesid anastajale panustades. 3. "Kriminaalne" kollaboratsioon (muu seas väga tinglik nimetus -- NB! ka muil tasandeil võib kollaboratsioon konkreetse roimani küündida ja olla ühtlasi vaadeldav
2)Toimub rahvusvaheline kontroll abi jaotamise üle. Olid sellised tingimused, et NSV mõju vähendada. 17 riiki sai abi. · NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) Loodi 1949 Põhja-Atlandi lepinguga. Asutajaliikmeid 12 riiki. Eesti liitus 2004 aprill. · VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) Loodi 1955. Oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjaline-poliitiline organisatsioon. Garanteeris NL-le Ida-Euroopa kuulekuse. · VMN - (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) Loodi 1949. Pidi nõukogude blokis asendama Marshalli plaani alusel antavat abi. Varises kokku 1990. · Euroopa Söe- ja Teraseühendus riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952-1967. 1967-2002 oli ta üks Euroopa ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Peetakse EL eelkäijaks. · Saksa majandusime--Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba
tähtis, et selleteemaline harimine juba noorelt pihta hakkaks, et hiljem oleks igal kodanikul oskus endale ise sobiv tegutsemisviis kujundada. Seejuures aga ei tohi piirduda ühe kindla õpetusega õiglasest ühiskonnast, vaid vaid andma kodanikele informatsiooni, mis aitab neil ühiskonna heaolu ja õigluse nimel töötada. On selge, et ühe demokraatliku süsteemi toimimiseks on vajalikud kõik erinevate eesmärkidega kodanike grupid, tagamaks tasakaalu kuulekuse ja lojaalsuse ning kriitiliselt mõtestamise ning sõnavabaduse kasutamise vahel. Kõik neli kodanikutüüpi on omavahel põimunud ning ilma üheta ei funktsioneeriks edukalt ka teised. Nii on inimeste selleteemaline harimine ääretult aktuaalne ning oluline. Et demokraatia ning poliitmaastik ka uuemaid põlvkondi üha enam kõnetaks, nõustun Alar Kilpiga, et noortele tuleks ühe kindla arusaama asemel anda võimalus demokraatias osalemise
kohal võrreldes sellega, kui nad arvavad, et neid ei jälgita (sotsiaalne looderdamine). Kõrvalseisja sekkumise uuringutest tuletatud sotsiaalse mõju seadus väidab, et inimese poolt väljendatud mõju hulk sõltub kolmest tegurist: sotsiaalse surve avaldaja tugevus, arvukus ja lähedus. Uuringud on näidanud, et inimesed eelistavad kohalduda enamusega, isegi kui enamusel ei ole õigus. On uuringuid, mis näitavad, et kooskõlaliselt esinev vähemus võib enamusele suurt mõju avaldada. Kuulekuse uurimused näitavad, et inimesed kuuletuvad võimuesindajaile isegi siis, kui teiste elud ohtu seab. Mässu uurimused on näidanud, et võimule astutakse vastu, kui saadakse aru, et inimestega manipuleeritakse, et midagi ebamoraalset korda saata. Grupiprotsesside uurimused hõlmavad uuringuid grupi polariseerumisest ja grupimõtlemisest. Liidriksoleku uuringud on leidnud, et grupid valivad liidreid ülesandest lähtuvalt. 4. Inimeste tajumine, veetlus ja inimsuhted
Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon ja maaelanikke puudutas see esialgu üsna väge. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu
Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad. Selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benetiktlaste musta kuue tõttu nimetati neid ka mustadeks munkadeks. Arvati, et kloostrielu tagab lunastuse tunduvalt kindlamini kui ilmalik elu. Üks kõige kuulsamaid kloostreid oli luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal. Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu Tsistertslased, mis nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist. Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux ja nad kandsid
Leping sõlmiti Eesti ja Nõukogude Liidu vahel. 10. Esimene Nõukogude okupatsioon Eestis: mis aastatel see toimus, kuidas kujunes, kuidas mõjutas see elu Eestis? Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. 6. augustil 1940. aastal arvati Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu. Nii Eesti seadused kui ka siinsed riigi- ja omavalitsusasutused asendati nõukogulikega. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Tekitati üleüldine hirmuõhkkond, mis pidi tagama rahva kuulekuse okupatsioonivõimudele. Eestist viidi vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta Venemaale üle 10 000 inimese. Majandusreformi nime all riigistati kõik era- ja ühisettevõtted: pangad, tehased, kauplused, kohvikud, kinod jne. 11. Iseloomusta olukorda Eestis 1941-44: peamised sündmused ja arengud Kuigi eestlased uskusid ja lootsid, et tänu Saksamaale saadakse Eesti iseseisvus taastada, siis tegelikult kehtestati natslik okupatsioon
kollaborandi tegevuse tagajärgede suur ühiskondlik ulatus ning poliitiline ja/või majanduslik tähendus -- kollaboratsiooni ühiskondlik-poliitiliste eelduste, raamistiku loomine ja/või tagamine; so õieti poliitilise kuritegevuse üks vorme (riigireetmine); väljundeiks nt rahvamajanduse koormamine, kodaniku- ja inimõiguste laialdane rikkumine, massiivne ajupesu (füüsiline+vaimne surve kihutustöö, hirmuõhustiku, kuulekuse, väärõpetuste ja valede sisendamisega) vms kollaboratsiooni/teo/tegevuse toime panemine anastaja huvides. 2. Majanduslik kollaboratsioon -- vaenuliku võõrreziimi vabatahtlik kindlustamine kaaskodanike heaolu arvel tööjõudu, toodangut, saaki vm hüvesid anastajale panustades. 3. "Kriminaalne" kollaboratsioon (muu seas väga tinglik nimetus -- NB! ka muil tasandeil võib kollaboratsioon konkreetse roimani küündida ja olla ühtlasi vaadeldav
mõjutusvahend ega eesmärk. Samas domineerimine suure hulga inimeste üle, näiteks mõnes kollektiivis, toimub üldiselt harjumusest ning kuulekus on seejuures tihedalt seotud materiaalsete huvide ja väärtustega. Teiseks tähtsaks osaks domineerimise juures on Weber välja toonud legitiimsususu. Weber väidab, et iga domineerimine püüab esile kutsuda ja hoida usku oma legitiimsusse. Vastavalt sellele, millist laadi legitiimsusele kaldutakse, on väga erinev ka kuulekuse ja domineerimise tüüp. Legitiimsel nõudlusel on kolm põhitüüpi. Nende legitiimsusnõuete kehtivus rajaneb põhiliselt: A) ratsionaalsetel alustel ehk legaalsel domineerimisel, mis baseerub valitseja ja valitsetava vahelistel suhtel, kus valitseja võim on piiratud seadustega, mis kehtivad absoluutselt kõigile; B) traditsioonilistel alustel, mis tähendab seda, et usutakse heasse tavasse ja nende alusel võimu teostavate isikute legitiimsusesse
Milgrami õppejõuks oli Gordan Allport, kes julgustas ja toetas oma õpilasi hoolimata sellest , kui nende arvamused erinesid tema vaadetest. Stanley Milgrami huvitasid rohkem sotsiaalsed probleemid. See sillutas teed linnalikule psühholoogiale. Ta uuris Norras ja Prantsusmaal Pariisis ristuvate kultuuride nende omavahelist sobivust . Pärast Pariisist naasemist veetis Milgram 1959-1960 aastal Princentoni Instituudis koos Solomon Aschiga. Asch oli mures kuulekuse pärast ja ta oli teinud hiljuti oma kuulsa testi , kus lasi eksperimentaalsel õpilasel võrrelda erinevate joonte pikkusi. Sellest kastsest selgus , et õpilane võib teatud hetkedel vastata nii , et jooned mida ta nimetab pole kaugeltki mitte ühepikkused. Milgram seevastu muutis joonte testi hoopis teistsuguseks , et saada aru paremini kuulekusest, mida suudab teha tavaline inimene tänavalt. Ta hakkas tegema testi elektrilöökidega testi. Ta avaldas 1974 aastal raamatu Obedience to
rohkem kui 3 inimest. Grupi meie-tunne on suur, avalikes situatsioonides. Miks toimib? Normatiivne, informatiivne Kes enam? Sõltuvalt kultuurist, naised rohkem. Vähemuse mõju enamusele ümberpööramine. Moodustub uus enamus. Mõju tõhusus toetub sellele, et vähemus peab oma seisukohtadele pidevalt töötama, enamus jääb loore´beritele puhkama. Püüd unikaalseusele- inimesed hindavad seda ja püüavad rõhutada. Kuulekus. Pime allumine autoriteedile. Milgrami kuulekuse eksperimendid (kuuletus 65% inimestest) õpetajatele anti ülesanne õpetada selgeks rasked silbid. Karistuseks võis anda vahelduvvoolu. Autoriteet hakkas sundima elektrilöökideks. Ja vaadati palju kuuletus. Tegemist ei olnud tõelise vooluga. Inimesed teesklesid. Kuuletujad olid hiljem ääretult pahased. Osa inimesi muidugi ei kuuletunud absoluutselt. Teooria: · Autonoomne seisund · Agendi seisund
Võib tulla järeldusele, et tegelikult koosnes keskaja ühiskond kahest paralleelsest hierarhiast: vaimulikust, mille juhatas paavst ja ilmalikust, mille juhatas keiser. Vaimulikuks osaks olid keskaja Euroopas piiskopid, pühakud, preestrid ja eelkõige mungad, kes mängisid suur rolli ühiskonnaelus, pakkudes ilmikuile olulist tuge. Nad palvetasid ja sellega kindlastasid oma kontakti Jumalaga, mis andis maapealse elu üle vaimse väe. Munk, allandlikuse ja kuulekuse elav kehastus, elas kloostrireeglite järgi, palvedes, otsis ta Jumalat, vaikust ja rahu. Ta kaitses teisi kuradi eest, viis läbi surnumissad, andis nõu ja oli ka antiigipärandi säilitajata. Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Kuni 13. Sajandini oli seda enamik ilmikuist. Vaimulikud aga olid kultuuriinimesteks, kes hästi tundsid kirjandust ja oskasid ise kirjutada, sest kloostrites olid raamatukogud, kus kopeeriti käsikirju. 5. ja 6. sajandil algasid vaimulike kuldsed
Võimude lahusus- vajalik selleks, et vabadus ohtu ei satuks ning seda peetakse ka demokraatia nurgakiviks (üks haru kontrollib teist). Eesti näited: Seadusandlik võim kuulub parlamendile (kodanike huvide esindamine, seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine); täidesaatev valitsusele ja riigipeale ( seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine) ning kohtuvõim kohtusüsteemile (seaduste kuulekuse tagamine, järelvalve võimu üle; sõltumatu ja aus õigusemõistmine). Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsiooni! 20. Õigusriik ning selle tunnused Riigivõimu piirab põhiseadus; ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt; seadused kehtivad sarnaselt kõigile; võimude lahusus; õigus omada ning levitada erinevaid arvamusi; kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riigi eest. 21
veel praegugi. Araabia hobune: Koolisõit 10 Koolisõit on ratsaspordiala, kus ratsanik näitab hobuse juhtimise ja tema üle valitsemise täiuslikkust, hobuse liikumise korrapärasust loomupärastes allüürides (samm, traav, galopp) ning talle õpetatud harjutuste ja spetsiaalse liikumisviisi täpsust. Koolisõit toimub maneezis või väljas tasasel väljakul. Koolisõidu eesmärk on hobuse loomuliku liikumise ja kuulekuse arendamine, mida läheb tarvis ka teistel ratsaspordialadel takistussõidus, krossis jm. Seetõttu peetakse koolisõiduvõistlusi väga erinevates klassides alates algajatest ratsanikest, kes oskavad hobust juhtida sammus, traavis ja galopis, kuni proffideni, kes suudavad panna oma hobuse ,,tantsima" sooritama koolisõidu keerulisemaid harjutusi (näiteks traavi kohapeal). Koolisõit on üks vanemaid ratsaspordialasid ning kuulub ka olümpiamängude kavasse.
jõudu kohalepeal, selleks loodi Palestiinas kohalikud rüütliordud. Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“. See tuleneb sellest, et neis hoolitsetakse tihti haigete palverändurite eest. Hiljem kujunesid need sõjalisteks organisatsioonideks. Teiseks lähtekohtadeks sõjaliste ordude tekkimisel on munklus. Kui munkade töö on palvetamine, jumalateenistuse pidamine, lugemine ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua
otsustasid 1409 kutsuda Pisasse kokku üldise kirikukogu, mis pidi lõpetama lahkhelid ning valima uue, üheainsa paavsti. VAIMULIKUD ORDUD kindlate reeglite järgi toimivad ühendused(mungad, nunnad, preestrid piiskopid jne). Saanud nime rajaja järgi, või koha järgi, kuhu rajati ordu esimene klooster. Kloostrit juhtis abt või prior. Benediktlased- munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Mungkaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne (kehtis ka teiste ordude puhul). Et ilmaliku elu ahvatlustele mitte alla anda, ei tohtinud mungad eriti kloostrist lahkuda hädavajalik oli seal olemas. Tsistertslased lähtus Benedictuse reeglist, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsislist tööd. Kloostid kõrvalistes paikades, et olla ilmaliku elu ahvatlustest eemal ja pühendunda jumalale. Kandsid valged
o usu alusel legaalsete määruste ja ratsionaalselt loodud reeglitele rajatud asjakohase “kompetentsuse” kehtivusse- seadumus täita kuulekalt määrustele vastavaid kohustusi— domineerimine, mida teostavad modernne “riigiteener” ning kõik need võimukandjad, kes temaga selles suhtes sarnanevad. Iga võimukorraldus, mis nõuab pidevat haldamist, vajab inimliku tegutsemise seadumust kuulekusele nende isandate suhtes, kes pretendeerivad legitiimse võimu kandmisele ja selle kuulekuse abil nende materiaalsete hüvede käsutamist, mis on vajaduse korral nõutavad füüsilise vägivalla teostamiseks. Need kaks on seega: isiklik halduspersonal ja materiaalsed administreerimisvahendid. 3. Millise võimujaotuse teket eeldab modernse riigi teke ja areng. Millise võimujaotuse ta peab ära kaotama? Modernses riigis koondub kõigi poliitiliste vahendite käsutamine faktiliselt ühteainsasse tippu ning mitte ükski ametnik ei oma enam isiklikult seda raha,
rahvamassidesse. Nüüd oli koolis võõra surnud keele asemel arusaadav ja igapäevaselt kasutatav emakeel. Tänu emakeelsele piiblile ühines rahva mõte ja kool. Uue perekonnamudeli kujunemine Üks märgatavamaid muutusi, mis protestantliku reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulikke abielu. Kuid igalpool ei soositud seda. Pikka aega pilgati pastoriemandaid, et nad on preestri hoorad. Vaimulikke naised suutsid luua endale auväärse rolli ühe põlvkonna jooksul, olles kuulekuse ja kristliku heategevuse võrdkujud, püüdes teha oma kodust mitte ainult korraliku kodu, vaid sellise ideaalkodu, mille taolisest nende mehed kantslist inimestele jutustasid. Martin Luther ise abiellus 1525. aastal endise nunna, aadlipäritolu Katherine von Boraga. Neil oli 6 last, kellest 2 surid. Luther jälgis laste õppimist, julgustas neid ja püüdis nii palju kui võimalik ka ise nendega tegeleda. Ta mitte ainult ei rääkinud kirstlikust kasvatusest, vaid teostas seda.
tänapäeval. Ta arvas, et inimesed on õigelt teelt kõrvale käinud, moraalselt allakäinud. Dao on Hiina filosoofias üks olulisemaid mõisteid. Dao – kulgemine, tee, liikumine; ideaalne pere või riigi korraldus Konfutsiuse arvates. Paternalistlikud-perekondlikud meetodid, mis K. üritas läbi viia. Ta pidas ka riiki perekonnaks. Olulised mõisted: Xiao – pojalikkus, lapsed peavad kuuletuma vanematele, neid usaldama ning kompromissitult austama; lihtinimesed on nagu valitseja pojad – kuulekuse märk. Ren – inimlikkus, ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Konfutsiuse õpetus tõusis Han dünastia ajal riiklikuks õpetuseks (200.a.e.m.a.-200.a.m.a.j.). Konfutsionism on kanooniline õpetus, mis muutus vahepeal dogmaks. Püstitati ka templeid, kus sai palvetamas käia. Algselt oli see filosoofia, alles hiljem muutus see religioosseks. Konfutsiust austatakse kui õpetajat, mitte Jumalat. Seda õpetust ei peeta religiooniks,
3. Paavstiriigi teke. Paavstiriik tekkis 756. a, kui Pippin Lühike suundus sõjaväega Itaaliasse kaitsma paavsti langobardide vastu. Võiduka retke puhul kinkis Pippin Rooma ja Ravenna ümbruse ja Kesk- ja Põhja Itaalias paavstile ning ning sellega pandi alus paavstiriigi tekkele. 4. Kloostrite reeglid. * Kõikidele uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. * Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. * Ei tohtinud olla omandit. * Tuli paastuda. * Tuli järgida päevaplaani. * Reeglina ei tohtinud kloostrist lahkuda. Kloostrisse mineku põhjused. * Mindi otsima patukahetsust. * Oli lapsest saati kasvatatud kloostrielanikuks, ehk vanemad panid. * Oli äärmiselt usklik. * Õnnetu armastus. * Mingi õnnetus, mille tagajärjel pettuti kõiges maises. 5
ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele. 3. Mis on presidentaalse ja parlamentaarse riigivalitsemise vormi omased tunnused ja mis neid eristab
Üllatusüllatus kui näitlejad hakkasid valesti vastama kasvas valede vastuste osakaal õpilaste seas hüppeliselt. Selline käitumine on omane meile kõigile grupimõtlemine ja soov mitte rumal näida mõjutab meid sageli valima mugavama tee ning teistele kaasa kiitma. Põhjus on lihtne kui grupp jaguneb mitmeks nii, et iga arvamust esindab mitu inimest, siis pole probleemi, aga üldjuhul me ei taha üksinda kanda eriarvamuse raskust. Milgrami kuulekuse eksperiment Stanley Milgram, Yale'i ülikooli psühholoogiaprofessor, uuris seda, miks ja millises olukorras alluvad inimesed autoriteedile Postpositivistlik uurimus tähendab erinevaid meetodeid. - Teatud sarnasus tervemõistuse ja teaduse vahel. - Teadmise mudeli loomulik selektsioon - Mitu perspektiivi ja triangulatsioon. Mina uurimuses, näiteks, mina ise, mida teised minust ja mida mina teistest Postpositivistlik psühholoogia - On tekkimisjärgus, so
et enamusepoolt on jõud, mida see saab kasutada hüvituste ja sanktsioonide teel. Ümberpööramine, teisalt, on vähem otsene ja on vähemuse poolt enamuse mõjutamise viisiks. Ümberpööramine seisneb enamusgrupi liikmete veenmises, et vähemuse seisukoht on õige; seda tehes näib ainsaks kõige tähtsamaks teguriks olevat argumentide kooskõla. 25) Kuulekus ja selle kujunemist soodustavad tegurid. Kuulekuse ohtlikkus. Kuulekus on see kui suruda alla oma soovid ja arvamused ning alluda teistele. Kujunemist soodustavad tegurid nõrk iseloom, see tähendab täidetakse käske, mis antakse, soov mitte tülli minna (arsti-õe katse). Kuulekuse ohtlikkus katseisikud võivad saada psüühiliselt kannatada teadasaamisest, et on olnud võimelised teistele kahju tekitama. Milgrami eksperiment: http://www.youtube.com/watch?v=y6GxIuljT3w http://www.youtube
tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha. 1.2. Motivatsioonitsükkel Pikka aega arvati, et parimaks motivaatoriks on hirm tagab kuulekuse, distsipliini, täpsuse; Tegelikkuses pärsitakse mõtlemisvõime, loomingulisus ja rahulolu. Vajadus seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis kindlustaksid subjekti füüsilise ja vaimse olemasolu ning arengu, ja mis seetõttu ajendab teda tegutsema puuduoleva saavutamiseks. Inimeste tegevusse rakendamist tema vajaduste rahuldamisel on kirjeldatud 5-astmelise motivatsioonitsüklina: 1. Vajadused tarvidus millegi või kellegi järele; 2
saj * Kloostrit juhtis abt või prior * Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused * Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium * Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad * 520-530 a koostas munkade ühielu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassinosse Itaalias. * Munkade elu jagatud töö ja palve vahel * Mungaks saamiseks tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. * Klooster pidi olema varustatud kõigega * Ordud * Ketsermungaordud-munkadel ei tohtinud olla omandit, elatusid vaid kerjamisest nt Frantsisklaste ordu a Dominiiklaste ordu * Ordud , mis loodi ristisõdadega vallutatud aladele, et kaitsta uusi valdusi. Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa Ordu. Ristisõjad * 8 tükki vist * Lääne Euroopale ebaõnnestumine UUSAEG Algas 1492 mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika
matnud. Uues, renessansiaja ühiskonnas ei olnud enam kohta paradiisile ja põrgule inimese mõttemaailm muutus ja sellega muutus ka kahtlaseks taoline nägemus põrgust ja paradiisist põrgu, kui maa sügavuses olev patuste surmajärgse karistamise koht ning paradiis, mis väidetavalt asus viimases taevasfääris, kuhu pääsesid kuulekad ja head. Renessansis muutus põrgu pigem kurjuse ja südametunnistuse piinade sümboliks, paradiis omakorda inimese headuse, kuulekuse ja hingerahu sümboliks. See aga ei tähendanud, et ebausk kuhugi kadunud oleks see lihtsalt muutus mõningal määral. Mida enam õpiti tundma tähtede liikumise seaduspärasust, seda enam pöörati neile tähelepanu ning hakati uskuma nende mõju inimsaatuse üle. Usuti, et inimese elu kontrollibki vastav täht, mille mõjus ta sündinud on, see täht võis siis
kavatsusi täiesti valesti tõlgendas. Kuid järgnenud Stalini toibumine toestus eelnenud pikaagsele majanduslikule ja sõjalisele ettevalmistusele ja juba läbiviidud tsentraliseerimisele, mis võimaldas saavutada ülekaalu Natsi Saksamaa hoopis piiramatu sõjalis majandusliku baasi üle. Võit tugevdas Stalini positsiooni pärast 1945. aastat. Ta taastas oma võimu ja 1930. aastatel kasutusel olnud planeerimissüsteemi ning kindlustas uute puhastusaktsioonidega kuulekuse. Samuti levitas ta Nõukogude mõju Ida- Euroopas ja eskaleeris Külma sõda. See oli igas mõttes küpse diktatuuri ajajärk. Peaaegu kõigis Venemaad käsitlevas peatüki osades oleme lisanud uuema käsitluse, mis on kiiresti levinud pärast 1991. aastat. Selle kohaselt oli Stalini reziim julm, kuid just seeeõttu pold see effektiivne. Totalitarism oli fundamentaalselt vigane: eriti selgesti ilmnes see 1930. aastatel ja sisepoliitikas. Nagu nähtud, püüdis Stalin poliitilist ja
vaid neil on väga tugev mõju kasvatusele üldse. Kasvatuses on need paratamatud sellepärast, et need tingivad korraliku ja alandliku meelelaadi. Kui laps on harjunud kuuletuma oma vanematele, allub ta meelsasti mõistuse reeglitele ja seadustele ka siis, kui ta saab vabaks ja iseenda peremeheks, sest ta on kord juba harjunud mitte tegema oma tahtmist. Kuulekus on nii tähtis, et tegelikult pole kasvatus mitte midagi muud kui kuuletuse õppimine. Kuulekuse sisendamine lastele ei ole väga lihtne. On täiesti loomulik, et hingel on oma tahtmised, ja kui asja ei aeta esimesel kahel aastal õigesti, siis hiljem on eesmärki saavutada raskevõitu. Esimeste eluaastate eeliseks on ka see, et siis saab kasutada vägivalda ja sundi. Aastataega 4 unustavad lapsed kõik selle, mis nendega varases lapsepõlves tehti. Kui siis õnnestub lapselt tahe võtta, ei meenu talle hiljem enam mitte kunagi, et tal on olnud tahe, ja just sellepärast
esindada kodanike huve. Riigikogu võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande ning otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Valitsus koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule ning korraldab suhtlemisi teiste riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, mille ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone. 19. Parlamentaarse ja presidentaalse valitsemisvormi erinevused? Presidendi roll ühel ja teisel juhul, võimalus panna valitsus tagasi astuma, valitsuse komplekteerimine jne. (vana õpik lk 96-100) Presidentaalse valitsusvormi korral on president nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht.
· Olid väljatöötatud omad eeskirjad, millest lähtuti 4. Kloostrid: kloostrireeglid; miks oli kloostrielanike eluiga tunduvalt kõrgem väljaspool kloostrit elavate inimeste elueast; kloostrisse mineku põhjused; kloostrite tähtsus. Kõik kloostrid järgisid järgmisi reegleid: 1) Uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. 2) Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. 3) Ei tohi olla omandit. 4) Tuli paastuda. 5) Tuli järgida päevaplaani. 6) Ei tohtinud reeglina kloostrist lahkuda. Kloostrielanike tavapärasest kõrgema eluea põhjused: 1) Isoleeritud ja haigused ei pääsenud ligi. 2) Sõjad läksid neist mööda. 3) Tervislik ja tagasihoidlik toitumine. (1 kord päevas soe toit, liha keelatud) 4) Paastusid.
toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse. Munklus sao alguse idamaadest. Tavaliselt juhtis kloosrit apt (aptiss) või prior (prioriss). Benediktlased 520-530 aastatel koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja rajas kloostri itaaliasse Monte Cassinosse. Ajapikku tõrjus see välja ida ja iiri reeglid. Benedictuse reegli järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Munkadeks saamisele eelnes novootsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Tsisterlased 1098.a tekkis loode-prantsusmaal ordu mis lähtus küll benedictuse reeglitest, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd. Selle ordu esimene klooster asus Citeaux'is. Kerjusmungaordud tuntuimad olid frantsisklaste ja dominiiklaste ordud. Tekkisid 12.saj lõpus.nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine.
· töötajate universaalsuse ja kohanemisvõime suurendamine, · töötajate karjääri planeerimine ja juhtimine, · organisatsiooni kohanemisvõime suurendamine. 10 PERSONALI MOTIVEERIMINE JA HÜVITAMINE Motivatsioon - sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Pikka aega arvati, et parimaks motivaatoriks on hirm tagab kuulekuse, distsipliini, täpsuse; tegelikkuses pärsitakse mõtlemisvõime, loomingulisus ja rahulolu. Vajadus seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis kindlustaksid subjekti bioloogilise, vaimse ja bioloogilise olemasolu ning arengu, ja mis seetõttu ajendab teda tegutsema puuduoleva saavutamiseks. Tööhüvitamise koostisosad on: · rahaline hüvitamine otsene (palk, lisatasu) ja kaudne hüvitamine (soodustused, puhkuse hüvitus);
Liivim ordumeistrile. Seega Taani võim Ida-Baltikumist väljas, katsed ala taasvallutada luhtusid. Ordu maa-alaline võit aitas tõsta Ordu sise- ja välpol mõjuvõimu. Pol olud 14.saj keskelt 1480ndateni Pärast Ee omastamist , alustas Liivi ordu võitlust oma pol hegemoonia pärast. Puhkesid tülid piiskoppidega. 1348 aastast oli Ordule ohtlikuks Riia pp Fromhold von Vifhusen, kes koos vend Trtu p Johannesega nõudis ordult peale vaimuliku kuulekuse ka lääniustavust Pp ülemvõimu taastamist Riia üle Kahjutasu p-lt ära võetud valduste ja õiguste eest Ordu ei alistunud, kuid oluk muutus talle ohtlikuks, kuna mõlemad piiskopid tegid tema vastu ässitustööd vasallide seas, linnades ja ka ägedat välispropagandat. Saksa ordu km Winrich von Kniprode nõustus leppima pp-ga alles pärast seda, kui Sksa keiser Karl IV määras Riia
vaimustatud sellest, et peab raiutud pead kandikul hoidma. Ta näoilme reedab tema emotsioone (Vt. Illustratsioonid. Pilt 58), mis on kui mitte kahetsus, siis vähemalt inimlik vastikus. Salome on Andrea Solario (Vt. Illustratsioonid. Pildid 60 –61) kahel pildil ilusa näoga tütarlaps, kes vaatab mida kandikule asetatakse. Ta on sellise näoga, nagu poleks see just raiutud inimese pea, vaid ükskõik mis igapäevane asi. Ta nägu ei peegelda mingeid emotsioone. Ta pea on kallutatud veidi kuulekuse märgiks, huuled kokku pressitud. Ta lihtsalt täidab ema käsku. Lucas Cranach Vanema Salome (Vt. Illustratsioonid. Pildid 64–67) on igal pildil erinev, kuid näoilme meenutab pigem Salomet Solario piltidelt. Huvitav on pilt 67, kus Salome on kuninga ja peoliste ees, kandik Johannese peaga käes. Lisaks Salome näole, kelle nägu ei ilmuta emotsioone, kuid pilk pole enam suunatud allapoole, nagu Solario piltidel, vaid vaatab ette kuninga poole. Kuningas on üles tõstetud kätega
tulukese liikumine, Sherif 1935 joonte pikkuste võrdlemine, Asch 1951 Autoriteetsus · Autoriteet on isik, kellel on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist kontrollida · Allumine autoriteedi käsklusele · On osa igapäevasest sotsiaalsest elust nt Hofling, 1966, haiglaeksperiment · kerkib eriti päevakorda kui inimese enda seiskohad erinevad käsuandja omadest · kuulekuse väljaarenemine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema väljakutsetega · käsule mitteallumine võib tähendada elukäigu kehvemaks muutumist... Kuidas seletatakse ära abistamiskäitumist ja agressiivsust? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. · Motiiviks võib olla · Egoism · Altruism
annaabi.ee 
