2.
Minu kuulamisoskused
Võõraste
inimestega kasutan kõige sagedamini kuulamistõkkeid. Inimesed, kes
ei ole otseselt minu jaoks tähtsad ja kellest ma ei ole huvitatud.
Aga kuna ma usun, et mul on hea kodunekasvatus siis teesklen
kuulamist ja suhtlemist. Aga tuleb ette ka juhuseid, et lähedastega suhtlen sama moodi. Kõik oleneb tujust , emotsioonidest ja paljudest
muudest faktoritest. Näiteks vanaema suheldes mulle meeldib teda
takka kiita ja mõttelugemine. Tänaval mõne purjus elumehega juttu puhudes kasutan mõttelugemist ja samastumist. Parima sõbraga
suheldes kasutan väitlemist, nõuandmist ja võrdlemist.
Kui ma tunnen , et minu suhtes ei käituta asualt siis ma seisan enda eest.
Ma ei ole väga unistaja tüüpi, ainult kui totaalselt igav on ja
Kui oskan öelda ,,Ei" nii, et mind tõsiselt kuulda võetakse, päästab see nii mõnestki olukorrast. Suhtlemistasanditel eraldatakse kolme gruppi: laps, täiskasvanu, vanem. Igas inimeses on veidike kõike. Vanemliku, kus on noomivat ning õpetavat suhtlemist. Täiskasvanuliku neutraalsust ning lapselikku jonni ning naiivsust. Ristuv tasand: Ema: ,,Kui sa koolis halva hinde saad, ei saa sa enam nädalavahetusel välja!" Mina:"See on minu oma asi, mis mina teen, olenemata, kas sa lubad või mitte!" Rööpne tasand: Isa:"Korista palun oma tuba!" Mina:"Lõpetan kohe õppimise, siis alustan koristamist." Püüan alati kasutada rööpseid tasandeid, siis ei teki konflikte. Kontakti loomise puhul on üheks olulisemaks tegevuseks silmside loomine. Partneri tähelepanu köitmine, tervitamine. Kui oled loonud kontakti pead suutma seda ka hoida. Tuleb
leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud hakkama saama erinevate probleemidega, kõige enam peresisestega, siis olen juba üpris väikesest peale pidanud võtma üks päev korraga ja alati uut päeva alustama positiivsete mõtetega, kui midagi lähebki halvasti, siis selles kas endas on kindlasti midagi head või peab mõtlema, et varsti on kõik läbi ja läheb paremaks. b
tavaliselt küsimuse lõpus hääle alla. Tunnete ja sõnade peegeldamine. Ma kuulen su häälest, et sulle tekitab probleeme see, et sa ei saa aru, mida ma mõtlen. Sa lugesid oma maili ja see tekitas sinus küsimusi. Mida tekitas sinus see, kui ma ütlesin, et räägime sellest pärast. Sa olid häiritud sellest, et ma palusin sul hiljem rääkida. Sind ei häirinud see? Sa oled rahul sellega? Mida ma tegin praegu. Ma kasutasin Marki peal aktiivse kuulamise tehnikat. See on see koht, kus minu poiss ütleb, et kui ma hakkan kasutama aktiivse kuulamise tehnikat ehk peegeldan vastu tundeid, mida ta võib tunda, mida ma näen temas. Markis ma peegeldasin seda segadust. Ma ütlen talle tagasi tema sõnu, siis selle peale ütleb minu poiss, et jälle ma hakkan psühholoogi mängima. Tegelikult me peame seda tegema, märkama klienti, märkama teist inimest me kõrval ja peegeldama talle tagasi. Samas ei tohi minna sellega ka äärmusese.
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud
enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele. Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Enesekehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Kehtestavalt käitudes säilitatakse enesest lugupidamine ja rahuldatakse oma vajadusi, seejuures teise inimese vajadusi ja enesest lugupidamise võimalust kahjustamata (Vadi 1996, 196). 2
Võime/ oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teise inimesega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest / suhtluspartnerit, võtta temalt vastu informatsiooni, mõjutades vastastikku üksteist. Ja seda kõike lähtudes eelistatult võidan-võidad põhimõttest. Alused suhtlemisoskusele luuakse lapsepõlves. Veel enne kui laps hakkab rääkima arenevad tal mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kasutamise erinevad oskused. Kui palju ja kui hästi need arenevad sõltub juba vahetust keskkonnast kus laps üles kasvab. Elementaarsete suhtlemisaluste arenguks on vajalik erinevate kontaktiviiside kasutamine/kogemine (pilk, naeratus, puudutus, kehakontakt). Need on kogemused, millele ehitub üles kõneline suhtlemine. Kui baasi ei ole, on ka kõnelise suhtlemise areng pidurdunud või on inimesel raskusi teiste inimestega suhtlemisel.
annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud. Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja
hindamine. "Sa ise tõid selle endale kaela- sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada." · Sildistamine: teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. "No on jobu!" "Täpselt nagu naine..." "Munapea." "Teie, kiivritega tüübid, olete kõik ühesugused." "Sa oled lihtsalt üks järjekordne tundetu isane." · Diagnoosi panek: inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine. "sa oled minu jaoks nagu avatud raamat sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada." "Sa pead end minust paremaks ainult seepärast, et oled ülikoolis käinud." · Kiitmine: teisele inimesele, tema tegude või hoiakute positiivse hinnangu andmine. "Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa aitad mul täna muru niita." · Kamandamine: teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. "Tee nüüd oma kodutöö ära."
Kõik kommentaarid