eelisarendamine. võim ühe isiku käes(K.Päts) Rahvusvahlise olukorra klopeedia välja andmine. Tööstuses need ettevõtted Sisepoliitiline kriis 1930- ainupartei Isamaaliit ndate alguses. halvenemine Nõukogude Esimene algupärane ooper, kes kasutasid kodumaist tsensuur, kutsekojad Rahva rahulolematus liidu ja Saksamaa vahel. Eevald Aav ,,Vikerlased" toorainet. B)Juhitud demokraatia C) 20-ndate aastate teine seoses kriisiga. 1938. Eesti kuulutab end Osalemine olümpiamängudel oma
seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn. kutsekojad · Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul 1938. aasta põhiseadus · 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu · Pätsi suunistel koostati uus põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi · Riigipeaks PRESIDENT, kellel olid laialdased õigused: võis anda dekreetidega seadusi, vetoõigus, saata parlamenti laiali, kinnitada ametisse valitsus 1938.aasta põhiseadus · Riigikogu muudeti kahekojaliseks
hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm riigijuhti väga karismaatilised liidrid. Nad olid juhid, keda vaadati, usuti ja kuulati. Nad oskasid inimestega väga hästi manipuleerida. Läbiviidud muudatustes viidi läbi uus valitsuskorraldus, kus võimu sai enda kätte üks partei või isik, kõigis kolmes diktatuuri riigis. oma võimu kindlustamiseks kasutati terrorit. Saksamaal hakati juute tagakiusama, Itaalias ja NSVL rajati vangilaagrid, Itaalias ka kutsekojad. NSVL järgnes Stalini võimuletõusule tema lõputu ülistamine ehk Stalini isikukultus. Igalpool viidi läbi muudatused, mis viis vägivalla ja hirmu poole. Riigijuhid tahtsid võimu ning tegid mis tahtsid, sest siis oli üheparteisüsteem ja said teha mis tahtsid. Mina arvan, et riigijuhid ise kartsid rahvast, sest inimesi on väga palju ning nad pidid rahva veel rohkem hirmule ajama kui nad ise olid. Kui rahvas ei oleks hirmul, siis nad võtaksid midagi ette, et võim kukutada.
Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra Keelati kõik poliitilised streigid ja sulges vabadussõjalaste ühingud,miitingud. Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a. valmistati ette relvastatud riigipööre Põhiseaduse muutmine- 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu. Riigipea president Võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt) - Riiginõukogu(ülemkoda)(40 liiget) Piirati parlamendi õigusi
Dets 1934 määrus, mis piiras ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem otsesed jõuvõtted: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutatu valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Ajakirjanduse kontroll laienes ka teistele elulaadidele. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. Mõjutamiseks kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Märts 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus , uued hindud- isamaaliit ja kutsekojad. Isamaaliit- valitsuse tahet elluviiv tsentraliseeritud ainupartei. Kutsekojad- erinevad elualade esindajad, pidid mobiliseerima oma liikmeskonda valitsuse sihtide saavutamiseks. Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks ja muud takistused. 8 dets 1935 valmistuti relvastatud riigipöördeks, kui jõuti ennem arreteerida vabadussõjalased. Siitpeale muutus opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu, mis liberaalse intelligentsi koondumiskohaks. Autoritaarse režiimi vastaste
· Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül : nõuandev ja kinnitav roll Eesti kahekojaline Parlament 1937 a Alamkoda- Riigivolikogu, pidi esindama rahva meeleolusid. ( Rahvas valis otsestel valimistel 80 saadikut, majoritaarse süsteemi alusel) Ülemkoda- Riiginõukogu, pidi peegeldama riigimehe tarkust.(6 liiget kuulusid Riiginõukokku ameti poolest, 10 määras president ning 24 valisid kutsekojad ja omavalitsused.) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung. Parlamendivalimised Eestis *Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas.( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina.
Riiginõukogu. Aprillis 1938. - K. Päts sai esimeseks riigijuhiks. Jaan Tõnisson- 30. aastatel üks keskseid tegelasi opositsioonis Mis tõendab, et 1934. aastal oli tegemist diktatuuriga? - Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles valitsuse poliitika kajastamise, rahvuslike kampaaniate korraldamise ja tsensuuriga; Kampaaniad: võõrapäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine - Kutsekojad - Itaalia eeskujul loodud ühendused, mis koondasid ühe eluala esindajaid ja vahendasid nende soove ja mõtteid valitsusele - Isamaaliit - valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon 1917-1918- EESTI ISESEISVUSE SÜND 1918-1934- DEMOKRAATLIK EESTI 1929-1933- SISEPOLIITILINE KRIIS
Välja kuulutati 6- kuuline kaitseseisukord(pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine. algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine.Riigikogu ja riigivanema vlimised lükati edasi. Puhastus riigiaparaadis. Riigikogu sisuline laialisaatmine 02.10.1934.Peaministriks määrati Kaarel Einpalu. Sõnavabaduse piiramise dekreet detsembris 1934-loodi Riiklik Propagandatalitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus-loodi kutsekojad ja ühingud nt.Isamaaliit(ainupartei), opositsiooni koondumine Tartusse-Tartu vaim, 8.12.1935 vapside riigipöörde katse. Olukorra normaliseerumine.uue põhiseaduse koostamine.1937 kutsuti kokku Rahvuskogu.Veebruaris 1938.valiti Riigivolikogu. Riigimeelsuse pidi garanteerima Rahvarinne. Valituks osutus 14 opositsioonilist saadikut.24.04.1938 kinnitati K.Päts vabariigi presidendiks(autoritaarne diktatuur jätkus seaduslikul kujul.Majanduse kiire areng-paljuskisoodne olukord maailmas, mitte
a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised
Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks . 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised
Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül : nõuandev ja kinnitav roll Eesti kahekojaline Parlament 1937 a Alamkoda- Riigivolikogu, pidi esindama rahva meeleolusid. ( Rahvas valis otsestel valimistel 80 saadikut, majoritaarse süsteemi alusel) Ülemkoda- Riiginõukogu, pidi peegeldama riigimehe tarkust.(6 liiget kuulusid Riiginõukokku ameti poolest, 10 määras president ning 24 valisid kutsekojad ja omavalitsused.) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung. Parlamendivalimised Eestis *Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas. ( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina.
2) Ülemaailma majanduskriis elatustase langes, töötus kasvas. Inimesed olid rahulolematud. 3) Riigikogul oli suur võim. 6. Nimeta Vaikivale ajastule iseloomulikke jooni ja selgita, kuidas nad demokraatiaga kokku sobivad. 1) Kaitseseisukord. Piirati : a) Demokraatlike vabadusi. b) Sõnavabadust(tsensuur). c) Erakondade tegevust. d) Inimeste omaalgatust(kutsekojad). 2) Riigijuhid tegid mida heaks arvasid ja rikkusid korduvalt põhiseadust. 3) Kolmikvõim ehk triumviraat. 4) Autoritaarne kord. 5) Opositsioon oli likvideeritud. 6) Riigikogu oli vaikivas olekus. 7) Seadused anti välja riigivanema dekreetidena. Ei sobi demokraatiaga kokku. Autoritaarne riigikord oli küll põhiseadusega legaalne, aga igasugune diktatuur pole demokraatia. 7
2. Suur mõju sala- ja julgeolekuorganitel 1926 aastal asus teisitimõtlejate üle kohut mõistma riigikaitse eritribunal, 1927 loodi inimeste meelsuse jälgimiseks OVRA (salapolitsei) 3. Tsensuur ja laialdane propaganda Ajakirjanduses võisid ilmuda vaid fašismimeelsed kirjutised Laialdane isikukultus Mussolini suhtes 4. Majandus riigi kontrolli all Keelati ametiühingute tegevus ning nende asemel loodi tööliste kutsekojad ning töölisi ja ettevõtjaid ühendavad korporatsioonid, mille tegevus oli allutatud riigi juhtimisele. 5. Sõjakas välispoliitika 1935- 1936 Ühendati Etioopia Itaaliaga 1936- 1939 Abistati natsionaliste Hispaania kodusõjas 1939 Sissetung Albaaniasse NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’i süsteemis Saksamaa seisukoht: tegemist pole läbirääkimiste teel
Tasa lülitamine-dets 1934 ilmus määrus,millega hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust, neng varsti Maaleht suleti ja postimees allutati kontrollile. Peagi laienes kontroll ka teistele elualadele. Kontrollima hakkas riiklik propaganda talitlus. Kogu rahva mõjutamiseks võimudele sobival suunal viis prpagandatalitlus ellu mitmeid kampaaniaid. Märts 1935keelustati kõikide erakondade tegevus ja nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Isamaaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Kutsekojad mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid,õpetajad,töölised jt) pidid mobiliseerima oma liikmeskonna valituse sihtide saavutamiseks. Opositsiooni häälekandjad suleti,sismeinister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. 8 dets 1935 valmistasid vapsid ette relvastatud riigipöörde kuid vahetulut enne seda arreteeriti kõik vapsid
Autoritaarne valitsemise aeg. Riigipööre asendab demokraatliku riigi korra 1. Dets 1934 võtab Päts dekreediga vastu seaduse, mis piirab ajakirjanduse sõnavabadust 2.luuakse riiklik propaganda talitus- viib läbi kampaaniaid-nimede eestistamine, kodu kaunistamine, lipu kampaania. Võeti kasutusele termin rahvusühtsus, aga need tehti sunnikorras. 3.Riigikogu saadeti puhkusele, aga tagasi kokku ei kutsutudki. Erakonnad saadeti laiali 1935 märts, lubati ainult Isamaaliidul tegutseda. Kutsekojad- eesmärk valitsuse poliitikat toetada. 4.Võitlus opositsiooniga. ALLIKAD. A. Ei kiida Pätsi tegevust. Päts kõrvaldab need teenistusest, kes ei nõustu tema vaadetega(IR) B. Lükkab ümber selle, et ta on halb. Tema asemele pole kedagi panna, sellepärast pole mõtet valimis korraldada. Õigustab ennast (raadiokõne) C. Päts on oma võimu ajal normaalseid olusid eiranud. Isamaalidul puuduvad vaated ja sihid, tegevus on ühekülgne. D. Kiidab Pätsi, et keelas vapside tegevust
◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Parlament puhkusele ◦ 2. okt vaikivasse olekusse Puhastus riigiaparaadis Tsensuur Riiklik Propaganda Talitus Erakonnad keelati Isamaaliit Kutsekojad 8. dets 1935 vapside plaanitud riigipööre Tartu vaim 1937 Rahvuskogu 1. jaan 1938 uus põhiseadus ◦ president ◦ Riigikogu Riigivolikogu 80 Riiginõukogu 40 veebr Riigivolikogu valimised ◦ Rahvarinne 24. apr Päts presidendiks Riiklik sekkumine Tööstuse kasv Ekspordi kasv Heaolu tõus 1934 Balti Antant 1935 Saksa-Inglise mereväeleping 1938 neutraliteedi kuulutamine
rakendati ka otseseid jõuvõtteid: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile *Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus *Propagandatalitus viis ellu mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm *Märtsis 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning nende asemel asutati valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud Isamaaliit ja kutsekojad *Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks *Kutsekojad, mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid, õpetajad, kaluridjt), pidid mobiliseerima oma liikmeskonna valitsuse sihtide saavutamiseks *Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks, veeretades vastasrinna teele kõikvõimalikke takistusi *8
2) vaikisid loovinimesed, haritlased (kirjanikud, kunstnikud jne.), kellest enamik ei kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas: · keelati kõik erakonnad (1935), loodi võimule kuulekas ainupartei Isamaaliit · kehtis tsensuur · loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis viis läbi erinevaid kampaaniaid perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvariiete kandmine jne. · loodi kutsekojad (sarnaselt Itaalia korporatsioonidele) Opositsiooni ehk vastasrinda Pätsile juhtis Jaan Tõnisson (ja ajaleht "Postimees"). Opositsiooni keskuseks oli Tartu. 1937. aastal valiti ja tuli kokku Rahvuskogu, mis koostas uue (arvult kolmanda) Eesti Vabariigi põhiseaduse. See jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle kohaselt: · riigipeaks oli president · Riigikogu muutus kahekojaliseks (80-liikmeline Riigivolikogu ja 40-liikmeline Riiginõukogu)
siseministrina. valitsemine dekreetidega kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord keelati poliitilised meeleavaldused suleti vabadussõjalaste organisatsioonid okt. 1934 – kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus 1935 – keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) 1935, 8.dets. - vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre. Kohus mõistis 133 vabadussõjalast 1163 aastaks vangi. Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi demokraatliku opositsiooni juhtis Jaan Tõnisson – Tartu vaimu esindaja. Nad nõudsid demokraatliku korra taastamist 1937- tuli kokku ebademokraatlikult moodustatud RAHVUSKOGU, kes koostas Pätsi juhtnööride
siseministrina. · valitsemine dekreetidega · kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord · keelati poliitilised meeleavaldused · suleti vabadussõjalaste organisatsioonid · okt. 1934 kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse · piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus · 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) · 1935, 8.dets. - vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre. Kohus mõistis 133 vabadussõjalast 1163 aastaks vangi. · Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi · demokraatliku opositsiooni juhtis Jaan Tõnisson Tartu vaimu esindaja. Nad nõudsid demokraatliku korra taastamist 1937- tuli kokku ebademokraatlikult moodustatud RAHVUSKOGU, kes koostas Pätsi juhtnööride
Peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Eiselbund. 2.okt1934 seati parlament nn. vaikivasse olekusse: *Detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust(Maaleht suleti, Postimees allutati valitsuse kontrolli alla).Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. *Märtsis 35 keelustati kõikide erakondade tegevus. Nende asemele asutati Isamaaliit(valitsuse tahte elluviimine, oli ainupartei) ja kutsekojad(ühendasid samade elualadega inimesi). *Riigikogu muudeti kahekojaliseks(alam80, ülem40). Vabariigi valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuse täideviijaks. *Rahva ja valitsuse kaugenemine ning inimeste eemaletõrjumine poliitiliste otsuste langetamisest. *Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss posit. Rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, tööpuudus kadus.
1937.aasa suvel ning see jõustus 1.jaanuaril 1938 ilma rahvushääletuseta, Pätsi dekreedi alusel. Sellega rikuti kõiki Eesti kehtinud seadusi, mille tõttu oli toimunud kahtlane. Uue põhiseadusega seati Eestis sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht. Parlament muudeti 2-kojaliseks. Üks kodadest 80liikmeline Riigivolikogu (rahva poolt valitud), teine koda 40liiget Riiginõukogu ( valisid president ja kutsekojad). Uus riigikogu tuli kokku 21.aprillil 1938 aastal. 24Aprillil valisid Riigikogu liikmed ning valitsuse poolt ametisse nimetatud omavalitsuste esindajad 219 häälega 238-st Pätsi esimeseks EV presidendiks. President kinnitas ametisse valitsuse, milles peaministriks sai Kaarel Eenpalu. Uue riigipea ametisse astumisega vabastati vanglast vapsid ja kommunstid. Mitmetest olulistest demokraatiakitsendustest aga ometi ei loobutud
(Esimees:Johannes oli Uluots. Lauristin) Kohalikku võimu teostasid valla- ja Linna- ja vallavaltsuste asemele moodustati linnavalitsused täitevkommitee. Kuni autoritaarse korrani Üheparteisüsteem.Võim kuulus EKP-le, mis täitis mitmeparteisüsteem.Autoritaarseresiimi Moskva käske.EKP esimeseks sekretäriks oli ajal Isamaaliit ja kutsekojad nõukogude liidu agent Karl Säre 9. Ümberkorraldused majanduses ja kultuuris. MAJANDUSES: a) riigistamine- kogu maa kuulutati riigi omaks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks.Talude maksimaalne suurus määrati 30 hektarit ning suurtaludest tehtud äralõiked jagati ussmaasaajatele(senistele sulastele ja kehvikutele). b)Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted,
Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund- kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. 02.10.1934 seati parlament nn vaikivasse olekusse. Varsti hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust ja kontrolliti ka teisi elualasid. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine. 1935 märts keelustati erakondade tegevus ja nende asemele Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus opositsiooni lämmatama saates teele takistusi. Vs sees levis mõte, et vägivaldsel teel võimu haaranud riigijuhid tuleb ka vägivaldselt kukutada. 08.12.1935 valmistati relvastatud riigipöördeks, kuid enne seda arreteeriti kõik juhtivad vs ning mõisteti vangi. Rahvale öeldi, et nad kaotasid populaarsuse. Opositsiooni keskuseks sai Tartu, autoritaarse reziimi vastased Tartu vaim. 1924. riigipöördekatse 1934. riigipööre
12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54. K.Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks: 1)Piirati ajakirjanduse tegevust, mis laienes peagi ka teistele elualadele:ametiühingud, omavalitsused, kõrgkoolid. Kontrolli hakkas teostama Riiklik Propaganda Talitus. 2)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning asemele loodi Isamaaliit ja kutsekojad. 3)Valitsus üritas igati opositsiooni tegevist takistada 4)Riik hakkas sekkuma majandusellu 1935. a lõpuks oli demokraatlik riigikord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama ,,Vaikivaks ajastuks" poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner, Eenpalu) 13. Majandus autoritaarses Eestis: riigi sekkumine majandusellu 1930. aastate teisel poolel, rahva heaolu.
Ametliku ideoloogia levitamiseks ja avaliku elu riiklikuks suunamiseks loodi 1934. aastal Riiklik Propagandatalitus. Valitsuse poliitiliseks abiorganisatsiooniks oli 1935. a asutatud Isamaaliit, mis täitis ainupartei ülesandeid. REFORMID JA KAMPAANIAD Pätsi juhtnööride kohaselt asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda (koos varem loodutega 17), kuhu inimesed olid koondatud mitte maailmavaate, nagu parteide puhul, vaid elukutsete järgi. Kutsekojad pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid. 1935. a moodustati kodade tegevuse koordineerimiseks ja majanduse riiklikuks planeerimiseks Riigi Majandusnõukogu. Valitsus organiseeris mitmeid ülemaalisi propagandakampaaniaid. Nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetegevuse kontrolli all hoidmine. Esimeseks suurürituseks sai nimede eestistamine, ligi 340000-st võõrapärase nimega eestlasest eestistas oma nime 1940.
tema asetäitjaks ajalooprofessor Hans Kruus, haridusministriks Johannes Semper, sise-, sotsiaal- ja põllutööministriteks senised Riigivolikogu liikmed. Kohe pärast juunipööret algas puhastus riigiaparaadis. See tabas esmasjärjekorras ministeeriumide kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhtkonda, maavanemaid ja linnapeasid. Seejuures läksid võtmepositisoonid järk-järgult kommunistide kätte. Suleti mitmeid organisatsioonid (Isamaaliit, Kaitseliit, kutsekojad), ainsaks poliitiliseks organisatsiooniks oli EKP, seni veel formaalselt iseseisev. Anneksioon. Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja ennetähtaegsed valimised, kusjuures kavatseti moodustada ainult Riigivolikogu, Riiginõukogu ei pidanud enam kokku astuma. NSV Liidule sobivate isikute viimiseks parlamenti kutsuti ellu Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL), mis alustas ulatuslikku propagandakampaaniat oma kandidaatide toetuseks.
9. Parteide tüübid kuni 1934, parteide keelamine (nn vaikiv ajastu). Punane rist, skaudid · Kuni 1934 palju erinevaid, siis ainult Isamaaliit · Parempoolsed Põllumeestekogud Kristlik rahvaerakond Majaomanike seltside liit · Keskparteid Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunikud · Vasakparteid Sotsid Iseotsid Kommunistid (pärast 1.12.1924 keelatud 10. Kutsekojad Alates 1938. aasta valimistel · 1924 Kaubandus-tööstuskoda · Loomaarstide · 1931 põllutöökoda · Maatööliste · 1934-36 Arstide · Majaomaike · Agronoomide · Meierite · Ametnikkude · Rohuteadlaste · Insenerikoda · Tööliskoda
valitsuse üldise riikliku suunaga, peavad vaikima`` Vaikiv ajastu ALGAS nn VAIKIV AJASTU: · Erakonnad keelati · Riigikogu saadeti laiali · Kehtestati tsensuur · Poliitilised vastased arreteeriti Sisuliselt tegi Konstantin Päts selle, mille teostamise kavatsustes süüdistas ta vapse. DEMOKRAATIA EESTIS OLI LIKVIDEERITUD! Vaikiv ajastu · 1935. a. kevadel - keelatakse poliitiliste erakondade tegevus. · Luuakse Isamaaliit. · Luuakse kutsekojad, tsensuur ja alustatakse erinevaid kampaaniaid. · 1935. a. suvi vabanevad arreteeritud vabadussõjalased. Vaikiv ajastu · 1935. a. 8. detsember vabadussõjalaste arreteerimine. · 1936. a. veebruar referendum Rahvuskogu valimiseks. · 1937. a. veebruar Rahvuskogu tuleb kokku. Vaikiv ajastu · 1938. a. 1. jaanuar jõustub uus Põhiseadus. · 1938. a. aprill K. Päts valitakse presidendiks.
kontrollile järjest seati erinevatel eluvaldkondadel sisse tsensuur, mida teostas Riiklik Propaganda Talitus, samuti teostati propaganda kampaaniaid 1935. aasta märtsis keelustati kõige erakondade tegevus, valitsuse toetajaskonda kuuluvad inimestest moodustati ühinug – Isamaaliit ja kutsekojad Isamaaliit kujunes ainuparteiks kutsekojad pidid mobiliseerima oma töötajaskonda, et täita valitsuse otsuseid üritati lämmatada opositsiooni, mille sümboliks sai Tartu Vaim, ning keskus Tartus vabadussõdalased arreteeriti enne nende plaanitud riigpööret
· Esmaabi korraldus ettevõttes; · Tuleohutuse üldnõuded; · Ohumärguannete kasutamise nõuded töökojas · jt. Samuti reguleerivad töötervishoidu ja tööohutust kehtivad töökeskkonna tegurite normatiivaktid ning muud kehtivad eeskirjad ja lepingud. Töökorraldus riigi tasandil- EV SOTSIAALMINISTEERIUM TÖÖKESKKONNA BÜROO TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖKESKKONNA NÕUKODA TÖÖKESKKONNAFOND KOHALIKUD TÖÖTERVISHOIU AMETILIIDUD TÖÖ- TEENISTUSED (KUTSEKOJAD) INSPEKTSIOON TÖÖKOHT TÖÖANDJA TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST TÖÖTAJA TÖÖKESKKONNA VOLINIK TÖÖKESKKONNA BÜROO kavandab ja teostab töökeskkonna poliitikat, mille eesmärgiks on ohutu ja tervisliku töökeskkonna väljaarendamine, ühtse tööohutuse ja töötervishoiu süsteemi loomine. TÖÖTERVISHOIUTEENINDUS nõustab ja abistab ettevõtet tööohutuse ja töötervishoiu meetmete rakendamisel (http://www.qvalitas.ee/ , töötervishoiu arstid)
Suulise kommunikatsiooni nõrk koht on see, et teave võib ununeda, kontroll ei ole nii kerge kui kirjaliku teavitamise korral Inimlike vigade sündi mõjutavad tegurid: - keskkonnategurid - koormustegurid - stressitegurid - teiste töötajatega seotud tegurid. 1.4. TÖÖKESKKONNAALASE TÖÖ KORRALDUS RIIGI TASANDIL EV SOTSIAALMINISTEERIUM TÖÖKESKKONNA BÜROO TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖKESKKONNA NÕUKODA TÖÖKESKKONNAFOND KOHALIKUD TÖÖTERVISHOIU AMETILIIDUD TÖÖ- TEENISTUSED (KUTSEKOJAD) INSPEKTSIOON TÖÖKOHT TÖÖANDJA TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST TÖÖTAJA TÖÖKESKKONNA VOLINIK TÖÖKESKKONNA BÜROO kavandab ja teostab töökeskkonna poliitikat, mille eesmärgiks on ohutu ja tervisliku töökeskkonna väljaarendamine, ühtse tööohutuse ja töötervishoiu süsteemi loomine. TÖÖTERVISHOIUTEENINDUS nõustab ja abistab ettevõtet tööohutuse ja töötervishoiu meetmete rakendamisel (http://www.qvalitas.ee/ , töötervishoiu arstid)
● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi; ● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget);
Vabadussõjas osalenud, kuid pooldasid vabadussõjalaste poliitilisei ideid - esimeheks sai erukindral Andres Larks Millised muutused toimusid vaikival ajastul kodanikuõiguste osas? * sõnavabaduse piiramine ajakirjanduses (osa lehti sulgeti) * kontroll ametiühingute, noorsooliikumiste, omavalitsuste, kõrgkoolige, kirjanduse, kunsti, teatri jm tegevusele * mitmed üleriigiliser propagandalised kampaaniad * kutsekojad, mis ühendasid teatud elualade esindajaid (agronoomid, arstid, õpetajad, kalurid, töölised jt), pidid mobiliseerimia oma liikmeskonna valitsuse sihtide saavutamiseks * opositsiooni lämmatamine * keelati poliitiline organiseerumine * poliitilisi vastaseid oli õigus saata sundpagulusse * peaaegu võimatud avaliku tegevuse võimalused * kärbiti rahva õigusi, kaotades täielikult rahvaalgatuse ja streigiõiguse ning piirates oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust
peaministri asetäitjaks sai Karl Einbund. 2. okt 1934 tagasi tulnud parlament seati nn vaikivasse olekusse, see tähendas, et parlament ei tulnud enam kokku. Tasalülitamine 1934 dets. Tähendas seda, et hakati piirama sõnavabadust, kontrolliti erinevaid asutusi, loodi Riiklik Propaganda talitus, mis teostas kontrolli erinevatele asutustele ja viis läbi üleriigilisi kampaaniaid. 1935 märtsis keelustati erakonnad, loodi Isamaaliit ja kutsekojad (keskne ainupartei), opositsioon lämmatati ja vabadussõjalaste plaanitud riigipöördekatse nurjus. Põhiseaduse muutmine võimu legaliseerimiseks pandi kokku rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Sellega seadustati autoritaarne valitsemine, riigipeaks sai president, kellel olid väga laialdased õigused, riigikogu muudeti kahekojaliseks, ning kärbiti ka oluliselt rohkem rahva õigusi, mis rahva seas tõi ülesse rahvaalgatused, meeleavaldused ja streigi.
● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi; ● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget);
poolt. Riigivanema kandidaadid: K.Päts J.Laidoner A.Rei(kõige vähem hääli) Larka (kõige rohkem rääli) 12 märts 1934- päts ja laidoner teostavad riigipöörde. (Vaikiv ajastu) Riigikogu ei käi koos Parteid saadetakse laiali Seatakse sisse mõõdukas tsensuur, luuakse riiklik propagandatalitlus Inimesi hakatakse koondama kutsete alustel.(kutsekojad, 16) Viidi läbi lipukampaania, nimede eestistamiskampaania, III põhiseadus hakab kehtima jaanuaris 1939. Parlamentaarne riik Presidendile jääb võim Riigikogu koosneb kahest kojast- 1)riiginõukogud(ülemkoda)(40) 2)rahvaesindusorgan(80) Päts sai presidendiks, rahvas teostab riigivõimu presidendi valimistega, rahvahääletustega jne. 1940- eestis pole enam vaikiv ajastu, esineb aga Juhitav demokraatia. Jääb siiski autoritaarseks valitsemisajaks(1934-1940)
b. Eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes c. Riigis kehtestati majanduse juhtimise korporatiivne süsteem ehk tööandjate ja tööliste koondises/korporatsioonide loomine, mille kaudu organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust NB! Eesti Vabariigis loodi samades eesmärkidel KUTSEKOJAD, et tagada sisepoliitiline kodurahu. d. Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks: töölistele kehtestati teatud soodustused e. Streigid olid keelatud f. Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt · Välispoliitikas: DIKTATUUR 1. Ühe partei süsteem Venemaa NSVLNLKP Saksamaa NSKTP Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Itaalia IFP 2. Demokraatlikud vabadused 3. Kõrgem võim kuulub diktaatorile 4
II Juriidiline isik Juriidilised isikud jagunevad PS-e järgi eraõiguslikud (tulundusühing §31, MTÜ §48) ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Saab eristada nelja liiki avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid: 1. territoriaalkorporatsioon- territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk riik ja KOV; 2. personaalkorporatsioon- liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk kutsekojad (notariaat, advokatuur) 3. asutus- isikuliste ja esemeliste vahendite kogum, mis on moodustatud avalike ülesannete täitmiseks (Otto-Maieri tõlgendus), näiteks rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu; 4. avalik SA- annetaja poolt teatud vara haldamiseks loodud, nt. Haigekassa, Eesti Pank. TsÜS §24 lg1 on eraõigusliku juriidilise isiku mõiste. III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund
Maakonnad on Eestis riigi haldusüksusteks. Maavalitsus täidab riigi keskvõimu otsuseid. Kõrgeimaks riiklikuks ametiisikuks on maakonna piires maavanem (praegu Marko Pomerants). Maavanema määrabametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus. MUUD OMAVALITSUSLIKUD ASUTUSED Vastavalt põhiseadusele võivad vähemusrahvustesse kuuluvad kodanikud luua vabatahtlikke omavalitsusi - kultuuriomavalitsusi. Mitteterritoriaalseteks omavalitsusteks on ka mitmetes riikides leiduvad kutseesindused (kutsekojad). Õiguskord ja õiguskaitse Õigus - mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Jurismprudents - õigusteadus, õigussüsteem. Eesti õigussüsteem tänapäeval Tsiviilõigus - normib üldisi inimestevahelisi suhteid: füüsilise ja juriidilise isiku õigus ja teovõime; isiku esindus ja eeskoste; perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla-, kahju-, kahjuhüvitamis- ja muid suhteid. Tsiviilseadustikud kuuluvad kõige mahukamate hulka.
· Autoritaarne Eesti: Detsembris 1934 ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele: ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile jne. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935 märtsis keelustati kõigi erakondade tegevus ning nende asemel asutati valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud Isamaaliit ja kutsekojad. Vabadussõjalaste seas tekkis mõte, et vägivaldsel teel võimu haaranud riigijuhid tuleb ka vägivaldselt kukutada. 8. detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. · Põhiseaduse muutmine: Selleks, et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida, kutsusid uued riigijuhid 1937a. kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu. Rahvuskogu
riigivanemale. Kui riigikogu tuli septembril tagasi siis K. Päts oma dekreediga teostas 80 seaduse muudatust/uut seadust. 12. märtsil suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, kõigil ülejäänutel lubati tegutseda, kui hoiavad eemale poliitikast. Puhastustöö riigiasutustes vabadussõjaväelastest ning nende kohti ei täidetud. Vaikiv olek: parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliit ja kutsekojad, tsensuur, dekreediõigus. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine. Riigikorra uuendamine pandi peaministri asetäitjaks ja siseministriks nimetatud Kaarel Eenpalu õlule- 7.sept. kaitseseisukorra pikendamine 1 aasta võrra, valimiste teistkordne edasilükkamine ja piirangute jätkumine. Tekkis rahulolematus, nõuti parlamendi kokkukutsumist. 28. sept Riigikogu erakorraline istungjärk. Uue juhatuse valimine lõppes opositsiooni võiduga
14. Eesti autoritaarreźiimi (1934-40) olemus. Riigikogu ei toiminud, saadeti laiali ega kutsutud enam kokku; valimised lükati määramata ajaks edasi kuni rahvas „paraneb“ (nagu Päts ütles); 1935. märtsis keelati kõik parteid, toimima jäi Isamaaliit, mis nimeliselt polnud mitte partei vaid valitsuse „abiorganisatsioon“; ametiühingute tegevus allutati riigi kontrollile, samas loodi kutsekojad, mis hiljem kaasati osalt ka valitsemisse; kehtestati meediatsensuur; poliitiline opositsioon keelustati, hulk vapse ja muid vangistati (hiljem amnestia); seadusandlik võim läks Pätsi kätte, kes valitses seadusi dekreetidena välja andes; loodi riiklik propagandatalitus; Tartu Ülikooli autonoomia kaotati; 1938. aasta põhiseadusega loodi tugev presidendiinstitutsioon, kahekojaline Riigikogu, mille osa liikmeid ei olnud valitavad vaid määrati
+ Korruptsioon Kasutas võimu ära, et määrata valitsusse oma soosikuid Laidoner sõjaväe ülemjuhataja Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Paul puhkusele + 2.oktoober vaikivasse olekusse Vaikiv ajastu Puhastamine vapsidest Tsensuur Riiklik propaganda Talitus (1.raamatu aasta, Eesti lipu aasta = igasse tallu lipp) Erakonnad keelati ära + Isamaaliit Kutsekojad 8.detsember vapside planeeritud riigipööre Päts lasi juhid vahistada Tartu vaim Juhitav demokraatia Formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad 1937.aasta Rahvuskogu (nt. Põhiseaduse koostamine) 1.jaanuar 1938.aastal uus põhiseadus + President (suure võimuga, isegi parlamendi võib laiali saata) + Riigikogu = 2 kogu
Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel,
riigivanema valimist. Põhjendati rahva raske meelehaigusega ja vabadussõjalaste kihutustööga. Tagantjärele on seotud sellise dekreedi andmine kahtluse alla - riigivanem võib anda dekreete ainult möödapääsmatu hädavajaduse korra, kõik dekreedid tuli hiljem parlamendile aga esitada, seda 19. märtsi dekreeti ei esitatud aga kunagi parlamendile. Samuti ei olnud võimalik dekreediga edasi lükata parlamendi- ja riigipeavalimisi. 04.12.12 Vaikiva ajastu aastad Esimesed kutsekojad rajati juba demokraatlikul perioodil. Suure kriisi aastatel kutsekodade tähendus natuke muutus. Nendes nähti erakondade aseainet. Eriti innustusid sellest mõttes vabadussõjalased - selliselt ülesehitatud ka Mussolini-aegne Itaalia. Üks mees, kes oli veel kutsekodade mõttest innustunud, oli Konstantin Päts. Ajaleht "Kaja" hakkas propageerima kutsekodade loomist - ükski teine ajaleht sel ajal kutsekodasid ei soovinud - pakkusid karikuturistidele ainest. Aga 1934
annaabi.ee 
