Lapse areng sotsiaalses keskkonnas (0)

Lapse areng sotsiaalses keskkonnas
Õpetaja mõju lapse sotsialiseerumisele Britta Sims (KELA II)
Olla lastele positiivne eeskuju (eriti selles, mida plaanitakse lastele õpetada, sest nad on väga tähelepanelikud).
Selgitada lastele, mida, kuidas ja miks midagi tehakse, et nad paremini aru saaksid.
Räägitud teemadel teha ka praktilisi tegevusi, sest lapsed õpivad kõige paremini ise läbi tehes.
Teha vahet, kas lapsel esineb puudusi sotsiaalsete oskuste omandamisel või sooritamisel.
Õpetaja saab lastega arutleda erinevate emotsioonide teemal (millised on, kuidas ära tunda ja toime tulla).
Õpetaja saab lastega koos luua rühmareegleid – rääkida, mida sobib teha ja mida mitte.
Õpetaja peab tunnustama ja väärtustama iga last.
Lastega tuleks arutleda, et iga inimene on indiviid ning eriline. Rääkida ka sellest, et inimesed mõtlevad erinevalt ning sellega tuleb arvestada.
Küsida lastelt , kuidas nad end täna tunnevad ning miks see nii on.
Olla oskuste õpetamisel järjekindel ning entusiastlik .
Kui lapsed on tülli läinud, siis küsida „miks … nutab “ mitte seda, mis juhtus. Oluline on, et lapsed jõuaksid ise põhjus(t)eni.
Vestelda sellest, et ühel inimesel on mõju teise inimese emotsioonidele.
Rääkida (nt hommikuringis), milline on päevaplaan – lapse jaoks on oluline rutiin ja see, et ta teab, mis teda ees ootab.
Väärtustada lastele antavaid ülesandeid, et neil oleks motivatsiooni tegutseda.
Rääkida lastele, millised on sobilik käitumine, väärtused ja reeglid.
Distsiplineerida last, kui see on möödapääsmatu.
Õpetada lastele uskumusi/sotsiaalseid reegleid (mis võivad püsida kogu elu) – viisakusväljendid jm.
Olla laste jaoks usaldusisik.
Suhtuda lastesse positiivselt ja toetavalt.
Toetada last kohanemisega (suhtuda soojalt ja vastuvõtvalt).
Kaasata lapsi ühistegevusse ja anda igale lapsele võimalus panustada ühistegevusse.
Näidata lapsele, et ta kuulub gruppi (reageerida, kui teda nt tõrjutakse).
Õpetada lapsi toime tulema erinevates suhtlussituatsioonides.
Anda lastele nende käitumise/tegevuse kohta tagasisidet (et nad teaksid, kuidas edaspidi sarnases olukorras tegutseda).
Õpetada lapsi, kuidas efektiivselt suhelda ja funktsioneerida erinevates sotsiaalsetes keskkondades .
Arvestada, et mõnel lapsel võib esineda käitumis-/õpiraskusi.
Lugeda lastele tekste /jutte ning nendest hiljem vestelda (arendada kuulamis-ja vestlemisoskust).
Õpetada, kuidas kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide korral.
Lasta lastel üksteise kehakeelt jälgida ja iseloomustada.
Lasta lastel ülesandeid täita nii iseseisvalt kui grupis .
Vestelda lastega, millal ja kuidas abi paluda /abi anda.
Lastega harjutada reeglitest kinnipidamist.
Rääkida lastega jagamisest ja selle vajalikkusest.
Arutleda lastega, kuidas teisi enda mängu kutsuda/kuidas teiste mänguga liituda.
Lasta lapsel kogeda erinevaid emotsioone (ka negatiivseid) ning aidata tal nendega toime tulla.
Rääkida lastega sellest, mis on neis positiivset (erilist) – aitab enesehinnangut ja - kindlust tõsta.
Modelleerimine – oskuse tutvustamine, demonstreerimine, rollimängus käitumise sooritamine.
Juhendamine – lapsele antakse konkreetsed käitumisreeglid, seejärel harjutatakse ning siis antakse lapsele pidevat tagasisidet.
Sotsiaalne probleemilahendamine – sisuks on sotsiaalsete probleemide hindamine ja alternatiivide leidmine ja kaalumine.